II sammas

LHV Pensionifond L
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
33,54%
0%
100%
Investeerib Eestisse
100975
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,19%
German Government 3.25% 04/07/213,91%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,27%
Luminor 1.5% 18/10/213,19%
German Government 2.25% 04/09/212,99%
iShares Gold Producers UCITS ETF2,95%
France Government 2.25% 25/10/222,64%
France Government 3.75% 25/04/212,46%
Estonia 0.125% 10/06/20302,15%
Barrick Gold Corp2,09%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,19%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,27%
Luminor 1.5% 18/10/213,19%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2020)951 350 859,72 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis2 400 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 juuli – Lõpule jõudis termopuidu valmistaja Thermory osaluse müük

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%.

Balti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).

Juulis jõudis lõpule tehing, millega LHV Pensionifond L ja selle portfelli kuuluv erakapitalifond Livonia Partners väljusid investeeringust maailma juhtivasse termopuidu valmistajasse Thermory. Selle ettevõtte ostis ära UG Investeeringud, mille omanik Kristjan Rahu on kogunud tuntust soojusenergia pakkuja Utilitas müügiga Austraalia erakapitalifondile. UG Investeeringud on pikaajaline omanik, kellele on olulised strateegilised investeeringud ja ettevõtte orgaaniline kasv.

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

2020 juuni – Üleilmsetel aktsiaturgudel valitses rõõmus meeleolu

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Ka juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.

Taas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.

Pensionifondi L portfelli kuulub Leedu erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund, mille keskne fookus on investeerida Balti keskmise suurusega ettevõtetesse. Juunikuus tegigi INVL Baltic Sea Growth Fund uue investeeringu Balti suurimasse jäätmekäitlusettevõttesse Eco Baltia. See on 2018. aastal tegevust alustanud fondi kolmas investeering ja tehingu järel kuulub fondile ettevõttes enamusosalus. Eco Baltias töötab üle 800 inimese. Ettevõtte 2019. aasta käive ulatus peaaegu 71 miljoni euroni, millest üle 60% andis ümbertöötamise äriüksus.

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Juunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.

2020 mai – Erakapitalifondid korrigeerisid varade väärtust

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Mais avalikustas oma aasta esimese kvartali tulemused mitu Pensionifondi L portfelli kuuluvat erakapitalifondi: valdavalt hinnati investeeringute väärtus alla. Börsil noteeritud ettevõtete aktsiate hinnad olid reageerinud pandeemiale ja oodatavale majanduslangusele juba märtsis. Näiteks Novalpina Capitali fondi (selle portfelli kuuluvad ka Olympicu kasiinod) esimese kvartali tootluseks kujunes –16,1%. INVL Baltic Sea Growthi erakapitalifondi osakute väärtus kahanes aga 33,1%, põhjustatuna peamiselt portfelli kuuluva meditsiiniasutuste keti InMedica ajutisest sulgemisest eriolukorra ajal.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

Lükates praegused riskid tulevikku
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.