Liigu edasi põhisisu juurde

LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

LHV Pensionifond Roheline III

Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Roheline III võib võtta kontsentratsiooniriski senisest suuremas ulatuses, samuti investeerida varaklassidesse, millesse ei olnud tal seni lubatud investeerida. Näiteks võib Roheline III nüüd investeerida rohepöördega seotud väärismetallidesse ja toormaterjalidesse kuni neljandiku fondi varast.

...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.01.2024 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF14,36%
Invesco Solar ETF11,89%
L and G Battery Value-Chain UCITS8,03%
Global X Lithium and Battery Tech7,09%
iShares Global Clean Energy ET7,09%
First Trust NASDAQ Clean Edge5,46%
UPM-Kymmene3,62%
Ignitis Grupe3,37%
Rockwool3,20%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U3,18%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,92%
Hepsor0,33%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.01.2024 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.01.2024)6 742 772,67 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis0 osakut
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Depootasu määr: 0.0439%

Valitsemistasu: 0,49%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.

LHV Pensionifond Roheline III

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS

Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.

Jaanuar 2024: Kliimaeesmärgid on eest libisemas

Joel Kukemelk, fondijuht

2050. aastaks seatud eesmärk jõuda globaalselt CO2 emissioonides netonull tasemeni on erakordselt ambitsioonikas eesmärk. Selleks, et oleks lootust seda täita, on vaja aastakümneid teha iga-aastaselt mitme triljoni suuruseid investeeringuid. Need on mahud, mida ei ole võimalik jätta perioodi viimasele viiele või kümnele aastale, vaid millega on vaja tegeleda kõik järgmised 25 aastat. Seetõttu on seatud ka vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Aasta 2030 on tormilise kiirusega lähenemas – see on esimene suurem tähtaeg, mida ei anna tuleviku udusse enam ära peita. Vajadust tegutseda sunnib tagant teadmine, et 2023. aasta tähistas Maa mõõtmisajaloo ülekaalukalt kõige palavamat aastat.

Kliimaeesmärkide täitmiseks on investeeringutega küll algust tehtud, kuid tempo pole jõudnud vajalikule tasemele. Seatud eesmärgid ja investeeringu vajadused on eest ära jooksmas. Ainuke variant neile järgi jõudmiseks on enda tempot tõsta. Ka meie Riigikontroll ütleb, et Eesti lubadus 2030. aastaks saavutada taastuvenergia kolmekordne kasv ilma jõuliselt reageerimata on juba täna kaheldav.

Jaanuari tulemus –9,1%

Detsembris justkui paisu tagant valla pääsenud roherallile tõmmati jaanuaris sama tugevalt pidurit ja möödunud aasta viimase kuu tugev tõus anti aasta esimese kuuga tagasi. Põhjuseks eelkõige hirm, et äkki ikkagi loodetud raha hinna odavnemine jõuab turgudele hiljem ja väiksemas mahus, kui eelmise aasta lõpus arvati. S&P Global Clean Energy indeksi jaanuari tulemus oli –10,9%, MAC Global Solar Energy indeksil –20,3% ja näiteks elektriautode tootja Tesla aktsiad odavnesid kuuga lausa –24,6%. LHV rohefondide jaanuarikuu tootlus oli II samba fondil –9,1% ja III samba fondil –9,6%.

Kui II samba Rohelises fondis me jaanuaris tehinguid ei teinud, siis III samba fondis sai neid tehtud omajagu: aasta lõpus laekunud sissemaksete raha investeerisime ära ning ühtlustasime II ja III samba rohefondide portfellide sisu. Jaanuari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 34% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas. Oleme sisuliselt täies mahus investeeritud.

Ootame intressimäärade langetusi

Kui mõnele võib tunduda, et maailma rohepööre on kestnud juba kaua, siis tegelikult on see alles alanud. 2023. aasta tähistas esimest korda, mil päikeseenergia suunalised investeeringud ületasid nafta puurimise omi. Üle maailma lisati ca 440 GW päikeseenergia võimsust ehk 1,7 korda rohkem võrreldes aasta varasemaga. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab taastuvenergia maht aastaks 2030 tänaste tasemete pealt veel 2,5 korda, kuid ka see on liiga vähe – kokkulepitud eesmärkide täitmiseks on vaja vähemalt 3- kordset kasvu. Kui 2023. aastal vähenesid USA CO2 emissioonid aastaga ca 2%, siis 2030. aasta eesmärgi täitmiseks on vaja näha ca 7%-list iga-aastast langust. Ja kui taastuvenergiast toodetud elekter moodustab täna ca 30% (suurim osa sellest on hüdroenergia) kogu maailma toodetud elektrist, siis aastaks 2050 peaks see jõudma aga 80+% peale. Selleks kõigeks on roheinvesteeringute tempot vaja tõsta ja kiiresti.

Kui 2022. ja 2023. aastal šokeeris rohesektorit kiiresti kasvanud kapitalihind, mis kärpis investeerimisprojektide kasumlikkust ja pärssis uute investeeringute tegemist, siis 2024. aastal on oodata raha hinna odavnemist nii siin- kui sealpool ookeani. See tähendab, et varasemate aastate vastutuul rohesektoris on asendumas taganttuulega. Ootame seda.

Käisime Norras taastuvenergia konverentsil

Jaanuari keskel toimus Oslos Pareto poolt korraldatud taastuvenergiakonverents, kus osales 65 rohesektori ettevõtet ning keda oli kuulamas üle 900 osaleja. Viimased aastad ja kapitali hinna tõus on roheettevõtteid pannud oluliselt rohkem keskenduma oma rahavoogudele ja bilansile – kuigi saadakse aru, et turu poolt pakutav võimalus on peaaegu piiritu, ei ole see ainult ühesuunaline purjetamine siledal avamerel. Tuleb ette ka tormisemaid aegu ja ka neil päevil peab laevuke pinnale jääma. See on tervitatav mõtlemislaad, sest paneb ettevõtted rohkem keskenduma sellele, kuidas lisaks globaalsete kliimaprobleemide lahendamisele ka oma investoritele raha teenida. Rohesektorisse investeerimine peab olema aktsionärile kasumlik või isegi väga kasumlik, et nii suuremahulisi investeeringuid õigustada.

Elame täna maailmas, kus Euroopa kalleima turuväärtusega firma tiitel kuulub ca 450 € miljardiga inimeste rasvumise vastast ravimit tootvale Taani ettevõttele Novo Nordisk, mille aktsia on viimase 5 aastaga kallinenud ligi 5 korda. Võrdluseks, samal ajal on teine Taani ettevõte ja üks maailma suurimaid taastuvenergia tootjaid Orsted langenud ligi 20% ning firma väärtus on ca €20 miljardit. Rohesektoris hinnad täna kallid pole, tulevikupotentsiaali on ja seda taustsüsteemi teades on hea pikaajaline rohepöörde investor olla.

Detsember 2023: Tugev lõpp aastale

Joel Kukemelk, fondijuht

LHV Roheline Pensionifond alustas tegevust 2020. aastal. Esimese aasta tulemus oli +95%, teisel aastal +3%, kolmandal –20% ning äsja lõppenud neljandal aastal –6%. Alates fondi asutamisest on kokku tulemus +52%. Investeeringuid teeme ja portfelli ehitame üles ca 10–15 aastase horisondiga. Viimased kaks aastat pole olnud roheinvestoritele soosivad, kuid usun, et sarnaselt esimesele kahele tegevusaastale on meil veel palju korralikult rohelisi aastaid ees.

Detsembri tulemus +7,7%

Detsember oli väga tugev kuu muidu nõrgale aastale rohesektoris. Tundub, et raha hinna tipp jäi oktoobrisse ning novembris ja detsembris langenud võlakirja tulumääradega on kiiresti tõusnud huvi kapitaliintensiivsete rohesektori rahapaigutuste tegemise järele. Kuna rohesektor ei ole täna populaarne, pole suuremate liikumiste esile toomiseks palju rohkem vajagi. LHV rohefondide detsembrikuu tootlus oli II samba fondil +7,7% ja III samba fondil +8,9%.

Detsembris tegime omajagu müügitehinguid, et valmistuda jaanuari alguse väljamakseteks neile investoritele, kelle usk rohesektori pikaajalisse potentsiaali on kõikuma löönud. Suur osa neist on oma osakud ostnud kõrgema hinnaga ja nüüd müüvad madalama hinnaga. See ei ole hea strateegia –- tänased odavamad hinnad tähendavad, et saame igakuiselt uusi hea hinnaga rohefondi osakuid oma pensionikontole juurde. Pension on enamiku jaoks meist veel väga kaugel ning pikas plaanis on tegelikult isegi seda parem, mida kauem odavama hinnaga rohesektori aktsiaid meile siin pakutakse.

Aasta lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 31% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 14% oli rahas väljamaksete tegemise ootel.

Süsiniku lisamine atmosfääri ei lõppe veel niipea

Kuigi maailm on tegemas suuri samme ja otsuseid süsiniku emiteerimise vähendamiseks, võtab nullemissioonideni jõudmine aega aastakümneid. Ja kuna kliimaprotsessid on suure inertsiga, siis muutusi kliimas näeme veelgi pikemas perioodis. Eks inimestel tuleb kohaneda. Mida kiiremad saavad olema vähendused uutes emissioonides, seda väiksem saab see kohanemise vajadus olema. Aga tõenäoliselt on need muutused ikkagi suured. Copernicuse poolt analüüsitud eesootavatest suurtest klimaatilistest väljakutsetest sai detsembrikuus lugeda ka eestikeelses meedias.

Elektriautode turul on uus valitseja

Kui seni on elektriautode turu suurim tegija olnud ameeriklaste Tesla, siis alates 2023. aasta lõpust on selle tiitli võtnud endale Hiina autotootja BYD, kuhu on LHV Rohelised pensionifondid investeerinud nii otse läbi Hongkongi börsi kui ka läbi erinevate börsil kaubeldavate fondide kokku 1,8% fondi varast. BYD müüs 2023. aasta 4. kvartalis 526 tuhat elektriautot vs. Tesla 484 tuhat. Hiinast on saanud vaid 3 aastaga üks suuremaid autode eksportijaid maailmas. See on üks parimaid näiteid, kui kiiresti maailma majandusmudelid praeguse rohepöörde käigus muutuvad. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb.

Suuremad sissemaksed, suurem pension

Alates 2024. aasta algusest on võimalik esitada avaldus, et teha oma II samba fondi suuremaid sissemakseid ja tõsta oma maksemäär 2% pealt kas 4% või 6% peale. See on väga maksuefektiivne võimalus oma pensionivara kasvatamiseks – sissemakseid tehakse brutopalgalt, mistõttu võidad automaatselt 22% tulumaksu. Soovitan kõigil seda võimalust kasutada. Selleks, et 2025. aasta jaanuarist suuremad maksed Su valitud pensionifondi liiguks, tuleb vastav avaldus esitada kõige hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Aga parem on see kohe ära teha, et kogemata ei unustaks ning kui mingil hetkel soov hiljem siiski ümber mõelda, siis ka see on võimalik.

Mina olen oma avalduse maksemäära tõstmiseks 6% peale juba ära teinud. LHVs saab seda tasuta teha nii LHV internetipanga sektsioonis „Pension“ -> „Pensioni prognoos“ -> „Esita avaldus II samba maksemäära muutmiseks“ kui ka LHV pensioniveebi esilehel suuremate maksete bänneril vajutades nuppu „Esita avaldus“ ja liikudes seal maksemäära muutmise osasse.

November 2023: Rohelisemad valikud

Joel Kukemelk, fondijuht

Igaüks meist saab oma elus teha rohelisemaid valikuid. Sorteerida paremini oma prügi, teha mõne autosõidu asemel tervislik jalutuskäik, vähendada toidu raiskamist, soojustada oma elamut, eelistada kõrgema energiaefektiivsusega kodumasinat. Kõik need valikud on tegelikult meie enda heaolule ja tervisele pikemas perspektiivis kasulikud ja ei nõua meilt üle mõistuse suurt ohverdust. Ka rohefondi raha paigutamine on üks roheline valik, mida on võimalik meil igapäevaelus teha. Ja ka sel tegevusel on kõik eeldused, et olla pikas plaanis kasulik otsus meie endi rahakotile.

Novembri tulemus +3,0%

Kui oktoobris nägime rohesektoris kapituleerumise laadset sentimenti, siis november oli juba jupp maad ilusam. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli nii II kui III samba fondil +3,0%. Novembris me palju tehinguid ei teinud, suurendasime positsiooni Hispaania rongiettevõttes Talgo, kes on praegu üle ostmise sihtmärgiks ja kelle ümber kosilased on tiirlemas.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 46 erinevat investeeringut. 29% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 20% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 4% vesinikutehnoloogiasse, 4% CO2 kvoodiõigusesse ning 2% oli rahas.

28. kliimakonverents Dubais

30. novembrist kuni 12. detsembrini toimub Dubais järjekorras 28. kliimakonverents. Üldsuses küsitakse tihti, et miks sellist konverentsi Lähis-Idas peetakse ja eeldatakse et ega sealt midagi head oodata ei ole. Kuid need on asjatundmatud kommentaarid. Tegelikkuses ei ole Dubai emiraadil täna enam mingit seost nafta tootmisega ja nad on üles ehitanud fossiilkütuste järgse majandusmudeli, mida teised šeigid kõrvalt kadedusega vaatavad.

Lähis-Ida on globaalselt mõjuvõimas ja sügavate taskutega nafta ja gaasi tootmispiirkond. Kliimakonverentsi pidamine regioonis, mis peab ise muutuma, mitte kuskil kaugel, kus saab lihtsasti näpuga teiste peale näidata, annab sellele kaalu just hoopis juurde. Ja muutused on seal regioonis juba ka toimumas. Enamasti ei teata näiteks, et Saudi Araabia on arendamas maailma suurimat rohelise vesiniku tehast. Või et taastuvenergia mahud peaksid järgmisel seitsmel aastal kasvama energiarikastes Lähis-Ida riikides tempos ca 40% aastas. Ja et Araabia Ühendemiraatide, Omaani ja Saudi Araabia puhta energiaga toodetud vesiniku 2030. aasta tootmisplaan näeb ette 50% kogu Euroopa Liidu eesmärgist ja süsiniku kinni püüdmises ca 30% kogu Euroopa Liidu eesmärgist.

See ei ole regioon, mis rohepöördest puudutamata oleks. Kuna neil kapitali on, siis on kohati nad Euroopast ja USAst isegi kiiremini liikumas. Eesmärk on selge – Lähis-Ida soovib säilitada oma staatust maailma energia tarnijana, lihtsalt aja jooksul vahetub see fossiilkütuste pealt ümber puhaste energiaallikate peale. Maailm muutub ja selle vastu võitlemine on mõttetu. Lähis-Ida ei kavatse seda muutust kõrvalt pealt vaatama jääda, vaid tegeleb oma rolli kindlustamisega ka rohepöörde järgses maailmas.

Tänaseks hetkeks on Dubais juba kokku lepitud, et aastaks 2030 suurendatakse taastuvenergia tootmist maailmas 3 korda, metaani emissioonid vähendatakse nulli lähedale, gaasi põletamine puurtornide juures lõpetatakse ning tehakse investeeringuid energiatõhususe 2- kordseks tõstmiseks. Lisaks finantseeritakse suurt kliimakahjude fondi. Need kõik on sammud, mis loovad järgmiseks 5–-10 aastaks rohevaldkonnas tegutsejatele soodsa pinnase. Maailm on selgelt tegemas rohelisemaid valikuid.

Täida oma Rohelist III sammast

III sammas on viimaste aastatega muutunud üha populaarsemaks. Ja detsember on kuu, mil tehakse just kõige suuremas mahus III samba sissemakseid. Iga Sinu III samba pensionifondi sisse makstud euro pealt saad paari kuu pärast tagasi kogu tulumaksu, kui sissemakse on väiksem kui 15% Sinu aastasest brutosissetulekust ja mitte üle 6000 € aastas. See tähendab, et maksimaalselt on riik valmis Sulle 1200 € ulatuses tulumaksu tagasi maksma, et Sa oma isiklikku pensionikontot täidaksid. See on hea diil. Mina olen enda sissemakse maksimaalses osas ära teinud, tee seda ka Sina oma võimaluste piires. Täna saab sama raha eest rohkem Rohelise III samba fondi osakuid kui aasta tagasi, pikaajaliste investeeringute tegemiseks on sellised ebapopulaarsed ajad head hetked raha paigutamiseks.

Kuna novembris muutusid LHV kõigi III samba fondide nimed, tasud ja investeerimispiirangud eesmärgiga muuta need tooted kogujate jaoks veelgi arusaadavamaks, siis salvestasime III samba teemal ka podcasti – head kuulamist!

LHV on nüüd iga kvartal kõigi püsimakse laekumistega klientide vahel välja loosimas aasta jagu täiendavaid III samba sissemakseid. Aktiivne III, Roheline III ja Indeks III – igaüks leiab endale oma.

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon