Tegelikult pole pensioni teemad üldse keerulised.
Küsi julgelt, meile meeldib aidata.
LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.
Sobib kui
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes.
Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib lisaks eelnimetatule investeerida ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, kinnisasjadesse, tuletisinstrumentidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest, ja muusse varasse. Fondi arvel võib ka võtta ja anda laenu. Fondi arvel võib Fondivalitseja võtta laenu kuni 25% fondi vara väärtusest, mis mh võimaldab fondi vara aktsiariskiga instrumentidesse investeerida ka üle 100% fondi vara väärtusest, kuni 125% fondi vara väärtusest.
Andmed on toodud 31.08.2025 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
France Treasury Bill 25/11/2025 | 6,30% |
German Treasury Bill 17/09/2025 | 6,26% |
ZKB Gold ETF | 4,72% |
Invesco MDAX UCITS ETF | 3,95% |
Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,61% |
Fortum | 3,07% |
First Trust RBA American Industrial Renaissance | 2,95% |
German Treasury Bill 10/12/2025 | 2,84% |
EfTEN Real Estate Fund | 2,53% |
AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 2,39% |
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,61% |
East Capital Baltic Property Fund III | 1,87% |
BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 1,75% |
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 31.08.2025) | 35 117 089 € |
Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Depootasu määr: 0,0434%
Valitsemistasu: 0,89%
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,21%
Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
2025
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Augustikuu möödus USA turgudel positiivselt, kui indeksid S&P 500 ja Nasdaq Composite kasvatasid dollarites mõõdetuna väärtust vastavalt 1,9% ja 1,6%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks kerkis eurodes mõõdetuna 0,6%. Ka arenevate turgude indeks parandas dollarites mõõdetuna taset 1,2%, seejuures tõusis indeksi suurim liige Hiina 4,9% ja Ladina-Ameerika 7,5%. Kodule lähemal lõpetas Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kuu samal tasemel, kust alustas.
Donald Trumpi katsed vähendada Föderaalreservi iseseisvust ja ootus, et viimane hakkab rahapoliitikat lõdvendama, on suurendanud investorite nõudlust kulla järele. Seepärast aitas meie suur kullapositsioon ka augustis kõige rohkem kaasa tootluse kasvule.
Eriti tugevad olid eelmisel kuul kulda kaevandavad ettevõtted, mis kogusid väärtust juurde ligikaudu 24%. Hea tulemuse andsid ka elektrifitseerimisele avatud investeeringud, mis kallinesid ligikaudu 8%. Tuletisinstrumendiga oleme ära maandanud Ameerika Ühendriikide aktsiate omamisega kaasneva dollari valuutariski. See instrument andis fondi tootlusesse augustis ühtlasi suure panuse, arvestades nõrgenenud dollarit.
Näeme endiselt häid võimalusi Saksamaa aktsiates, mis saavad taganttuult valitsuse kavandatud suurtest eelarvekulutustest taristusse ja kaitsesektorisse.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Juulikuus jätkus Ameerika Ühendriikide turgudel positiivne liikumine, kui indeksid S&P 500 ja Nasdaq Composite kallinesid dollarites mõõdetuna vastavalt 2,2% ja 3,7%. Euroala indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul eurodes mõõdetuna 0,4%. Arenevate turgude indeks tõusis juulis dollarites mõõdetuna 1,7%, kus suurima liikmena lisas Hiina börs sellele dollarites väärtust juurde 4,5%. Ladina-Ameerika odavnes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,6% ja Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks eurodes mõõdetuna 2,4%.
Möödunud kuul suurendasime oma avatust Saksamaale, kuna Friedrich Merzi valitsuse rajatav taristufond ja sellega kaasnev eelarvedefitsiidi kasv elavdab riigi majandust. Uute investeeringutena lisasime portfelli Ionos Groupi, Lanxessi, Vosslohi ja SigmaRoci.
Kõige suurema panuse andsid fondi juuli tootlusesse Euroopa pangad, kullaga seotud positsioonid ja Ameerika Ühendriikide ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites. Põhiriskina näeme Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, mistõttu oleme selle riski USA aktsiate puhul ära maandanud.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Juunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.
Turud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.
Juunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Mais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.
Jätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks.
Eelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.
LHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud.
Fondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Aprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%.
Euroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.
Aprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i.
Kuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).
Viimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.
Aprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Arenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.
Müüsime portfellidest välja Saabi aktsia, suurendasime oma positsiooni Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksis MDAX ning uue investeeringuna ostsime Saksamaa ettevõtet Bechtle AG. Viimase paari kuu jooksul oleme fondi portfellidesse lisanud positsioone Saksamaalt, kus näeme tulevikupotentsiaali suurema riigieelarve defitsiidi tõttu, ja see peaks mõjuma hästi ka kohalikele aktsiaturgudele.
Kuu jooksul andsid fondi tootlusesse suurima panuse meie kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid vahemikus 5–13%, ja Euroopa kaitsetööstuse ettevõte Thales, mis tõusis ligikaudu 28%. Kõige rohkem vedasid tootlust allapoole kaks Ameerika Ühendriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksit (American Industrial Renaissance ETF ja Russell 2000 ETF), mis odavnesid 9–10,5%, ning ka Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 26%.
Üks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.
Inflatsiooniootused tõstavad taas pead
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.
Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära
President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.
8. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.
Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.
Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.
Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni
Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.
Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale
Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.
Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.
USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.
Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon.
Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.
Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.
Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.
Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.
Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management.
2025. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.
Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo.
Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.
Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.
Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes.
Pensionileping
III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.
Osakute tagasimüük
Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.
III sambasse kogutu on samuti pärandatav
Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.
Tegelikult pole pensioni teemad üldse keerulised.
Küsi julgelt, meile meeldib aidata.
Jäta oma number ja võtame sinuga peagi ühendust
Kasutame sinu telefoninumbrit üksnes eeltoodud eesmärgil. Isikuandmete töötlemise kohta loe LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.
Aitäh!
Sinu soov jõudis meieni.
Võtame peagi ühendust.
Midagi läks valesti.
Palun proovi hiljem uuesti.