enru

II sammas

10 aasta kõrgeim tootlus on LHV pensionifondidel¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida
Liitu pensioni II sambaga

Vaata oma pensioni seisu

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,62802%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)20 413 583,40 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis200 000 osakut

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulSwedbank

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
Czech Republic 05/20224,78%
Temasek Financial 03/20224,32%
Lithuania 09/20174,01%
Slovakia 11/20243,96%
Elering 07/20183,91%
Latvenergo 05/20202,23%
Latvenergo 06/20222,03%
Lithuania 01/20241,92%
Amber Circle Funding 12/20221,91%
Romania 10/20241,89%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused58,1%
Riigivõlakirjad21,7%
Ettevõtete võlakirjad20,2%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused58,1%
Baltikum17,8%
Euroopa (v.a Baltikum)13,4%
Aasia6,2%
Muu4,5%
Fondi käekäik

Võlakirjaturgude langusest olenemata olid fondi varad kaitstud

Romet Enok, portfellihaldur

Aasta algas Euroopa valitsuste võlakirjade turul järsu langusega: pärast rahulikumat detsembrit pöördusid kõik peamised turud jaanuaris taas langusele, mis kestis kogu kuu. Tagajärjeks oli halvim aasta algus rohkem kui kümnendi jooksul. Saksa valitsuse võlakirjad andsid investoritele tootluseks –1,5%, Prantsusmaa võlakirjad –3,1% ja Itaalia võlakirjad –2,9%. Viimase kahe võlakirja hinnalangus oli sedavõrd suure ulatusega, et tõmbas isegi laiema meedia tähelepanu, tuues kaasa meenutusi 2011. aasta kriisist. Siiski on praegune olukord tollasest erinev. Küsimus on paljuski Euroopa Keskpanga tugimeetmete võimalikus lõpetamises, nagu oleme kuukommentaarides varemgi maininud.

Fond hoidis jätkuvalt erakordselt suurt raha ja hoiuste osakaalu, saades hinnalangusest kannatada ainult intressitaseme üldise tõusu tõttu. Kuu tulemuseks kujunes –0,1%.

Fond soetas jaanuaris ka uue positsiooni Hiina Arengupanga dollarites emiteeritud viieaastastes võlakirjades.

Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,79800%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)59 931 910,67 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis500 000 osakut

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulSwedbank

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
Latvia 09/20256,36%
Temasek Financial 03/20224,46%
Latvenergo 06/20224,39%
Lithuania 01/20244,35%
Slovakia 11/20244,26%
Investor 05/20233,30%
UniCredit Bank 10/20202,69%
Romania 10/20242,67%
Sanofi 09/20202,66%
Elering 07/20182,63%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused30,6%
Riigivõlakirjad27,5%
Ettevõtete võlakirjad41,9%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused30,6%
Baltikum22,7%
Euroopa (v.a Baltikum)29,5%
Aasia6,7%
Põhja-Ameerika5,0%
Muu5,5%
Fondi käekäik

Võlakirjaturgude langusest olenemata olid fondi varad kaitstud

Romet Enok, portfellihaldur

Euroopa võlakirjaturul algas aasta langusega. Kui ettevõtete turu hinnalangus piirdus veidi rohkem kui poole protsendiga, siis valitsuste väärtpaberid kaotasid aasta alguses märksa rohkem, näiteks Prantsusmaa valitsuse võlakirjad koguni 3%.

Uuesti esile kerkinud lõhe Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide valitsuste võlakirjaturul ei avaldanud suurettevõtete rahastamisele samuti kuigi suurt mõju ning uusi emissioone korraldati jaanuaris rekordmahus.

Kõige selle keskel kujunes fondi kuu kaotus tänu konservatiivsele positsioneerimisele võrdlemisi minimaalseks (–0,18%). Kuu lõpus vähendasime raha osakaalu fondides märkimisväärselt, soetades USA suurpankade JP Morgan ja Wells Fargo ning Hiina Arengupanga dollarites emiteeritud ligi viieaastaseid võlakirju.

Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerima võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,06400%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)68 680 708,98 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis550 000 osakut

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulSwedbank

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,54%
Latvia 01/20214,47%
Latvia 09/20254,39%
East Capital Baltic Property Fund II3,37%
Bulgaria 09/20243,37%
Latvenergo 06/20223,33%
Citadele banka 12/20262,57%
JP Morgan Chase 08/20212,42%
Wells Fargo & Company 07/20212,38%
Lithuania 11/20242,38%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused37,2%
Riigivõlakirjad21,8%
Ettevõtete võlakirjad24,3%
Kinnisvara10,1%
Aktsiad6,7%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused37,2%
Baltikum40,0%
Euroopa (v.a Baltikum)12,9%
Aasia2,7%
Põhja-Ameerika5,0%
Muu2,3%
Fondi käekäik

Võlakirjaturud langesid, aktsiaturud stabiliseerusid

Romet Enok, portfellihaldur

Jaanuaris olid maailma aktsiaturud võrreldes 2016. aasta lõpuga rahulikumad. Arenevate riikide aktsiaturud valdavalt tõusid ja eriti tugeva tulemuse tegi taas Ladina-Ameerika. Venemaa aktsiaturg sai hoo sisse juba eelmise aasta alguses ning on toetanud ka pensionifondi M tootlust. Näiteks Peterburi Panga aktsia tõusis jaanuaris Moskva börsil üle 11%. Tugeva tulemuse tegid veel Tallinna ja Riia börs, mille indeksid kerkisid üle 2%. Pensionifondi Baltikumi investeeringutest vedasid tõusu Arco Vara, Tallinna Kaubamaja ja Apranga aktsiad.

Võlakirjaturgudel algas aasta Euroopas väga nõrgalt. Kui ettevõtete puhul piirdus turu hinnalangus umbes poole protsendiga, siis valitsuste võlakirju räsis taas esiplaanile tõusnud Põhja- ja Lõuna-Euroopa lahknemine. See põhjustas Prantsuse ja Itaalia turu ligikaudu 3% hinnalanguse.

Meie portfelle kaitses endiselt intressiriski madalal tasemel hoidmine ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade vältimine. Intresside tõustes andis portfell siiski väikse negatiivse tootluse. Kuu jooksul paigutasime märkimisväärse osa vabast rahast USA suurpankade JP Morgani ja Wells Fargo ning Hiina Arengupanga dollarites emiteeritud viieaastastesse väärtpaberitesse.

Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,33000%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)457 565 883,95 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis3 000 000 osakut

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulSwedbank

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,54%
Latvia 01/20215,25%
Latvia 09/20254,54%
Bulgaria 09/20243,42%
Lithuania 01/20243,15%
East Capital Baltic Property Fund II2,82%
JP Morgan Chase 08/20212,42%
Wells Fargo & Company 07/20212,38%
Amber Circle Funding 12/20222,09%
Latvenergo 06/20221,89%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused29,3%
Riigivõlakirjad23,9%
Ettevõtete võlakirjad20,0%
Kinnisvara10,1%
Aktsiad16,7%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused29,3%
Baltikum43,4%
Euroopa (v.a Baltikum)14,4%
Aasia4,6%
Põhja-Ameerika5,3%
Muu3,0%
Fondi käekäik

Häid üllatusi pakkusid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiaturud

Kristo Oidermaa, portfellihaldur

Maailma aktsiaturud olid jaanuaris võrreldes eelmise aasta lõpuga rahulikumad. Kuu jooksul tegid tugeva tulemuse arenevate maade aktsiaturud eesotsas Ladina-Ameerika riikidega. Meile lähemal asuvatest riikidest tõusis Rootsi aktsiaturg eurodes mõõdetuna 2,8%, kuid Soome langes 1,6% võrra. Venemaa aktsiaturg alustas tõusu juba eelmise aasta alguses ja on toonud pensionifondile hea tulemuse. Näiteks Peterburi Panga aktsia tõusis jaanuaris Moskva börsil üle 11%.

Tallinna ja Riia börsi indeks kerkis üle 2%, Vilnius jäi 0,6%-ga veidi tagasihoidlikumaks. Pensionifondi L Balti portfellis näitas head tootlust Arco Vara aktsia, mis tõusis kuuga 8%. Tugeva tulemuse tegid ka Tallinna Kaubamaja ja Grindeks, mõlemad rohkem kui 6% hinnatõusuga.

Võlakirjaturgudel algas aasta Euroopas väga nõrgalt. Kui ettevõtete puhul piirdus turu hinnalangus umbes poole protsendiga, siis valitsuse võlakirju räsis taas esiplaanile tõusnud Põhja- ja Lõuna-Euroopa lahknemine. See tõi kaasa Prantsuse ja Itaalia turu ligikaudu 3% hinnalanguse.

Meie portfelle kaitses endiselt intressiriski madalal tasemel hoidmine ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade vältimine. Intresside tõustes andis portfell siiski kerge negatiivse tootluse.

Kuu jooksul paigutasime märkimisväärse osa vabast rahast USA suurpankade JP Morgani ja Wells Fargo ning samuti Hiina Arengupanga dollarites emiteeritud viieaastastesse väärtpaberitesse.

Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Kuni 75% fondi varast paigutame aktsiatesse, st omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda oli aktsiate osakaal kuni 50%.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,33000%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)114 022 751,57 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis900 000 osakut

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulSwedbank

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,58%
East Capital Baltic Property Fund II4,56%
Latvia 09/20253,44%
Bulgaria 09/20243,32%
WisdomTree Japan Hedged Equity Fund2,87%
iShares STOXX Europe 600 Health Care2,59%
JP Morgan Chase 08/20212,42%
Wells Fargo & Company 07/20212,37%
Amber Circle Funding 12/20222,10%
BRF 06/20221,89%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused35,7%
Riigivõlakirjad11,5%
Ettevõtete võlakirjad17,5%
Kinnisvara12,8%
Aktsiad22,6%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused35,7%
Baltikum35,8%
Euroopa (v.a Baltikum)14,2%
Aasia5,9%
Põhja-Ameerika4,9%
Muu3,5%
Fondi käekäik

Kuu tulemust aitasid upitada Baltikumi aktsiaturud

Kristo Oidermaa, portfellihaldur

Jaanuaris olid maailma aktsiaturud võrreldes 2016. aasta lõpuga rahulikumad. Arenevad aktsiaturud näitasid valdavalt paremat tootlust kui arenenud turud ning tugeva tõusu tegi taas Ladina-Ameerika. Pensionifondi XL tootlust toetasid Baltikumi aktsiaturud, kus Tallinna ja Riia börside indeksid kerkisid üle 2%. Vilniuse börsiindeks jäi 0,6% tõusuga tagasihoidlikumaks.

Väga hea tulemuse tegi jaanuaris Arco Vara aktsia, mis tõusis 8% võrra. Fondi investeeringutest näitasid tublit tootlust ka Tallink, Grindeks, Olainfarm, Tallinna Kaubamaja ja Apranga. Hea tulemuse on toonud veel Venemaa aktsiaturg, mis sai hoo sisse juba eelmise aasta alguses. Näiteks Peterburi Panga aktsia tõusis jaanuaris Moskva börsil üle 11%.

Võlakirjaturgudel algas aasta Euroopas väga nõrgalt. Kui ettevõtete puhul piirdus turu hinnalangus umbes poole protsendiga, siis valitsuse võlakirju räsis taas esiplaanile tõusnud Põhja- ja Lõuna-Euroopa lahknemine. See tõi kaasa Prantsuse ja Itaalia turu ligikaudu 3% hinnalanguse.

Meie portfelle kaitses endiselt intressiriski madalal tasemel hoidmine ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade vältimine. Intresside tõustes andis portfell siiski kerge negatiivse tootluse.

Kuu jooksul paigutasime märkimisväärse osa vabast rahast USA suurpankade JP Morgani ja Wells Fargo ning samuti Hiina Arengupanga dollarites emiteeritud viieaastastesse väärtpaberitesse.

Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest/ Jooksev aasta/ Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2017)3 656 095,08 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,0924% (maksab LHV)

Depositoorium, kus fondi varad on hoiulDanske Bank A/S Eesti filiaal

Kuhu me raha paigutame?

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.01.2017 seisuga

Suurimad investeeringud
iShares Core MSCI World UCITS9,37%
iShares Global REIT ETF8,98%
Vanguard FTSE Emerging Markets ETF8,18%
iShares Core MSCI Emerging Markets ETF8,05%
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF7,80%
Vanguard Total World Stock ETF7,67%
iShares Edge MSCI World Minimum Volatility UCITS E7,64%
SPDR Dow Jones Global Real Estate ETF7,64%
BNP Paribas Easy FTSE EPRA/NAREIT Eurozone Capped7,56%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF7,53%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused0,2%
Kinnisvara27,0%
Aktsiad72,9%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused0,2%
Arenevad turud23,3%
Piiriturud2,8%
Arenenud turud73,8%
Väljamaksed

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2016. on selleks summaks 167.40 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 8000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1600 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2016. aastal 395 eurot kuus.

Pensionifondide turuülevaade

viisemann avatar

Mõistus vs. loomalik instinkt (ingl animal spirit)

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Jaanuar oli aktsiaturgudel küllaltki rahulik. Maailma aktsiaturud tõusid eurodes arvestatuna 0,3%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturgude väikese languse (vastavalt –0,4% ja –0,3%) pööras kokkuvõttes positiivseks arenevate riikide aktsiaturgude 2,9% tõus.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos

pensionikonsultant

E–R 8–17

680 2743
Registreeru nõustamisele