enru

II sammas

10 aasta kõrgeim tootlus on LHV pensionifondidel¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida
Liitu pensioni II sambaga

Vaata oma pensioni seisu

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,62802%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)20 708 347,15 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis110 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
France 05/20276,81%
Czech Republic 05/20224,59%
Transpordi Varahaldus 04/20254,48%
Riigi Kinnisvara 06/20274,36%
Temasek Financial 03/20224,25%
Lithuania 09/20173,95%
Slovakia 11/20243,90%
Elering 07/20183,70%
Amber Circle Funding 12/20222,75%
Latvenergo 05/20202,15%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused39,2%
Riigivõlakirjad28,0%
Ettevõtete võlakirjad32,8%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused39,2%
Baltikum26,9%
Euroopa (v.a Baltikum)20,7%
Aasia9,0%
Muu4,3%

Võlakirjade järelturg on endiselt väheatraktiivne

Romet Enok, portfellihaldur

Juuli oli Euroopa valitsuste võlakirjaturul väga vaikne kuu. Turu indeks sulgus lõpuks kuu kohta minimaalses plussis, seda peamiselt tänu Itaalia võlakirjade hinnatõusule. Saksamaa kümneaastase võlakirja oodatav tootlus oli kuu lõpus napilt üle 0,5% ja lühemad kui kuueaastased võlakirjad pakkusid endiselt negatiivset oodatavat tootlust.

Nagu siin kommentaarides on viimastes kvartalites ka nimetatud, pakub võlakirjade järelturg praegu väga vähe atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Sellele vastukaaluks osales fond möödunud kuul kahe geograafiliselt meile lähedase ettevõtte, Lietuvos energija ja Poola suurpanga PKO võlakirjade esmamüügis investoritele. Esimesel juhul pakuti kümneaastasi 2% aastaintressiga ja teisel juhul nelja-aastasi 0,75% aastaintressiga võlakirju. Mõlema emissiooni vastu oli investoritel huvi suur. Kuu lõpuks oli kumbki võlakiri andnud hinnatõusuga rohkem tootlust, kui tuleb aastane intressimakse.

Negatiivselt avaldas fondi tulemusele taas mõju dollari nõrgenemine euro suhtes.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,79800%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)64 442 190,56 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis270 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
Transpordi Varahaldus 04/20254,56%
Temasek Financial 03/20224,14%
Latvenergo 06/20224,05%
Slovakia 11/20243,96%
Investor 05/20233,25%
Latvia 09/20252,92%
Romania 10/20242,56%
Amber Circle Funding 12/20222,55%
Elering 07/20182,54%
UniCredit Bank 10/20202,50%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused28,3%
Riigivõlakirjad21,3%
Ettevõtete võlakirjad50,3%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused28,3%
Baltikum23,8%
Euroopa (v.a Baltikum)30,4%
Aasia7,1%
Põhja-Ameerika5,4%
Muu5,0%

Võlakirjade järelturg on endiselt väheatraktiivne

Romet Enok, portfellihaldur

Kui juuli esimene pool möödus ettevõtete võlakirjade turul peaaegu nulltootlusega, siis kuu teise poole hinnatõus võimaldas lõpuks indeksil näidata nelja nädala peale ligikaudu 0,75% tootlust.

Nagu siin kommentaarides on viimastes kvartalites ka nimetatud, pakub võlakirjade järelturg praegu väga vähe atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Sellele vastukaaluks osales fond möödunud kuul kahe geograafiliselt meile lähedase ettevõtte, Lietuvos energija ja Poola suurpanga PKO võlakirjade esmamüügis investoritele. Esimesel juhul pakuti kümneaastasi 2% aastaintressiga ja teisel juhul nelja-aastasi 0,75% aastaintressiga võlakirju. Mõlema emissiooni vastu oli investoritel huvi suur. Kuu lõpuks oli kumbki võlakiri andnud hinnatõusuga rohkem tootlust, kui tuleb aastane intressimakse.

Sellele vastukaaluks pööras fondi kuutulemi negatiivsele poolele dollari edasine nõrgenemine euro suhtes. Seetõttu langes dollarites tehtud investeeringute hind euros mõõdetuna.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerima võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,06400%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)87 856 410,98 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis380 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,15%
Transpordi Varahaldus 04/20254,28%
Latvia 01/20213,44%
Bulgaria 09/20243,37%
East Capital Baltic Property Fund II2,72%
Autolist 04/20222,71%
Latvenergo 06/20222,58%
Citadele banka 12/20262,41%
Lithuania 11/20242,24%
Latvia 09/20252,17%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused21,8%
Riigivõlakirjad17,4%
Ettevõtete võlakirjad43,7%
Kinnisvara9,2%
Aktsiad7,9%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused21,8%
Baltikum45,2%
Euroopa (v.a Baltikum)17,2%
Aasia3,3%
Põhja-Ameerika10,1%
Muu1,3%

Baltikumi börsid olid juulis heas hoos

Romet Enok, portfellihaldur

Juuli tõi arenenud riikide aktsiaturgudele valdavalt kerge negatiivse tootluse. Miinuspoolele jäid enamiku Euroopa riikide börsid ning eurodes mõõdetuna ka USA ja Jaapani aktsiaindeksid. Baltikumis kerkis Riia ja Vilniuse börsiindeks vastavalt 2% ja 4,8% võrra, kuid tugevaim oli kuu jooksul Tallinna börs 8,3% suuruse tõusuga.

Pensionifondi M tootlusele mõjus positiivselt investeering laevandusettevõtte Tallink aktsiatesse, mis tõusid kuu jooksul 22% võrra. Põhjuseks on Tallinki nõukogu teadaanne, et on alustatud protsessi, mille käigus võivad laevafirma omanike ringi lisanduda uued tuumikinvestorid ja samal ajal võib osa praegusi ettevõtte omanikke aktsiaid müüa. Spekuleeritakse, et uutele investoritele pakutakse Tallinkis enamusosalust ja seepärast on võimalik, et väikeaktsionäridele tehakse ülevõtupakkumine. Tallinki aktsiad moodustavad pensionifondi M portfellist 0,46% ja on seega suurimate aktsiainvesteeringute seas.

Juuli oli vahelduseks taas kuu, mil investorite riskiisu võlakirjades kasvas. Täheldatav oli selge seos: mida kehvema krediidikvaliteediga võlakirjad, seda parem tootlus. Nii Euroopa kui ka USA madalama reitinguga ettevõtete ja arenevate riikide valitsuste võlakirjaturud näitasid kõik ligikaudu 1% hinnatõusu.

Nagu siin kommentaarides on viimastes kvartalites ka nimetatud, pakub võlakirjade järelturg praegu väga vähe atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Sellele vastukaaluks osales fond möödunud kuul kahe geograafiliselt meile lähedase ettevõtte, Lietuvos energija ja Poola suurpanga PKO võlakirjade esmamüügis investoritele. Esimesel juhul pakuti kümneaastasi 2% aastaintressiga ja teisel juhul nelja-aastasi 0,75% aastaintressiga võlakirju. Mõlema emissiooni vastu oli investoritel huvi suur. Kuu lõpuks oli kumbki võlakiri andnud hinnatõusuga rohkem tootlust, kui tuleb aastane intressimakse.

Dollar jätkas euro suhtes langustrendil, odavnedes kuuga ligikaudu 3%. Seepärast mõjusid ka fondi dollarites tehtud investeeringud kuu tulemusele negatiivselt.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,33000%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)714 990 156,62 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 400 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,45%
Latvia 01/20213,37%
Latvia 09/20253,34%
Bulgaria 09/20242,95%
JP Morgan Chase 08/20212,61%
Wells Fargo & Company 07/20212,56%
Lithuania 11/20242,47%
Lithuania 01/20242,23%
Morgan Stanley 12/20181,95%
Goldman Sachs 12/20181,90%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused16,3%
Riigivõlakirjad19,8%
Ettevõtete võlakirjad36,9%
Kinnisvara8,9%
Aktsiad18,0%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused16,3%
Baltikum42,5%
Euroopa (v.a Baltikum)21,0%
Aasia6,2%
Põhja-Ameerika11,5%
Muu1,2%

Fond investeeris Eesti jaoks uudsesse üürikortermajade projekti

Kristo Oidermaa, portfellihaldur

Juuli tõi arenenud riikide aktsiaturgudele valdavalt kerge negatiivse tootluse. Miinuspoolele jäid enamiku Euroopa riikide börsid ning eurodes mõõdetuna ka USA ja Jaapani aktsiaindeksid. Baltikumis kerkis Riia ja Vilniuse börsiindeks vastavalt 2% ja 4,8% võrra, kuid tugevaim oli kuu jooksul Tallinna börs 8,3% suuruse tõusuga.

Juulis investeeris pensionifond L projekti, mis on Eestis esmakordne ja uudne, kuid Saksamaal ja Põhjamaades juba levinud ärimudel. Projekti käigus ehitatakse Põhja-Tallinna linnaossa kaks elumaja kokku 127 korteriga, mis kõik on mõeldud väljaüürimiseks. Investeeringu eesmärk on korterite pikaajaline omamine ja haldamine pensionifondi klientidele üüritulu teenimiseks. Seega laieneb pensionifond uude, kinnisvaravaldkonda. Selle tulud on ootuste kohaselt stabiilsemad ja vähem volatiilsed kui kaubandus- ja kontoripindade üüriäri.

Nagu siin kommentaarides on viimastes kvartalites ka nimetatud, pakub võlakirjade järelturg praegu väga vähe atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Sellele vastukaaluks osales fond möödunud kuul kahe geograafiliselt meile lähedase ettevõtte, Lietuvos energija ja Poola suurpanga PKO võlakirjade esmamüügis investoritele. Esimesel juhul pakuti kümneaastasi 2% aastaintressiga ja teisel juhul nelja-aastasi 0,75% aastaintressiga võlakirju. Mõlema emissiooni vastu oli investoritel huvi suur. Kuu lõpuks oli kumbki võlakiri andnud hinnatõusuga rohkem tootlust, kui tuleb aastane intressimakse.

Võlakirjaturgudel laiemalt ulatusid juulis liikumised Saksa valitsuse väärtpaberite kergest miinusest kuni kehva reitinguga ettevõtete ja arenevate riikide võlakirjade ligikaudu 1% tõusuni. Peamiselt turgude rahulikust olekust tulenevalt ei mõjutanud ükski olemasolev võlakirjapositsioon kuu jooksul fondi kuu tulemit märkimisväärselt. Küll aga avaldas fondis olevate dollarivõlakirjade kaudu negatiivset mõju taas dollari kursi langus euro suhtes.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,33000%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)124 377 459,96 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis500 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,21%
East Capital Baltic Property Fund II4,31%
Latvia 09/20253,15%
Bulgaria 09/20243,14%
Amber Circle Funding 12/20222,56%
WisdomTree Japan Hedged Equity Fund2,53%
JP Morgan Chase 08/20212,53%
Wells Fargo & Company 07/20212,48%
iShares STOXX Europe 600 Health Care2,45%
Morgan Stanley 12/20181,96%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused22,2%
Riigivõlakirjad10,6%
Ettevõtete võlakirjad31,2%
Kinnisvara12,8%
Aktsiad23,3%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused22,2%
Baltikum37,8%
Euroopa (v.a Baltikum)17,9%
Aasia8,1%
Põhja-Ameerika10,8%
Muu2,1%

Arenenud turud ja ka Baltikumi börsid olid juulis heas hoos

Kristo Oidermaa, portfellihaldur

Juuli tõi arenenud riikide aktsiaturgudele valdavalt kerge negatiivse tootluse. Miinuspoolele jäid enamiku Euroopa riikide börsid ning eurodes mõõdetuna ka USA ja Jaapani aktsiaindeksid. Arenevatel turgudel oli aga seevastu üldiselt positiivse tootlusega kuu – hea tulemuse tegi mitu Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopa börsi.

Baltikumis kerkis Riia ja Vilniuse börsiindeks vastavalt 2% ja 4,8% võrra, kuid tugevaim oli kuu jooksul Tallinna börs 8,3% suuruse tõusuga. Pensionifondi XL tootlusele mõjus juulis positiivselt investeering laevandusettevõtte Tallink aktsiatesse, mis uue suurinvestori leidmise valguses tõusid 22% võrra.

Heas hoos jätkas ka Läti ravimitootja Grindeks aktsia, mis juulis kerkis peaaegu 8% jagu ja on tänavu tõusnud juba 87% võrra. Aktsiahinna tõusu taga on ettevõtte tugevad finantstulemused: võrreldes möödunud aastaga kasvatas Grindeks 2017. aasta esimeses kvartalis müügitulusid 53% võrra ja mitmekordistas kasumi.

Võlakirjaportfellist ükski instrument möödunud kuu jooksul fondi tootlust tugevalt ei mõjutanud. Turud laiemalt ilmutasid taas riskiisu, kui parimat liikumist näitasid kehva krediidireitinguga võlakirjad.

Nagu siin kommentaarides on viimastes kvartalites ka nimetatud, pakub võlakirjade järelturg praegu väga vähe atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Sellele vastukaaluks osales fond möödunud kuul kahe geograafiliselt meile lähedase ettevõtte, Lietuvos energija ja Poola suurpanga PKO võlakirjade esmamüügis investoritele. Esimesel juhul pakuti kümneaastasi 2% aastaintressiga ja teisel juhul nelja-aastasi 0,75% aastaintressiga võlakirju. Mõlema emissiooni vastu oli investoritel huvi suur. Kuu lõpuks oli kumbki võlakiri andnud hinnatõusuga rohkem tootlust, kui tuleb aastane intressimakse.

Olemasolevatest positsioonidest mõjus kuu tulemile negatiivselt valuutapositsioon. Dollar jätkas euro suhtes langust, kaotades kuuga ligikaudu 3% ja vähendades seega dollarites võlakirjade väärtust eurodes mõõdetuna.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.07.2017)5 488 189,02 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,0924% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulDanske Bank A/S Eesti filiaal

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.07.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
Vanguard Total World Stock ETF9,69%
iShares Core MSCI Emerging Markets ETF9,43%
iShares Global REIT ETF9,28%
Vanguard FTSE Emerging Markets ETF9,22%
BNP Paribas Easy FTSE EPRA/NAREIT Eurozone Capped9,21%
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF9,16%
iShares Core MSCI World UCITS8,52%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF8,50%
SPDR Dow Jones Global Real Estate ETF6,79%
iShares Edge MSCI World Minimum Volatility UCITS E6,36%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused0,1%
Kinnisvara27,21%
Aktsiad72,9%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused0,1%
Arenevad turud23,6%
Piiriturud2,6%
Arenenud turud73,8%

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

Pensionifondide turuülevaade

viisemann avatar

Börsid eiravad riske, koduturg pakub kaitset

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Juuni oli väärtpaberiturgudel rahulik kuu. Euroopa aktsiad jäid juunis 2,5%-ga miinusesse ja Põhja-Ameerika aktsiaturud kaotasid eurodes mõõdetuna 0,7% oma väärtusest. Varasemat pikaajalist tõusu arvestades ei ole see kuigi märkimisväärne liikumine.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele