II sammas

LHV fondid on nr 1 pensioni kogumises aastast 2002¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,576%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)20 593 302,22 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis80 000 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
France 05/20275,72%
Germany 09/20224,72%
Czech Republic 05/20224,50%
Temasek Financial 03/20224,28%
Riigi Kinnisvara 06/20273,90%
Transpordi Varahaldus 04/20253,88%
Slovakia 11/20243,86%
United States 08/20193,02%
Bank Gospodarstwa Krajow 06/20252,55%
Stedin Holding 10/20222,51%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused28,12%
Riigivõlakirjad30,44%
Ettevõtete võlakirjad41,43%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused28,12%
Baltikum27,76%
Euroopa (v.a Baltikum)28,51%
Aasia8,30%
Põhja-Ameerika3,02%
Muu4,28%

Lisasime fondi portfelli investeeringu Soome energiahiidu

Romet Enok, fondijuht

Euroopa valitsuste võlakirjad jäid veebruaris kergelt miinuspoolele, kuid aasta algusest mõõdetuna on turg siiski rohkem kui poole protsendiga plussis. Saksa valitsuse võlakirjade hind on taas tõusnud ja oodatav tootlus saavutanud madalaima taseme alates aastast 2016. Kuigi kümneaastane võlakiri ei ole jõudnud tagasi negatiivse oodatava tootluse tasemele, ei oldud sellest veebruaris ka kaugel.

Halvendatud on nii majanduskasvu kui ka hinnatõusu prognoosi ja kadunud on lootus, et Euroopa majanduse kasvutempo püsib. Majanduse toetamiseks teatas Euroopa Keskpank märtsi algul taas uutest laenuprogrammidest valuutaliidu pankadele.

Sellises olukorras pakkus fond väikest positiivset tootlust nii veebruaris kui ka aasta algusest mõõdetuna. Uue investeeringuna lisasime portfelli Soome riikliku energiakontserni Fortum väärtpaberid.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,672%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)58 201 035,71 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis200 000 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Temasek Financial 03/20224,59%
Latvenergo 06/20224,53%
Transpordi Varahaldus 04/20254,34%
Luminor Bank 10/20214,31%
Riigi Kinnisvara 06/20274,14%
Investor 05/20233,53%
Total Capital Intl 03/20203,10%
France 10/20222,83%
Romania 10/20242,82%
Sanofi 09/20202,66%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused11,05%
Riigivõlakirjad17,53%
Ettevõtete võlakirjad71,45%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused11,05%
Baltikum27,38%
Euroopa (v.a Baltikum)41,67%
Aasia6,96%
Põhja-Ameerika10,31%
Muu2,66%

Fond jätkab positiivsete tulemustega

Romet Enok, fondijuht

Erinevalt valitsuse võlakirjadest tegid ettevõtete väärtpaberid Euroopas tugeva tulemuse ka veebruaris. Seejuures võis täheldada selget seaduspära, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda kiirem hinnatõus. Jätkus aasta alguse trend korraldada suures mahus uusi võlakirjaemissioone, samal ajal kui halvendatud majanduskasvu prognooside valguses otsustas Euroopa Keskpank märtsi alguses teavitada turgu peatsetest uutest laenuprogrammidest euroala pankadele.

Pensionifond S on toimuva taustal teeninud väikest positiivset tulemit nii jaanuaris kui ka veebruaris. Hindame krediidituru väljavaateid praegu nõrgapoolseteks ja suures mahus uusi investeeringuid ei tee. Likviidsuse juhtimise eesmärgil soetasime möödunud kuul portfelli Soome riikliku energiakontserni Fortum väärtpabereid.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,96%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)118 854 702,70 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis400 000 osakut

Depootasu määr0,0576 (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor Bank 10/20213,88%
EfTEN Kinnisvarafond3,72%
Riigi Kinnisvara 06/20273,21%
France 10/20222,73%
Transpordi Varahaldus 04/20252,72%
Berkshire Hathaway 01/20212,66%
Tartu Linnavalitsus 10/20322,17%
JP Morgan Chase 01/20202,10%
Coop Pank 12/20271,97%
Latvenergo 06/20221,92%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused5,08%
Riigivõlakirjad10,80%
Ettevõtete võlakirjad68,13%
Kinnisvara7,76%
Aktsiad8,27%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused5,08%
Baltikum48,95%
Euroopa (v.a Baltikum)30,36%
Aasia2,63%
Põhja-Ameerika12,96%
Muu0,06%

