II sammas

LHV fondid on nr 1 pensioni kogumises aastast 2002¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,585%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)20 318 574,91 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis110 000 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
France 05/20275,57%
Germany 09/20224,76%
Czech Republic 05/20224,53%
Temasek Financial 03/20224,34%
Riigi Kinnisvara 06/20273,96%
Slovakia 11/20243,94%
Transpordi Varahaldus 04/20253,88%
United States 08/20193,03%
Amber Circle Funding 12/20222,79%
Stedin Holding 10/20222,56%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused27,21%
Riigivõlakirjad30,59%
Ettevõtete võlakirjad42,20%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused27,21%
Baltikum28,15%
Euroopa (v.a Baltikum)28,17%
Aasia9,11%
Põhja-Ameerika3,03%
Muu4,33%

Fondi tulemused on endiselt plussis

Romet Enok, fondijuht

Kõik suuremad valitsuste võlakirjade turud jäid oktoobris taas miinuspoolele: Euroopa ja Ameerika Ühendriigid vähesel määral (–0,1% kuni –0,2%) ning arenevad turul palju järsemalt (kuni –1,8%). Euroopas oli taas näha tuttavat mustrit, mille järgi valitsuse võlakirjad Itaalias odavnesid ja Saksamaal kallinesid. Aasta algusest alates on pilt samasugune ning ainus positiivset tootlust pakkunud turg on oktoobri lõpu seisuga Saksamaa +1,2%-ga. Halvima tulemusega on Itaalia ja arenevatel turgudel ulatub tagasiminek isegi –6,5%-ni.

Hoiame end nendelt turgudelt ikka veel eemale ja samuti hoiame riske väiksena seni tugevalt käitunud Saksa võlakirjade suhtes, sest nende intresside tõusu korral edaspidi võib kaotus olla hoopis üks suuremaid. Vähene riskimine aitas fondil jääda kergelt plusspoolele nii oktoobris kui ka aasta algusest mõõdetuna.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,684%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)59 279 695,91 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis270 000 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Temasek Financial 03/20224,51%
Latvenergo 06/20224,41%
Transpordi Varahaldus 04/20254,21%
Riigi Kinnisvara 06/20274,07%
Luminor Bank 10/20214,01%
Investor 05/20233,42%
Total Capital Intl 03/20203,05%
France 10/20222,76%
Amber Circle Funding 12/20222,76%
Romania 10/20242,76%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused13,59%
Riigivõlakirjad17,26%
Ettevõtete võlakirjad69,09%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused13,59%
Baltikum26,54%
Euroopa (v.a Baltikum)42,08%
Aasia7,76%
Põhja-Ameerika7,31%
Muu2,66%

Fondi tulemused on endiselt plussis

Romet Enok, fondijuht

Oktoobris tegime fondis uue suure investeeringu, kui Luminori pank emiteeris esimest korda võlakirju rahvusvahelisele turule. Juba eelmise aasta lõpul soetas mitu LHV pensionifondi Luminori turuväliseid võlakirju ootusega, et kui pank hakkab kaasama raha rahvusvaheliselt turult suuremas mahus, vahetame need võlakirjad uute vastu.

Kui varasemad nõuded ei võimaldanud meil fondis S seda turuvälist võlakirja omada, siis nüüd saime uut võlakirja märkida ka sellesse fondi. Et emissioon langes ajaliselt kokku Danske ümber lahvatanud süüdistustega, hindame, et Luminor pidi investoritele pakkuma selgelt kõrgemat intressi kui võrreldavad ettevõtted. Pakkumine oli atraktiivne, mistõttu tegime sellest võlakirjast fondi ühe suurima investeeringu – see moodustab ligikaudu 4,5% fondi varadest. Võlakirja oodatav tootlus on 1,6% aastas. Peale selle maandab intressitõusu riski küllalt lühike tähtaeg – pank lunastab võlakirjad kolme aasta pärast.

Võrdlusena jäid oktoobris taas miinuspoolele rahvusvahelised võlakirjaturud nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka arenevatel turgudel. Aasta algusest mõõdetuna on turgude kaotused vahemikus –0,5% kuni –3,5%. Riskide väiksena hoidmine aitas fondil jääda kergelt plusspoolele nii oktoobris kui ka aasta algusest mõõdetuna.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,008%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)113 370 589,12 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis380 000 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor Bank 12/20194,01%
EfTEN Kinnisvarafond3,71%
Riigi Kinnisvara 06/20273,37%
France 10/20222,84%
Transpordi Varahaldus 04/20252,82%
Berkshire Hathaway 01/20212,79%
Tartu Linnavalitsus 10/20322,27%
Coop Pank 12/20272,08%
Latvenergo 06/20222,00%
Citadele banka 12/20261,97%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused2,30%
Riigivõlakirjad11,37%
Ettevõtete võlakirjad70,47%
Kinnisvara7,44%
Aktsiad8,40%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused2,30%
Baltikum50,97%
Euroopa (v.a Baltikum)31,42%
Aasia2,55%
Põhja-Ameerika12,69%
Muu0,05%

Fondi võlakirjaportfellis tehti kaks suurt investeeringut

Romet Enok, fondijuht

Oktoober oli maailma aktsiaturgudel turbulentne kuu ja nii arenenud kui ka arenevate riikide börsid langesid. Tugevalt sai pihta Jaapani börs, mille indeksi väärtus kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna kuuga 9,1% võrra. Euroopa riikide seas olid suurimate kaotajate seas Soome –8,9% ja Saksamaa –6,5% tootlusega. Seekord läksid langusega kaasa ka siiani hästi vastu pidanud Baltikumi aktsiaturud. Vilniuse börs langes 5,5% võrra ning Tallinna ja Riia börsiindeksi väärtus kahanesid vastavalt 2,9% ja 2,6% võrra.

Oktoobris teatas mitu Baltimaade börsiettevõtet kolmanda kvartali nõrkadest tulemustest. Näiteks Ekspress Grupp suutis küll tulusid aastaga 4% võrra kasvatada, kuid jäi tugeva konkurentsi tõttu kolmandas kvartalis kahjumisse. Ettevõtte aktsia odavnes seetõttu oktoobris 15,9%. Leedu rõivamüüja Apranga tulud kasvasid võrreldes möödunud aastaga 1% võrra, ent korrigeeritud kasum kahanes siiski 32%. Ettevõtte aktsia odavnes oktoobris koguni 17,1% võrra.

Võlakirjaportfellis tegime kaks suurt investeeringut. Esiteks müüs Luminori pank rahvusvahelisi võlakirju, mille oodatav tootlus oli 1,6% ja tagasimakseaeg kolme aasta pärast. Nagu plaanitud, vahetasime eelmise aasta lõpus Luminori poolt fondidele emiteeritud võlakirjad uue investeeringu vastu.

Teiseks soetasime Danske panga allutatud võlakirju, kui nende hinnad odavnesid seetõttu, et ägenesid süüdistused seoses rahapesu võimaldamise kahtlustega. Märkimisväärse suurusega trahv on panga jaoks asjade tõenäoline edasine käik. Sellele vastukaaluks on põhitegevused: panga jaoks olulised turud on süüdistustest puutumata ja endiselt väga hea kasumlikkusega.

Taani suurim pensionifond ja Danske panga oluline aktsionär ATP on teatanud oma toetusest, et aidata pangal probleemidest läbi tulla. Investeering on tehtud dollari allutatud võlakirjadesse, kus pangal on esimene võimalus need tagasi osta kuue aasta pärast, ja mis pakuvad selliselt ligikaudu 8% aastatootlust.

Rahvusvahelistest võlakirjaturgudest jäi Euroopa oktoobris vähesel määral miinuspoolele, samal ajal kui USA ja arenevate riikide puhul oli langus tugevam. Sama seis on aasta algusest mõõdetuna: tulemus on negatiivne Euroopa –0,5%-st kuni arenevate turgude –3,5%-ni.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)808 207 666,56 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 400 000 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,49%
Luminor Bank 12/20194,00%
Riigi Kinnisvara 06/20273,87%
France 10/20223,16%
Latvia 01/20212,65%
JP Morgan Chase 08/20212,30%
Wells Fargo & Company 07/20212,28%
Siauliu Bankas 12/20201,99%
Lithuania 01/20241,79%
East Capital Baltic Property Fund III1,76%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused1,80%
Riigivõlakirjad14,60%
Ettevõtete võlakirjad53,08%
Kinnisvara9,54%
Aktsiad20,99%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused1,80%
Baltikum51,34%
Euroopa (v.a Baltikum)31,30%
Aasia4,55%
Põhja-Ameerika10,89%
Muu0,13%

Kuu oli aktsiaturgudel turbulentne

Kristo Oidermaa, fondijuht

Oktoober oli maailma aktsiaturgudel turbulentne kuu ja nii arenenud kui ka arenevate riikide börsid langesid. Tugevalt sai pihta Jaapani börs, mille indeksi väärtus kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna kuuga 9,1% võrra. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks odavnes kuu jooksul 5,9% ning riigiti olid suurimate kaotajate hulgas Soome –8,9% ja Saksamaa –6,5% tootlusega. Seekord läksid langusega kaasa ka siiani hästi vastu pidanud Baltikumi aktsiaturud. Vilniuse börs langes 5,5% võrra ning Tallinna ja Riia börsiindeksi väärtus kahanesid vastavalt 2,9% ja 2,6% võrra.

Pensionifondi L portfelli kuuluv erakapitalifond Livonia Partners tegi oktoobris uue investeeringu Eesti idufirmasse Scoro. See ettevõte on asutatud Tallinnas 2014. aastal ning arendab ärihalduse tarkvara, mis sisaldab projektijuhtimist, kliendihaldust ja muid funktsioone. Kaasatud investeeringut kasutab Scoro kontorite avamiseks New Yorgis ja Londonis ning tarkvara integratsiooni ja masinõppe võimaluste arendamiseks.

Võlakirjaportfellis tegime kaks suurt investeeringut. Esiteks müüs Luminori pank rahvusvahelisi võlakirju, mille oodatav tootlus oli 1,6% ja tagasimakseaeg kolme aasta pärast. Nagu plaanitud, vahetasime eelmise aasta lõpus Luminori poolt fondidele emiteeritud võlakirjad uue investeeringu vastu.

Teiseks soetasime Danske panga allutatud võlakirju, kui nende hinnad odavnesid seetõttu, et ägenesid süüdistused seoses rahapesu võimaldamise kahtlustega. Märkimisväärse suurusega trahv on panga jaoks asjade tõenäoline edasine käik. Sellele vastukaaluks on põhitegevused: panga jaoks olulised turud on süüdistustest puutumata ja endiselt väga hea kasumlikkusega.

Taani suurim pensionifond ja Danske panga oluline aktsionär ATP on teatanud oma toetusest, et aidata pangal probleemidest läbi tulla. Investeering on tehtud dollari allutatud võlakirjadesse, kus pangal on esimene võimalus need tagasi osta kuue aasta pärast, ja mis pakuvad selliselt ligikaudu 8% aastatootlust.

Rahvusvahelistest võlakirjaturgudest jäi Euroopa oktoobris vähesel määral miinuspoolele, samal ajal kui USA ja arenevate riikide puhul oli langus tugevam. Sama seis on aasta algusest mõõdetuna: tulemus on negatiivne Euroopa –0,5%-st kuni arenevate turgude –3,5%-ni.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)165 111 821,82 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis500 000 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor Bank 12/20193,99%
EfTEN Kinnisvarafond3,64%
Riigi Kinnisvara 06/20273,23%
France 10/20222,89%
East Capital Baltic Property Fund II2,54%
Berkshire Hathaway 01/20212,50%
East Capital Baltic Property Fund III2,37%
iShares DAX EX2,09%
WisdomTree Japan Hedged Equity Fund1,99%
Amber Circle Funding 12/20221,93%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused1,24%
Riigivõlakirjad5,51%
Ettevõtete võlakirjad56,86%
Kinnisvara11,66%
Aktsiad24,72%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused1,24%
Baltikum43,14%
Euroopa (v.a Baltikum)37,36%
Aasia5,42%
Põhja-Ameerika12,63%
Muu0,20%

Fondi lisandus uusi investeeringuid nii võlakirja- kui ka aktsiaportfelli

Kristo Oidermaa, fondijuht

Oktoober oli maailma aktsiaturgudel turbulentne kuu ja nii arenenud kui ka arenevate riikide börsid langesid. Tugevalt sai pihta Jaapani börs, mille indeksi väärtus kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna kuuga 9,1% võrra. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks odavnes kuu jooksul 5,9% ning riigiti olid suurimate kaotajate hulgas Soome –8,9% ja Itaalia –8% tootlusega. Saksamaa börsiindeks aga kahanes 6,5% võrra. Seekord läksid langusega kaasa ka siiani hästi vastu pidanud Baltikumi aktsiaturud.

Oktoobris soetasime pensionifondi XL portfelli Saksamaa ettevõtte Siemens Healthineersi aktsiad. See ettevõte toodab tervishoiusektori jaoks seadmeid, mille seas on näiteks röntgeni-, ultraheli- ja tomograafiaseadmed ning liikuvad operatsioonilauad ja vererõhumõõtmise aparaadid. See on püsivalt kasvav äri, mida toetavad rahvastikuprotsessid. Samuti peaks selline äri pidama vastu nõrgas majanduskeskkonnas, sest tervishoiuteenuseid vajatakse alati, olenemata majandustsükli faasist.

Võlakirjaportfellis tegime kaks suurt investeeringut. Esiteks müüs Luminori pank rahvusvahelisi võlakirju, mille oodatav tootlus oli 1,6% ja tagasimakseaeg kolme aasta pärast. Nagu plaanitud, vahetasime eelmise aasta lõpus Luminori poolt fondidele emiteeritud võlakirjad uue investeeringu vastu.

Teiseks soetasime Danske panga allutatud võlakirju, kui nende hinnad odavnesid seetõttu, et ägenesid süüdistused seoses rahapesu võimaldamise kahtlustega. Märkimisväärse suurusega trahv on panga jaoks asjade tõenäoline edasine käik. Sellele vastukaaluks on põhitegevused: panga jaoks olulised turud on süüdistustest puutumata ja endiselt väga hea kasumlikkusega.

Taani suurim pensionifond ja Danske panga oluline aktsionär ATP on teatanud oma toetusest, et aidata pangal probleemidest läbi tulla. Investeering on tehtud dollari allutatud võlakirjadesse, kus pangal on esimene võimalus need tagasi osta kuue aasta pärast, ja mis pakuvad selliselt ligikaudu 8% aastatootlust.

Rahvusvahelistest võlakirjaturgudest jäi Euroopa oktoobris vähesel määral miinuspoolele, samal ajal kui USA ja arenevate riikide puhul oli langus tugevam. Sama seis on aasta algusest mõõdetuna: tulemus on negatiivne Euroopa –0,5%-st kuni arenevate turgude –3,5%-ni.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)11 618 861,92 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Lyxor Core MSCI World DR UCITS28,48%
Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF26,63%
db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS21,60%
iShares Core MSCI World UCITS13,71%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF5,07%
Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF2,16%
iShares MSCI Frontier 100 ETF2,06%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused0,30%
Kinnisvara26,63%
Aktsiad73,08%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused0,30%
Arenevad turud23,76%
Piiriturud2,06%
Arenenud turud73,89%

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond Eesti – maksimaalselt Eestisse investeeritud

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,
  • sul on investeeringuid ka mujal regioonides.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond investeerib sobivate investeeringute leidumisel kuni 100% Eestisse. Investeeritakse nii aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ka teistesse fondidesse. Kuna Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, investeerib fond ulatuslikult börsiväliselt. Kuivõrd fond on seotud ühe piirkonnaga, ei tasu sellesse investeerida kogu oma pensioniks mõeldud vara.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.10.2018)2 195 737,30 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 690 184,87 osakut

Depootasu määr0,0588% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

LHV Pensionifond Eesti vara investeeritakse väga suures osas Eestisse – riiki, mille arengusse usume ja mille võimalusi tunneme kõige paremini. Fondi tulemused on otseselt seotud Eesti majanduse ja Eesti ettevõtete käekäiguga. Sobivate investeeringute vähesuse tõttu on iga investeeringu osakaal suhteliselt kõrge.

Andmed on toodud 31.10.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Birdeye Timber Fund5,06%
EfTEN Kinnisvarafond II4,97%
Eesti Energia 09/20234,80%
Baltic Horizon Fund 05/20234,63%
Allianz Finance 12/20204,60%
auto24 04/20224,60%
Daimler Intl Finance 05/20224,54%
Luminor Bank 10/20214,51%
Tallink Grupp4,06%
Tallinna Kaubamaja3,98%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused34,34%
Ettevõtete võlakirjad34,61%
Kinnisvara12,18%
Aktsiad18,87%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused34,34%
Baltikum49,59%
Euroopa (v.a Baltikum)16,07%

Fondi portfelli lisandus investeering kinnisvarafondi

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Oktoobris tegi LHV Pensionifond Eesti investeeringu EfTEN Capitali neljandasse kinnisvarafondi. Kokku kaasas fond investoritelt peaaegu 100 miljonit eurot. Uus fond on kümneaastase tähtajaga ja investeerib rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse kõigis kolmes Balti riigis. Fondi strateegia hõlmab investeeringuid hea asukohaga, kvaliteetsetesse, väikse riski ja kindla rahavooga objektidesse. Soetatakse nii kontorihooneid ja kaubanduskeskusi kui ka lao- ja tööstushooneid. Esimese investeeringu tegemisest teatas kinnisvarafond novembri alguses, kui ostis Tallinnas Kadrioru Ärikeskuse. Kompleks on ehitatud 2016. aastal ja koosneb neljast kontorihoonest, kus on ligikaudu 6600 ruutmeetrit äripinda.

Möödunud kuul tegi Luminori pank esimese sammu rahvusvahelisel võlakirjaturul, emiteerides esimese tehinguna kolmeaastasi ja 1,6% oodatava tootlusega väärtpabereid. Et investoritega kohtumise ajad langesid täpselt kokku Danske panga ümber tekkinud skandaaliga, pidi pank meie hinnangul maksma võlakirjadele kõrgemat intressi kui see, mis oleks olnud oodatav teiste sarnaste võlakirjade hindade põhjal. Seepärast märkisime võlakirju fondi lubatud mahus, st peaaegu 5% piirini fondi varadest.

Pensionifondide turuülevaade

LHV pensionifondid pakkusid oktoobri languse eest varju
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Oktoober on alati olnud aktsiainvestorite jaoks närviline kuu, mil aktsiahinnad liiguvad tavalisest suuremas ulatuses. Nii 1929. kui ka 1987. aasta oktoobris olid USA aktsiaturud vabalanguses. Need börsikriisid on kirjutatud nii jõuliselt väärtpaberiturgude ajalukku, et oktoobrit on hakatud pidama aktsiahindade jaoks kehvapoolseks kuuks, kuigi statistika seda ei kinnita. Tänavu olid aktsiad oktoobris aga taas languses ja ainult üksikud turud, nagu Brasiilia ja Filipiinid, jäid plusspoolele.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele