Mais aktsiaturge tabanud languse järel osutus juuni investoritele taas hiilgavaks kuuks. Maailma suurimaid aktsiaturge koondav MSCI World Index tõusis sel kuul netos eurodes mõõdetuna 4,3%, mis tähendas Ameerika Ühendriikides 500 suurfirma aktsiaid hõlmava S&P500 indeksi jaoks uut rekordkõrget taset. Ka võlakirjade hinnad kerkisid, kuna oodatavad tulumäärad kahanesid.
Paljude võlakirjade hinnad on jõudnud nii kõrgele, et nende lõpuni hoidmisel saadakse tagasi vähem raha, kui neid soetades investeeriti. Umbes poolte euroala valitsuste võlakirjadega kaubeldakse praegu hinnatasemel, mis tagavad lunastamise kuupäevani hoidmisel väikese, kuid kindla kahjumi.
Ka Eesti valitsus emiteeris läinud kuul kohalikule turule lühiajalisi riigivõlakirju. Kogu emissioon märgiti mitu korda üle ja tagajärjeks oli see, et kohalikud pangad olid valmis valitsusele raha laenamiseks ise peale maksma. See on Euroopa Keskpanga rahapoliitika tagajärg, kusjuures suuresti reeglitega (sunniga) loodud olukord.
Juunis ulatus negatiivse tootlusega võlakirjade väärtus maailmas ligikaudu 11 triljoni euroni. Tõenäoliselt kasvab see maht lähiajal, sest oodatakse, et maailma suurimad keskpangad keeravad peatselt rahakraanid jälle lahti. Seda saavad nad teha nii intressimäärasid alandades kui ka turult võlakirju kokku ostes, mis kahandab oodatavat tootlust veelgi. Põhiosa võlakirjaturu puhul tähendab see seda, et tagatud kaotused kasvavad.
Finantsturud on skisofreenilises olukorras. Nimelt peaksid kerkivad aktsiahinnad näitama, et ettevõtete kasumid on tulevikus suuremad kui praegu, ent võlakirjade hinnad peegeldavad sügavat muret maailmamajanduse käekäigu ja geopoliitiliste suundumuste pärast.
Tegime muudatusi fondide investeerimisstrateegias
Tänavu on parimat tootlust pakkunud indeksifondid, mis hoiavad alati suurimat lubatud aktsiate osakaalu. Läinud aasta lõpetasid indeksifondid miinuses. LHV aktiivselt juhitud pensionifondide tulemused on sel aastal indeksifondidele alla jäänud, kuid oleme teinud strateegias muudatusi, mis annaksid võimaluse septembrist jõustuvat palgakasvu eesmärki edaspidi ületada.
Eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatusega leevendati pensionifondide investeerimispiiranguid ja seati tootluse eesmärgiks Eesti nominaalpalkade kasv (täpsemalt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus). Selle eesmärgi saavutamiseks olen oma meeskonnaga teinud suuri muudatusi ka LHV aktiivselt juhitud pensionifondide investeerimisstrateegiates.
Täpsemalt oleme väikse oodatava tootlusega varasid viimase poole aasta jooksul müünud ja uusi investeeringuid tehes väldime projekte, mille pikaajaline tootlus on alla 5%. Lisaks vähendasime pensionifondide investeeringuid börsil noteeritud aktsiatesse, kuna näeme, et hinnatase on võrreldes järgnevate perioodide oodatavate kasumitega väga kõrge.
Eelistame selle asemel investeerida suurema oodatava tootlusega projektidesse. Näiteks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerivad erakapitalifondid sihivad endiselt investeeringu 15–20% pikaajalist väärtuse kasvu. Kui paigutada raha kinnisvarasse, on võimalik saavutada ilma pangalaenu kasutamata umbes 6% tootlus ja laenu abil umbes 12–15% tootlus.
Et pensionifondidele seatud uus eesmärk on otseselt seotud Eesti majandusega, siis suurendame märkimisväärselt ka Eestisse tehtavate investeeringute osakaalu.
Pensionisüsteem kui populistide lahinguväli
Need, kes soovivad Eesti II samba lõhkuda, on üks kummaline, põhimõteteta teatraalne seltskond, kes enne kisab ja hiljem analüüsib (kui viimast üldse tehakse). Kõigepealt väitsid nad, et pensionifondid on nagu auklik ämber, kust raha voolab välja. Kui selgus, et fondides on rohkem raha, kui sinna on paigutatud, siis tulid nad lagedale uue väitega, et pensionifondides põleb raha ikkagi heleda leegiga, sest inflatsioon sööb selle ära. Kui neile näidati andmeid, et enamik fonde on inflatsiooni edestanud, hakati nõudma, et pensionifondid peaksid jõudma ette ka palgakasvust.
Mulluse seadusemuudatusega võeti kriitikuid kuulda ja tehti põhjalikke muudatusi, mis aitavad tootlust suurendada. Pensionifondide vastased ei ole olukorraga endiselt rahul. Nad väidavad, et palgakasvu ei ole võimalik teoreetiliselt lüüa ja seetõttu ei ole pensionifondidel mõtet. Nende meelest tuleb vastu võtta seadus, mis muudab pikaajalise investeerimise keeruliseks ja peaaegu võimatuks.
Mul ei ole kahtlust, et investeerides on võimalik saavutada tootlus, mis ületab pikema aja jooksul palgakasvu, ja ma tahan seda leevendatud investeerimispiirangute abil ka tõestada. Seda on juba kinnitanud maailma finantsturgude ajalugu: andmed eri riikide palgakasvu ja finantsturgude tootluse kohta on kergesti leitavad.
Mind paneb tõsiselt kukalt kratsima see, et pensionifondide lammutajad kiidavad vaba turumajandust, kuid oma mudelites eiravad kapitali rolli majanduses. Seejuures peavad need samad enda sõnul turumajanduse eest võitlejad kohaseks arvutada välja inimese rahaline väärtus. Turumajandus ja valikuvabadus on nende jaoks lihtsalt väljendid, mida kasutakse pelgalt avalikkuse eksitamiseks.
Rain Lõhmus kutsub neid lõhkujaid täiesti põhjendatult kommunistideks. Mina pean neid edevateks ja põhimõttelagedateks populistideks, kes on valmis väiksemagi tähelepanu eest kõik maha müüma.
Kui pensionisüsteemi reformitakse, siis peamine kriteerium, millele iga muudatus peab vastama, on see, kas ja kui palju tulevikus pensionid tõusevad eeldusel, et kodanike maksukoormus ei tõuse.
Mais aktsiaturge tabanud languse järel osutus juuni investoritele taas hiilgavaks kuuks. Maailma suurimaid aktsiaturge koondav MSCI World Index tõusis sel kuul netos eurodes mõõdetuna 4,3%, mis tähendas Ameerika Ühendriikides 500 suurfirma aktsiaid hõlmava S&P500 indeksi jaoks uut rekordkõrget taset. Ka võlakirjade hinnad kerkisid, kuna oodatavad tulumäärad kahanesid.
