II sammas

LHV Pensionifond L
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
29,74%
0%
100%
Investeerib Eestisse
102041
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.09.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
German Government 3.25% 04/07/214,33%
German Government 2.25% 04/09/214,02%
EfTEN Kinnisvarafond3,75%
iShares Gold Producers UCITS ETF3,70%
German Treasury Bill 14/04/20213,53%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,17%
France Government 3.75% 25/04/212,85%
France Government 25/05/212,71%
France Government 3.25% 25/10/212,61%
France Government 2.25% 25/10/222,55%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,75%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,17%
Luminor 1.5% 18/10/212,22%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.09.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.09.2020)984 792 812,06 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis2 000 000 osakut
Depootasu määr0,0552% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 september – Suurendasime kullakaevandajate positsiooni

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast mitut järjestikust tõusukuud tegid maailma aktsiaturud septembris pausi ja turuindeksid valdavalt langesid. Tugevalt sai pihta siiani väga head tootlust näidanud USA tehnoloogiasektori Nasdaq Composite indeks, langedes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 5,2%. Globaalse MSCI World aktsiaindeksi tase kahanes septembris 1,5% ja Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondava Euro Stoxx 50 indeksi väärtus langes 2,3%.

Suurimate langejate seas olid Vahemere äärsed riigid, kuid näiteks Stockholmi börs näitas kohalikus valuutas mõõdetuna hoopis 3,6% tõusu. Jaapani Nikkei börsiindeks kerkis jeenides 0,2% ja eurodes kujunes tootluseks 2,4%. Balti riikide seas suutis positiivset tulemust näidata vaid Riia börsiindeks, tõustes 0,5%. Vilniuse ja Tallinna börsid aga langesid septembris vastavalt 0,9% ja 1,4% võrra.

Kui siiani on pensionifondi tootlust tugevalt toetanud kulla ja teiste maavarade kaevandamisega tegelevad ettevõtted, siis septembris langesid inflatsiooni ootused ja ka kullakaevandajate aktsiad olid surve all. Näiteks pensionifondi ühe suurima aktsiainvesteeringu, Barrick Goldi, väärtus langes kuu jooksul 3,3% võrra. Siiski usume, et pikaajaliselt negatiivsed reaalintressid on siin, et jääda ning sellest tulenevalt oleme sektori positsioneeringut suurendanud.

Nii nagu oli möödunud kuu nõrgemapoolsem aktsiaturgudele, oli see seda ka madalama reitinguga võlakirjasegmentidele. Kui valitsuse võlakirjad jäid septembris tootlusega plusspoolele, siis väiksemate ettevõtete turul oli võlakirjade tulemus ligi protsendine kaotus. Samamoodi on aasta algusest mõõdetuna Euroopa madalama reitinguga ettevõtete võlakirjaturu tootlus septembri lõpu seisuga enam kui kolm protsenti miinuses.

Kardetavasti ei saa selline negatiivne tootlus olema erand, kuna paljud võlakirjaturu osad on hinnastatud äärmiselt kõrgelt. Palju lubavam strateegia on seevastu investeerida ettevõtetesse, millede väärtpaberid ei ole börsil kaubeldavad. Septembri jooksul müüsimegi taas rahvusvahelisi võlakirju, mille hinnad pärast jätkuvat tõusu on jõudnud nii kõrgele, et edasi oodatav tootlus on olematu või negatiivne ja liikusime edasi mitme börsivälise investeeringu kokku panemisel.

2020 august – Erakapitalifond müüs Baltikumi investeeringu edukalt

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

August kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.

Taas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%).

Euroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.

Pensionifondi L portfelli kuuluv erakapitalifond BPM Mezzanine Fund müüs investeeringu Baltimaade juhtivas andmekeskuse käitajas DEAC. Investeering tehti 2016. aastal eesmärgiga pakkuda ettevõttele kapitali tehnoloogilise taristu parandamiseks ja osaliselt senise võlakoormuse refinantseerimiseks. Fondi investoritele teeniti peaaegu nelja aastaga korralik tootlus.

Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.

Meie kohalike investeeringute hulgast teatas veel Coop Pank, et sai rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Moody’s suhteliselt kõrge Baa2 reitingu. Rahvusvaheline reiting aitab pankadel nii teatud hoiuseid kaasata kui ka garantiitooteid pakkuda. Investeerisime Coop Panga allutatud kümneaastastesse võlakirjadesse ligikaudu kolme aasta eest, küllalt panga uue äritee alguses. Fond on selle aja jooksul teeninud investeeringult kumulatiivselt intressidena ligikaudu 20% tulu.

Rahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.

2020 juuli – Lõpule jõudis termopuidu valmistaja Thermory osaluse müük

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%.

Balti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).

Juulis jõudis lõpule tehing, millega LHV Pensionifond L ja selle portfelli kuuluv erakapitalifond Livonia Partners väljusid investeeringust maailma juhtivasse termopuidu valmistajasse Thermory. Selle ettevõtte ostis ära UG Investeeringud, mille omanik Kristjan Rahu on kogunud tuntust soojusenergia pakkuja Utilitas müügiga Austraalia erakapitalifondile. UG Investeeringud on pikaajaline omanik, kellele on olulised strateegilised investeeringud ja ettevõtte orgaaniline kasv.

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

Vaikus enne tormi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Suurimad rahvusvahelised väärtpaberiturud olid septembris suhteliselt rahulikud. Põhja- Ameerika ja Lääne-Euroopa aktsiaturud andsid väikese osa suvisest tõusust kuu jooksul tagasi, samal ajal kui Jaapani börsiettevõtete väärtus isegi kasvas veidi.