Aktsia- ja võlakirjaturgudel oli rahulik kuu

Romet Enok, fondijuht

Veebruar kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult. Arenenud riikide börsiindeksid valdavalt tõusid ja hea tulemuse tegi näiteks Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks, mis kerkis kuuga 4,4%. Jaapani börsiindeks tõusis veebruaris kohalikus valuutas mõõdetuna 2,9% ja eurodes mõõdetuna 1,2% võrra. Riia ja Vilniuse börsiindeks jäid möödunud kuuga võrreldes sarnasele tasemele, kerkides vastavalt 0,3% ja 0,6% võrra.

Tallinna börs seevastu langes veebruaris 1,7%. Suuresti olid languse taga laevandusettevõtte Tallink neljanda kvartali nõrgad tulemused, mis viisid aktsia kukkumiseni 5,1% ulatuses. Ettevõtte tulud olid võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga kahanenud 2,7% võrra ja 1,1 miljoni euroga jäädi kahjumisse. Ettevõtte reisijate arv vähenes neljandas kvartalis 3,3%, kuid püsis kogu 2018. aasta arvestuses samal tasemel. Teisalt plaanib Tallink maksta dividende 5 senti aktsia kohta ja vähendada aktsiakapitali 7 senti aktsia kohta, mis teeks väljamaksete tootluseks üle 11%.

Märtsi algul otsustas Euroopa Keskpank teavitada turgu peatsetest uutest laenuprogrammidest euroala pankadele. Euroopa majanduse kasvuprognoose on juba halvendatud ja Saksa valitsuse pikaajalised võlakirjad ei olnud veebruaris taas kaugel sellest, et jõuda hinnatasemeni, kust edasine oodatav tootlus oleks taas negatiivne. Sellele vastukaaluks kallinesid ettevõtete võlakirjade hinnad nii tugevamate kui ka eriti nõrgemate emitentide turul. Lisaks laenasid ettevõtted rekordmahus uut raha, emiteerides uusi võlakirju.

Meie fondide võlakirjaportfellid on ehitatud üles peamiselt finantsturuvälistest instrumentidest ja sellel suunal loodame teha täiendusi ka edaspidi. Rahvusvahelise krediidituru väljavaateid hindame nõrgapoolseteks.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,20%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)840 669 279,76 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 200 000 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,54%
Luminor Bank 10/20213,90%
Riigi Kinnisvara 06/20273,71%
France 10/20223,06%
Latvia 01/20212,49%
JP Morgan Chase 01/20202,07%
Siauliu Bankas 12/20201,91%
East Capital Baltic Property Fund III1,79%
China Development Bank 11/20211,76%
Baltic Horizon Fund 05/20231,72%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused3,88%
Riigivõlakirjad13,98%
Ettevõtete võlakirjad50,66%
Kinnisvara10,45%
Aktsiad21,02%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused3,88%
Baltikum51,46%
Euroopa (v.a Baltikum)29,92%
Aasia4,10%
Põhja-Ameerika10,49%
Muu0,14%

Fond tegi investeeringu Baltikumi suurimasse erakapitalifondi

Kristo Oidermaa, fondijuht

Veebruar kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult. Arenenud riikide börsiindeksid valdavalt tõusid ja hea tulemuse tegi näiteks Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks, mis kerkis kuuga 4,4%. Jaapani börsiindeks tõusis veebruaris kohalikus valuutas mõõdetuna 2,9% ja eurodes mõõdetuna 1,2% võrra. Riia ja Vilniuse börsiindeks jäid möödunud kuuga võrreldes sarnasele tasemele, kerkides vastavalt 0,3% ja 0,6% võrra. Tallinna börs seevastu langes veebruaris 1,7% võrra.

Pensionifond L tegi uue investeeringu Leedu erakapitalifondi INVL Baltic Sea Growth Fund, mis investeerib Baltimaade keskmise suurusega ja hea kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. See on Baltikumi seni suurim erakapitalifond, mis kogus investoritelt üle 100 miljoni euro. Nüüdseks on fond teinud oma esimese investeeringu: see on InMedica meditsiiniasutuste kett Leedus. Ettevõte käitab 18 kliinikut, mis pakuvad näiteks pere- ja eriarsti- ning hambaraviteenuseid.

Märtsi algul otsustas Euroopa Keskpank teavitada turgu peatsetest uutest laenuprogrammidest euroala pankadele. Euroopa majanduse kasvuprognoose on juba halvendatud ja Saksa valitsuse pikaajalised võlakirjad ei olnud veebruaris taas kaugel sellest, et jõuda hinnatasemeni, kust edasine oodatav tootlus oleks taas negatiivne. Sellele vastukaaluks kallinesid ettevõtete võlakirjade hinnad nii tugevamate kui ka eriti nõrgemate emitentide turul. Lisaks laenasid ettevõtted rekordmahus uut raha, emiteerides uusi võlakirju.

Meie fondide võlakirjaportfellid on ehitatud üles peamiselt finantsturuvälistest instrumentidest ja sellel suunal loodame teha täiendusi ka edaspidi. Rahvusvahelise krediidituru väljavaateid hindame nõrgapoolseteks.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,20%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)176 990 972,10 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis530 000 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor Bank 10/20213,77%
EfTEN Kinnisvarafond3,58%
Riigi Kinnisvara 06/20273,06%
France 10/20222,72%
East Capital Baltic Property Fund II2,39%
East Capital Baltic Property Fund III2,35%
Berkshire Hathaway 01/20212,34%
Allianz Finance 12/20202,16%
JP Morgan Chase 01/20202,05%
iShares DAX EX1,96%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused6,58%
Riigivõlakirjad5,16%
Ettevõtete võlakirjad52,08%
Kinnisvara12,48%
Aktsiad23,73%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused6,58%
Baltikum41,82%
Euroopa (v.a Baltikum)33,83%
Aasia4,90%
Põhja-Ameerika12,69%
Muu0,21%

Aktsiaturgudel oli rahulik kuu

Kristo Oidermaa, fondijuht

Veebruar kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult. Arenenud riikide börsiindeksid valdavalt tõusid ja hea tulemuse tegi näiteks Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks, mis kerkis kuuga 4,4%. Jaapani börsiindeks tõusis veebruaris kohalikus valuutas mõõdetuna 2,9% ja eurodes mõõdetuna 1,2% võrra. Arengumaade aktsiaturgudest olid tugevad Aasia riigid eesotsas Hiinaga, kuid Ladina-Ameerika börsiindeksid valdavalt langesid. Riia ja Vilniuse börsiindeks jäid möödunud kuuga võrreldes sarnasele tasemele, kerkides vastavalt 0,3% ja 0,6% võrra. Tallinna börs seevastu langes veebruaris 1,7% võrra.

Pensionifond XL on investeerinud nelja Eesti riskikapitalifondi, mis kõik tegid 2018. aastal uusi investeeringuid. Näiteks Karma Ventures paigutas raha eestlaste loodud iduettevõttesse MeetFrank, mis viib kokku tööandjad ja anonüümselt tööd otsivad inimesed. Superangel One’i fond tegi kaheksa uut investeeringut, mille hulka kuulus klientide tuvastamise teenust pakkuv, juba tuntud Eesti idufirma Veriff. Trind Ventures tegi kuus investeeringut, millest kaks ettevõtet, Speakly ja Tandem, pakuvad mitmesuguseid võimalusi õppida võõrkeeli.

Märtsi algul otsustas Euroopa Keskpank teavitada turgu peatsetest uutest laenuprogrammidest euroala pankadele. Euroopa majanduse kasvuprognoose on juba halvendatud ja Saksa valitsuse pikaajalised võlakirjad ei olnud veebruaris taas kaugel sellest, et jõuda hinnatasemeni, kust edasine oodatav tootlus oleks taas negatiivne. Sellele vastukaaluks kallinesid ettevõtete võlakirjade hinnad nii tugevamate kui ka eriti nõrgemate emitentide turul. Lisaks laenasid ettevõtted rekordmahus uut raha, emiteerides uusi võlakirju.

Meie fondide võlakirjaportfellid on ehitatud üles peamiselt finantsturuvälistest instrumentidest ja sellel suunal loodame teha täiendusi ka edaspidi. Rahvusvahelise krediidituru väljavaateid hindame nõrgapoolseteks.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)13 867 380,84 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Lyxor Core MSCI World DR UCITS28,81%
Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF26,94%
db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS21,96%
iShares Core MSCI World UCITS13,58%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF4,49%
Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF2,03%
iShares MSCI Frontier 100 ETF1,83%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused0,36%
Kinnisvara26,94%
Aktsiad72,70%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused0,36%
Arenevad turud23,99%
Piiriturud1,83%
Arenenud turud73,82%

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2019. aasta aprillist on selleks summaks 205,21 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 10260,50 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 2052,10 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

LHV Pensionifond Eesti – maksimaalselt Eestisse investeeritud

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,
  • sul on investeeringuid ka mujal regioonides.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond investeerib sobivate investeeringute leidumisel kuni 100% Eestisse. Investeeritakse nii aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ka teistesse fondidesse. Kuna Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, investeerib fond ulatuslikult börsiväliselt. Kuivõrd fond on seotud ühe piirkonnaga, ei tasu sellesse investeerida kogu oma pensioniks mõeldud vara.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,20%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.03.2019)2 336 178,94 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 690 184,87 osakut

Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

LHV Pensionifond Eesti vara investeeritakse väga suures osas Eestisse – riiki, mille arengusse usume ja mille võimalusi tunneme kõige paremini. Fondi tulemused on otseselt seotud Eesti majanduse ja Eesti ettevõtete käekäiguga. Sobivate investeeringute vähesuse tõttu on iga investeeringu osakaal suhteliselt kõrge.

Andmed on toodud 31.03.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Birdeye Timber Fund5,07%
EfTEN Kinnisvarafond II4,99%
Tallinna Kaubamaja4,77%
Eesti Energia 09/20234,48%
auto24 04/20224,40%
Transpordi Varahaldus 12/20264,32%
Allianz Finance 12/20204,31%
Berkshire Hathaway 01/20214,31%
Baltic Horizon Fund 05/20234,31%
Luminor Bank 10/20214,30%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused5,53%
Ettevõtete võlakirjad50,63%
Kinnisvara18,99%
Aktsiad24,86%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused5,53%
Baltikum70,81%
Euroopa (v.a Baltikum)19,36%
Põhja-Ameerika4,31%

Fondi tulemusi mõjutas langus Tallinna börsil

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Tallinna börs langes veebruaris 1,7%. Suuresti olid languse taga laevandusettevõtte Tallink neljanda kvartali nõrgad tulemused, mis viisid aktsia kukkumiseni 5,1% ulatuses. Ettevõtte tulud olid võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga kahanenud 2,7% võrra ja 1,1 miljoni euroga jäädi kahjumisse. Ettevõtte reisijate arv vähenes neljandas kvartalis 3,3%, kuid jäi kogu 2018. aasta arvestuses samale tasemele. Teisalt plaanib Tallink maksta dividende 5 senti aktsia kohta ja vähendada aktsiakapitali 7 senti aktsia kohta, mis teeks väljamaksete tootluseks üle 11%.

Tugevatest majandustulemustest teatas seevastu Tallinna Sadam, kes oli kasvatanud tulusid neljandas kvartalis 9,2% ja kogu 2018. aasta jooksul 7,7% võrra. Samuti paranes ettevõtte ärikasumi marginaal. Aktsionäridele plaanitakse maksta 2018. aasta eest dividende vähemalt 30 miljonit eurot, mis teeb oodatavaks dividenditootluseks vähemalt 5,3%.

Pensionifondide turuülevaade

Tähelepanu erakapitali investeeringutel
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Veebruaris jätkasid väärtpaberiturud taastumist möödunud aasta lõpu langusest. Suuresti oli selle taga USA keskpanga rahapoliitilise kursi muutus. Kui veel läinud aasta detsembri alguses lubas keskpank rahapoliitika karmistamist jätkata, siis jõulupühade paiku tehti kannapööre ning lubati, et nii intressimäärade tõstmisega kui ka keskpanga võlakirjaportfelli koomaletõmbamisega ollakse ettevaatlikum.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele