enru

Pension

1. Kuidas pensioni maksustatakse?

Igal inimesel on õigus maksuvabale tulule summas 2160 eurot aastas ehk 180 eurot kuus. Pensionäril on pensioni puhul õigus maksuvabale lisatulule summas 236 eurot kuus ehk 2832 eurot aastas.

Niisiis on sul pensionärina õigus saada tulumaksuvaba tulu kokku 416 eurot kuus. Kui sul muid tulusid ei ole, on pension maksuvaba kuni 416 euroni. Kui pension ei ole aga su ainus sissetulek, maksustatakse pension alates 236 eurost.

See reegel puudutab nii riiklikku vanaduspensioni kui ka kohustuslikku kogumispensioni, st II pensionisamba väljamakseid.

III pensionisamba väljamaksed võivad olla kas maksuvabad või maksustatud 10% või 20% maksumääraga. Just väiksem maksumäär on kaalukas põhjus, miks tasub koguda pensioniraha ka III sambasse.

2. Milline on pensioniiga tulevikus?

Eesti elanike keskmine oodatav eluiga on 76 aastat. Pensioniiga algab meestel 63- ja naistel 62,5-aastaselt. Tegelikult minnakse pensionile mõnikord juba varem, keskmiselt 59,6-aastasena. Enne ametlikku pensioniiga lähevad pensionile töötud, kes saavad selle võrra ka väiksemat pensioni.

Eestis on umbes 300 000 vanaduspensionäri, kellest 16,4% töötab.

Kui praegu käiakse tööl vabatahtlikult, siis tulevikus on töötamine paratamatus, sest pensioniiga nihkub järjest kaugemale. 2016. aastast alates saavad nii mehed kui ka naised pensionile jääda 63-aastaselt ja 2026. aastast alates 65-aastaselt. Teadlased prognoosivad, et pensionisüsteemi toimimiseks peaks pensioniiga aastaks 2060 tõusma 69. eluaastani.

II sammas

1. Kuidas käib kogumine?

video-still-karisma

2. Kui ma ajutiselt ei käi tööl või kui olen töötu, mis saab minu pensioni maksetest?

Pensioni II samba makseid arvestatakse Eestis maksustatava tulu arvelt. Kui sul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, II sambasse makseid ei laeku ja “võlga” ei teki. Ise, omal algatusel, II sambasse makseid teha ei ole võimalik.

3. Millele peaksin pöörama tähelepanu, kui valitud pensionifondi tootlus ei rahulda minu ootusi?

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mis võib sõltuvalt koguja vanusest kesta mitukümmend aastat. Nii nagu maratoni puhul ei loe, kui kiire oled sa olnud esimestel sadadel meetritel, on ka pensioni kogumisel oluline jälgida pikaajalise tootluse näitajaid, näiteks 10 aastat või pensionisüsteemi loomisest alates. Ajutised ja lühiajalised järeleandmised tootlustes ei mõjuta suurel määral lõpptulemust.

4. Millal saab pensionifondi vahetada?

Alates 1. augustist 2011 saab oma pensionimakseid suunata uude pensionifondi jooksvalt ning juba kogutud raha ühest fondist teise tõsta kolm korda aastas. Esitades avalduse kogutud raha üleviimiseks ehk osakute vahetamise avalduse hiljemalt:

    1. novembril, toimub vahetus 1. jaanuarile järgneval tööpäeval;
    1. märtsil, toimub vahetus 1. maile järgneval tööpäeval;
    1. juulil, toimub vahetus 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval.
5. Kas pank võib tõsta minu laenuintresse, kui pensionifondi vahetan?

Ei. Varasematel aastatel jagati pensionifondiga liitumise eest kingitusi, kuid praegu on seaduses must-valgelt kirjas, et pensionifondi valikut ei või mõjutada ühegi muu hüvega. Samuti ei või pank siduda laenuintresse pensionifondi valikuga (Kogumispensionide seadus § 14 lg 5-1). Juhul kui seda tehakse, tasub enda õiguste eest seista ning teavitada olukorrast Finantsinspektsiooni.

6. Kas saan kogutud raha varem kasutada?

Õigus II samba rahade kasutamiseks tekib, kui oled jõudnud vanaduspensioni ikka. Seadusest tulenevalt varem raha välja võtta ei saa. Vanaduspensioni vanuste ja saamise õiguse kohta saad lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

7. Olen II sambaga liitunud, kas saan sellest ka loobuda?

Kui oled juba II sambaga liitunud, siis sellest loobuda ei saa.

III sammas

1. Mis on riigi panus, kui kogun III sambasse?

III samba pensionifondi investeeritud summalt tagastab riik sulle järgmise aasta märtsis tulumaksu. Näiteks kui investeerid enne aasta lõppu LHV Täiendavasse Pensionifondi 100 eurot, saad riigilt järgmise aasta märtsis tulumaksutagastust 20 eurot. Tulumaksutagastuse saamiseks tuleb III samba investeering üles märkida enda tulumaksudeklaratsiooni.

Tulumaks tagastatakse summalt, mis ei ületa 15% sinu aastasest brutosissetulekust ega 6000 eurot aastas.

2. Kuidas toimub III samba pensionifondi raha kogumine?

LHV Täiendava Pensionifondi osakute ostmine on sama lihtne nagu telefoniarve tasumine. Investeerida võid endale sobival hetkel ning endale sobiva summa. Võid teha ühekordse makse või näiteks püsikorralduse, mille saad soovi korral tühistada.

Investeerimiseks on sul vaja EVK väärtpaberikontot, mille saad LHV Pangas avada tasuta.

Korraga võib koguda mitmesse III samba pensionifondi.

3. Kuidas saan III sambast raha kätte?

LHV Täiendava Pensionifondi, LHV Intress Pluss ja LHV Pensionifond 100 Pluss osakuid saab tagasi müüa igal pangapäeval (avalduse esitamiseks võta ühendust LHV klienditoega). Osakute tagasivõtmistasu on 1%.

Väljamaksed (mitte ainult kasum, vaid kogu väljamakse) maksustatakse kehtiva tulumaksu määraga, va järgmistel juhtudel:

10%-se tulumaksu määraga maksustatakse väljamaksed:

  • pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest
  • osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral

Väljamakseid ei maksustata, kui sõlmida vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eest elukindlustusseltsiga eluaegne regulaarselt makstav pensionileping (annuiteet).

Passiivselt juhitud fondid

1. Mis eristab passiivseid ja aktiivselt juhitud pensionifonde?

Passiivselt juhitud pensionifondid investeerivad sõltumata turuolukorrast teatud indekseid järgivatesse fondidesse ja aktiivset varade juhtimist neis ei toimu. Varade koosseis passiivselt juhitud fondis on stabiilne, ta ei kohandu vastavalt muutustele (nii nagu see toimub fondijuhiga fondides). Passiivsed fondid sõidavad piltlikult öeldes pidevalt gaas põhjas. Kindlasti saab olema perioode, kus nende fondide tootlus on kõvasti negatiivne. Kui turg kukub, ei saa fondijuht midagi teha, et riske vähendada. Fondi sobivuse hindamisel on kliendil palju suurem roll. Sellised fondid sobivad varasema investeerimiskogemusega klientidele, kes oskavad hinnata selliste fondide riske.

Kuna loodavatel passiivsetel fondidel puudub aktiivne juhtimine ehk riskide aktiivne lisamine ja vähendamine vastavalt turuolukorrale, tähendab see nende fondide jaoks ka madalamaid haldustasusid.

2. Mida kätkeb endas passiivsete fondide haldustasu?

Saame pakkuda nii madala tasuga teenust, kuna LHV fondiäri on saavutanud kriitilise mahu ning fondide administreerimisega seotud funktsioonid on välja ehitatud. Selle tasu arvelt kaetakse tavapärased kolmandate osapoolte kulud, samuti LHV administratiivsed kulud.

3. Millal, kus ja kuidas saab uute fondidega liituda?

LHV uute, passiivselt juhitud pensionifondidega saab liituda kõikides pangakontorites, veebis ja ka LHV müügimeeste kaudu. Küll aga ei hinda müügimehed passiivse pensionifondid sobivust kliendile. Esitades avalduse kogutud raha üleviimiseks ehk osakute vahetamise avalduse hiljemalt:
30. novembril, toimub vahetus 1. jaanuarile järgneval tööpäeval;
31. märtsil, toimub vahetus 1. maile järgneval tööpäeval;
31. juulil, toimub osakute vahetamine 1. septembrile järgneval tööpäeval.

Danske kliendile

1. Miks läks Danske pensionifondide juhtimine LHV kätte?

Strateegia muutumise tõttu müüs Danske Bank siinse varahaldusfirma Danske Capital 2016. aasta mais LHV-le. Kaks kuud hiljem Danske Capital ühines LHV Varahaldusega, peale mida juhib LHV ka varasemaid Danske fonde. Fondide nimed viitavad alates septembrist ainult LHV-le. LHV planeerib sarnase strateegiaga pensionifondid tulevikus ühendada.

2. Kuidas muutub mu pensionifondi haldustasu?

II samba fondide haldustasu sõltub varahaldusfirma poolt juhitud II samba fondide suurusest kokku. Mida suurem on fondide maht kokku, seda efektiivsem on fondide juhtimine ning madalam haldustasu. Danske ja LHV varahaldusfirmade liitmine toob kaasa kiirema haldustasude languse võrreldes sellega, kui varahaldusfirmad oleksid jätkanud eraldiseisvalt. Varahaldusfirmade ja sarnase strateegiaga fondide ühinemise tagajärjel langeb endise nimega pensionifondide Danske Pension 50 ja Danske Pension 25 klientide jaoks haldustasu ligi 20% rohkem kui see langeks ilma liitmiseta. LHV pensionifondide klientide jaoks väheneb tasu ligi 10% rohkem, kui ilma liitmiseta. Haldustasude määrad sõltuvad fondide suurusest tasude ülevaatamise hetkel. Haldustasu suurus muutub kord aastas alates veebruarist.

3. Kus saan praegu ja edaspidi näha oma II ja III pensionisamba vara hetkeseisu?

II pensionisamba kliendid näevad kõigi pankade internetipankades oma vara hetkeseisu. See tähendab, et kui klient on näinud oma pensionivara hetkeseisu Danske internetipangast, näeb ta seda sealt ka edaspidi. Samuti näeb oma pensionivara hetkeseisu aadressil pensionikeskus.ee, kui klient logib end sisse ID-kaardi või Mobiil-ID vahendusel.

LHV pensioniportaalis saavad tutvuda oma pensionikontoga kõik kohustusliku pensionifondiga liitunud, põhipanga valikust olenemata. Sisselogimiseks saab klient kasutada ükskõik millise panga internetipanga paroole, ID-kaarti või Mobiil-IDd. Sobilik tuvastusvahend tuleb valida loetelust. Peale sisenemist avaneb „Pensionikonto ülevaate“ leht, millel on näha kliendi aktiivne pensionifond ja fondid, mille osakuid klient omab.

III ehk vabatahtliku pensionisamba vara näeb klient selle panga internetipangas, kuhu on ta avanud enda EVK (Eesti Väärtpaberikeskuse) väärtpaberikonto. Kui klient on harjunud vaatama oma III pensionisamba vara seisu Danske internetipangast, võib ta seda teha ka edaspidi samast kohast. III samba osakuid on võimalik üle tuua ka LHV Pangas avatavale EVK kontole, selleks palun võtta ühendust LHV klienditoega.

Teekond pensionipõlve

1. Milline on sinu teekond pensionipõlve?

raasukenestortuisk

ivanovvitsur

Mõnus pensionipõlv on eelkõige hea tervis ja õnnelikud lapsed...

Katrin Karisma

Pensionile jäävad inimesed peavad end sageli uuesti leidma. Nad võivad mõelda, et nüüd on kõik läbi, aga tegelikult ei ole ju. Minu jaoks on hea pensionipõlv eelkõige hea tervis ja õnnelikud lapsed.

Loe lisa ...

Kõik vajad abi teemad