II sammas

LHV Pensionifond L
Aktiivne juhtimine • Progressiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
32,17%
0%
100%
Investeerib Eestisse
100646
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.04.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,21%
Luminor 1.5% 18/10/213,50%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,35%
German Government 3.25% 04/07/212,95%
German Government 2.25% 04/09/212,90%
iShares Gold Producers UCITS ETF2,86%
France Government 2.25% 25/10/222,70%
Barrick Gold Corp2,10%
iShares STOXX Europe 600 DE1,06%
East Capital Baltic Property Fund III1,85%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,21%
Luminor 1.5% 18/10/213,50%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,35%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.04.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.04.2020)933 415 991,31 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis2 400 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 aprill – Fondi tootlust aitasid kasvatada uued aktsiainvesteeringud

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.

Üleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.

Hästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Pensionifondi L tootlust toetasid aprillis möödunud kuudel tehtud uued aktsiainvesteeringud. Näiteks Rootsi ettevõtete Sweco ja NIME Industrieri aktsiad kallinesid Stockholmi börsil vastavalt 23,9% ja 11,9% võrra. Samuti andsid tugeva tootluse metsanduse ning paberi ja pakendite tootmise valdkonnas tegutsevad Soome ettevõtted. Neist kujunes Huhtamäki ja Stora Enso aktsiate tõusuks aprillis peaaegu 17% ning metsamasinatootja Ponsse aktsia kerkis 15,1% võrra.

Kasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.

Börsivõlakirjade hulgas on olnud küll palju hinnakõikumisi, kuid arvestades reaalmajanduse praeguse olukorra tõsidust, ei ole langused olnud siiski sellised, et luua uusi atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Kui neid tekib, oleme valmis kiiresti reageerima, sest hoiame arvestatavas mahus kõrge reitinguga likviidseid võlakirju.

Meie kohalikest võlakirjainvesteeringutest on praegu tegevus enim takistatud Transpordi Varahaldusel (rendib Nordicale lennukeid) ja Peetri Keskusel. Samas on ka TVH-le abiks riik ja Peetri Keskusele toidupoodide avatuna hoidmise luba.

2020 märts – Müüsime võlakirju, et rohkem riskida aktsiaturgudel

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsete aktsiaturgude langus jätkus koroonaviiruse leviku ja majanduskriisi hirmus ka märtsis ning kokkuvõttes oli 2020. aasta esimene kvartal maailma börsidele üks kõigi aegade nõrgimaid. Euroala suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks kaotas märtsis oma väärtusest 16,2% ja kogu esimese kvartali jooksul kujunes languseks kokku 25,3%.

Seejuures langesid Euroopa suurimate riikide börsiindeksid märtsis valdavalt üle 10% ja Lõuna-Euroopas isegi üle 20%. Jaapani aktsiaturu indeksi väärtus kahanes märtsis eurodes mõõdetuna 10% võrra ja esimeses kvartalis kokku 17,4%. Balti riikide aktsiaturud jätkasid samuti kukkumist, kui Tallinna börsi tulemus oli märtsis koguni –20%. Vilniuse börsiindeks langes 12,1% võrra ja Riia börsi tootluseks kujunes –10,8%.

Kasutasime turgude langust uute investeeringute tegemiseks Põhjamaade börsidel. Rootsis soetasime näiteks Fabege, Sweco ja Nibe Industrieri aktsiaid. Fabege on ärikinnisvara arendav ettevõte, millel on väga tugev hooneportfell Stockholmi kesklinnas. Sweco nõustab taristuprojektide elluviijaid ja on sel alal Põhjamaade liider. Nibe Industrier toodab õhk-soojuspumpasid ja energiasäästlikke kliimaseadmeid, Taani ettevõte GN Store Nord aga peamiselt kuuldeaparaate.

Suurtel võlakirjaturgudel toimus märtsis rohkem kui mõnikord viie aasta jooksul. Leviva viiruse tõttu võlakirjade hinnad langesid ja mis veelgi olulisem, isegi maailma suurimate ettevõtete jaoks lõppes peaaegu täielikult võimalus raha laenata.

Keskpangad sekkusid enam-vähem samade meetmetega kui kümne aasta taguse kriisi ajal, kuid seekord juba jõulisemalt ja kiiremini: pankadele pakuti tuge ja esimest korda hakati andma laenu ka otse ettevõtetele. Kuu lõpuks jäid Euroopa ja USA ettevõtete võlakirjaturgudel kaotused sellest hoolimata 6% ja 15% vahele. Mõnel turul pühiti minema kogu viimase kolme aasta tõus.

Kuigi keskpankade meetmed aitasid hinnalanguse peatada, on probleem alles. Viimase kümnendi ülimadalad intressimäärad on võimaldanud paljudel madalama reitinguga ettevõtetel võtta nii palju võlgu, et isegi Rahvusvahelise Valuutafondi värskeima hinnangu järgi võib järgmise kriisi korral sattuda kuni 40% kõigist ettevõtetest makseraskustesse. See kriis on nüüd käes.

Nagu oleme siin kuuvaadetes viimaseil aastail rõhutanud, investeerime eelkõige kõrge reitinguga ja lühiajalistesse võlakirjadesse. Nii väldime palju laenu võtnud ettevõtteid ja pikaajalisi võlakirju, mis saidki märtsis löögi.

Kuu jooksul müüsime rohkem kui veerandi fondi võlakirjainvesteeringutest ja panime raha valmis uute investeeringute tegemiseks. Märtsi lõpu seisuga moodustasid suurima osa (peaaegu poole) fondi võlakirjaportfellist Euroopa Liidu valitsuste ja riigiettevõtete võlakirjad.

2020 veebruar – Investeerisime Peetri Keskusesse ja uude erakapitalifondi

Kristo Oidermaa, fondijuht

Veebruaris toimus üleilmsetel aktsiaturgudel tugev langus, mille põhjustas hirm koroonaviiruse leviku ja sellega kaasneva majanduskasvu aeglustumise pärast. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava indeksi väärtus kahanes kuu jooksul 8,5% ning suurimate langejate seas olid Prantsusmaa ja Saksamaa. Jaapani börsiindeksi väärtus vähenes eurodes mõõdetuna 8% võrra.

Arenevate turgude üleilmne indeks langes veebruaris 5,3% võrra ja Ladina-Ameerika riigid said pihta märkimisväärselt tugevamalt kui Aasia riigid. Seejuures taastus Hiina börsiindeks jaanuarikuisest langusest ja jäi veebruaris kergelt plusspoolele. Ka Balti riikide aktsiaturud läksid sel korral üldise langusega kaasa: Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes –6,3% ja Tallinna börs langes kuuga 5,3%. Riia börs kukkus märksa vähem: 2,7%.

Veebruarikuus lisasime LHV Pensionifondi L portfelli uue erakapitaliinvesteeringu: Ardian Secondary Fundi. See fond tegutseb Põhja-Ameerika ja Euroopa erakapitalifondide järelturul, mis tähendab, et investeeritud kapital võetakse kasutusele tavalisest kiiremini. Ardian on asutatud 1996. aastal Prantsusmaal ning on maailma suurim erakapitalifondide järelturu ettevõte, mis haldab klientide varasid rohkem kui 89 miljardi euro ulatuses.

Kohaliku investeeringuna allkirjastasime lepingud, et rahastada 8,5 miljoni euroga Tallinna külje alla Peetrisse ehitatud Peetri Keskust. Võru Tarbijate Ühistu Coopi, Medicumi, 24-7 Fitnessi ja tennisekeskusest rentnikega uus keskus on uksed juba avanud. LHV pensionifondide investeering on tehtud viieks aastaks, kannab 7% intressi ja on tagatud keskuse kinnisvara hüpoteegiga.

Samal ajal vähendasime taas börsivõlakirjade osa, müües Läti valitsuse ning suurte USA ja Euroopa pankade võlakirju. Aktsiaturgude hirmu õhkkonnas on võlakirjaturud tõmmanud praegu ligi palju raha. Selliselt saavutatud hindade juures müüme tõenäoliselt peagi veelgi võlakirju ja investeerime saadud raha kohalikesse projektidesse või aktsiaturgudele.

Kaalukas osa kogu fondi varast on kõrge reitinguga, lühiajalistes ja likviidsetes võlakirjades. Esiteks kaitseb see praeguse olukorra eest ja teiseks võimaldab teha uusi investeeringuid, kui tõuseb esile atraktiivseid võimalusi.

Kriisiajal ilmneb säästmise tähtsus
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Kuigi päriselu ja reaalmajandus olid aprillis peaaegu kõikjal maailmas alalhoiurežiimil, näitasid aktsiaturud pärast veebruari ja märtsi järsku langust uhket kasvu. Maailma suurimate ettevõtete väärtust mõõtev MSCI indeks tõusis kuuga 11,1%.