Tegelikult pole pensioni teemad üldse keerulised.
Küsi julgelt, meile meeldib aidata.
LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.
Sobib kui
Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib lisaks eelnimetatule investeerida ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, kinnisasjadesse, tuletisinstrumentidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest, ja muusse varasse. Fondi arvel võib ka võtta ja anda laenu. Fondi arvel võib Fondivalitseja võtta laenu kuni 25% fondi vara väärtusest, mis mh võimaldab fondi vara aktsiariskiga instrumentidesse investeerida ka üle 100% fondi vara väärtusest, kuni 125% fondi vara väärtusest.
Andmed on toodud 31.10.2025 seisuga
| Suurimad investeeringud | |
|---|---|
| Fortum | 5,32% |
| France Treasury Bill 25/11/2025 | 5,19% |
| Invesco MDAX UCITS ETF | 4,70% |
| ZKB Gold ETF | 4,53% |
| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 2,81% |
| Global X Copper Miners ETF | 2,80% |
| First Trust RBA American Industrial Renaissance | 2,66% |
| German Treasury Bill 10/12/2025 | 2,33% |
| EfTEN Real Estate Fund | 2,09% |
| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 2,05% |
| Suurimad Eesti investeeringud | |
|---|---|
| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 2,81% |
| East Capital Baltic Property Fund III | 1,55% |
| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 1,45% |
| Fondi info | |
|---|---|
| Fondi maht (seisuga 31.10.2025) | 42 780 099 € |
| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
| Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Depootasu määr: 0,0434%
Valitsemistasu: 0,89%
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,21%
Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
2025
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Oktoober jätkus Ameerika Ühendriikide turgudel optimistlikul foonil, kui indeksid S&P 500 ning Nasdaq Composite kallinesid dollarites mõõdetuna vastavalt 2,3% ja 4,7%. Aasta algusest alates on S&P 500 kerkinud 16,3%. Euro Stoxx 50 kogus oktoobris eurodes väärtust 2,5%.
Arenevate turgude indeks tõusis eelmisel kuul dollarites 4,1%, ehkki indeksi suurim liige Hiina pidi sedapuhku leppima 3,9% langusega. Arenevaid turge vedasid Korea ja Taiwan, kus asub mitu pooljuhtide sektori ettevõtet, kes on saanud rohkesti kasu andmekeskuste massilisest ehitamisest. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes eurodes mõõdetuna 1,4%.
Oktoobris suurendasime investeeringuid Põhjamaades ja Kesk-Euroopas ning vähendasime osalust energiasektoriga seotud metallides. Uutest nimedest lisasime portfelli Addtech AB ja Adidase. Veel kasvatasime positsiooni Indutrade’is.
Kõige suurema panuse andsid fondi tootlusse oktoobris väärismetallid ja energiasektoriga seotud metallid, tubli tulemusega lõpetasid ka Põhjamaade ettevõtted. Näeme Põhjamaades endiselt häid võimalusi. Oleme sinna pikka aega investeerinud, sest seal asuvad oma niššides tugevad ja kvaliteetselt juhitud ettevõtted. Usume, et sealse tööstussektori väljavaated paranevad ja see ei kajastu veel aktsiahindades.
Lisasime võlakirjaportfelli uue instrumendi, osaledes Inbanki allutatud võlakirjade avalikus pakkumises. Eestis tarbijafinantseerimisega ligi kümme aastat tagasi alustanud äri on nüüdseks kasvanud pangaks, mis on hõlmanud kogu Baltikumi ja seadnud endale oluliseks turuks hoopis Poola. Võlakirja intress on 6,25% aastas. Panga kapitaliinstrumendile omaselt tekib pangal esimest korda õigus raha tagasi maksta viie aasta möödumisel. Väärtpaber on lisaks kaubeldav avalikul turul, mis jätab fondile võimaluse saada osa potentsiaalsest hinnatõusust.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Septembris jätkus USA turgudel positiivne meeleolu, kui S&P 500 ja Nasdaq Composite’i indeksid tõusid dollarites mõõdetuna vastavalt 3,5% ja 5,6%. Tugevad olid ka Euroopa tulemused ja Euro Stoxx 50 kallines eurodes mõõdetuna 3,4%. Arenevate turgude indeks kogus väärtust juurde dollarites mõõdetuna 7%, indeksi suurim liige Hiina koguni 9,5%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks seevastu langes kuuga eurodes mõõdetuna 2%.
Kuu jooksul kasvatasime investeeringuid eri tööstusharudesse Euroopas. Septembri tootlusesse andsid suurima osa elektrifitseerimisele avatud investeeringud ja väärismetallid. Näeme väärismetallides jätkuvalt tugevat potentsiaali, mida toetab nõrgenev dollar, lõdvendatav rahapoliitika ja keskpankade suur ostuhuvi.
Võlakirjaportfellis müüsime Luminori panga väärtpaberid. Kui Eestis pakuvad pangad peamiselt allutatud võlakirju, mis suures plaanis on n-ö aktsialähedane väärtpaber, siis 2023. aasta suvel müüs Luminor rahvusvahelisele võlakirjaturule väärtpaberi, mis oli pigem n-ö hoiuselähedane. Praeguse müügihinnaga tuli fondile realiseeritud tootluseks veidi alla 9% aastas. Pikemaajaliste hoiuste eest säästjatele pakutud intressid olid 2023. aasta kolmandas kvartalis samal ajal 4–5% vahel. Pensionifondide üks roll ongi teha kättesaadavaks investeerimisvõimalused, millest enamikule otse ligipääs puudub.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Augustikuu möödus USA turgudel positiivselt, kui indeksid S&P 500 ja Nasdaq Composite kasvatasid dollarites mõõdetuna väärtust vastavalt 1,9% ja 1,6%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks kerkis eurodes mõõdetuna 0,6%. Ka arenevate turgude indeks parandas dollarites mõõdetuna taset 1,2%, seejuures tõusis indeksi suurim liige Hiina 4,9% ja Ladina-Ameerika 7,5%. Kodule lähemal lõpetas Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kuu samal tasemel, kust alustas.
Donald Trumpi katsed vähendada Föderaalreservi iseseisvust ja ootus, et viimane hakkab rahapoliitikat lõdvendama, on suurendanud investorite nõudlust kulla järele. Seepärast aitas meie suur kullapositsioon ka augustis kõige rohkem kaasa tootluse kasvule.
Eriti tugevad olid eelmisel kuul kulda kaevandavad ettevõtted, mis kogusid väärtust juurde ligikaudu 24%. Hea tulemuse andsid ka elektrifitseerimisele avatud investeeringud, mis kallinesid ligikaudu 8%. Tuletisinstrumendiga oleme ära maandanud Ameerika Ühendriikide aktsiate omamisega kaasneva dollari valuutariski. See instrument andis fondi tootlusesse augustis ühtlasi suure panuse, arvestades nõrgenenud dollarit.
Näeme endiselt häid võimalusi Saksamaa aktsiates, mis saavad taganttuult valitsuse kavandatud suurtest eelarvekulutustest taristusse ja kaitsesektorisse.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Juulikuus jätkus Ameerika Ühendriikide turgudel positiivne liikumine, kui indeksid S&P 500 ja Nasdaq Composite kallinesid dollarites mõõdetuna vastavalt 2,2% ja 3,7%. Euroala indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul eurodes mõõdetuna 0,4%. Arenevate turgude indeks tõusis juulis dollarites mõõdetuna 1,7%, kus suurima liikmena lisas Hiina börs sellele dollarites väärtust juurde 4,5%. Ladina-Ameerika odavnes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,6% ja Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks eurodes mõõdetuna 2,4%.
Möödunud kuul suurendasime oma avatust Saksamaale, kuna Friedrich Merzi valitsuse rajatav taristufond ja sellega kaasnev eelarvedefitsiidi kasv elavdab riigi majandust. Uute investeeringutena lisasime portfelli Ionos Groupi, Lanxessi, Vosslohi ja SigmaRoci.
Kõige suurema panuse andsid fondi juuli tootlusesse Euroopa pangad, kullaga seotud positsioonid ja Ameerika Ühendriikide ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites. Põhiriskina näeme Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, mistõttu oleme selle riski USA aktsiate puhul ära maandanud.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Juunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.
Turud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.
Juunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Mais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.
Jätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks.
Eelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.
LHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud.
Fondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Aprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%.
Euroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.
Aprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i.
Kuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).
Viimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.
Aprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda.
Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.
LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.
Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale
LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid.
Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.
Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025.
Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada.
Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management.
Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.
LHV laiahaardeline investeerimismeeskond
Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.
LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.
Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid.
LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.
LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost.
Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.
Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.
Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.
LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas.
Aktiivne vs. passiivne juhtimine
Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele.
Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse.
Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.
Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond?
Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks?
Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte?
Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda.
Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.
Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.
Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda.
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes.
Pensionileping
III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.
Osakute tagasimüük
Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.
III sambasse kogutu on samuti pärandatav
Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.
Tegelikult pole pensioni teemad üldse keerulised.
Küsi julgelt, meile meeldib aidata.
Jäta oma number ja võtame sinuga peagi ühendust
Kasutame sinu telefoninumbrit üksnes eeltoodud eesmärgil. Isikuandmete töötlemise kohta loe LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.
Aitäh!
Sinu soov jõudis meieni.
Võtame peagi ühendust.
Midagi läks valesti.
Palun proovi hiljem uuesti.
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes.