Liigu edasi põhisisu juurde

LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

LHV Pensionifond Roheline III

Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Roheline III võib võtta kontsentratsiooniriski senisest suuremas ulatuses, samuti investeerida varaklassidesse, millesse ei olnud tal seni lubatud investeerida. Näiteks võib Roheline III nüüd investeerida rohepöördega seotud väärismetallidesse ja toormaterjalidesse kuni neljandiku fondi varast.

...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.04.2024 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF15,34%
Invesco Solar ETF11,08%
L and G Battery Value-Chain UCITS8,76%
Global X Lithium and Battery Tech7,34%
iShares Global Clean Energy ET6,65%
First Trust NASDAQ Clean Edge4,98%
Rockwool3,76%
Cie de Saint-Gobain3,49%
UPM-Kymmene3,43%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U3,27%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,87%
Hepsor0,32%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.04.2024 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.04.2024)6 960 866,50 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis0 osakut
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Depootasu määr: 0.0451%

Valitsemistasu: 0,49%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.

LHV Pensionifond Roheline III

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS

Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.

Mai 2024: Maailm elektrifitseerub

Joel Kukemelk, fondijuht

Maailma energiavõrk peab järgmise 25 aastaga enam kui kahekordistuma ja kasvama üle 100 mln kilomeetri võrra, et 2050. aasta kliimaeesmärke täita ja maailma planeeritud elektrifitseerumist ellu viia. Selles protsessis on erakordselt oluline roll vasel ja vasetootjatel, millest oleme korduvalt kirjutanud ja kus oleme viimasel ajal suurt positsiooni hoidnud. Mais tegi vase hind uue ajaloolise rekordi.

Möödunud aastal kasvas päikeseenergia tootmine maailmas ligi veerandi võrra ja tuuleenergia tootmine ligi kümnendiku. Üle poole lisandunud kasvust tuli Hiinast. Taastuvenergiale üleminek annab Hiinale tulevikus energia iseseisvuse ning on juba tänaseks andnud uue tõuke sealsele tööstussektorile – Hiinast on saanud loetud aastatega maailma suurim autode eksportija ning elektriautode tootmises on lühikese ajaga välja võideldud nii tugev positsioon, et nii USA kui Euroopa Liit on oma turu kaitsmiseks kehtestanud üha suuremaid tollitariife Hiina elektriautodele. Uue trendi õigeaegse maha magamisega annab see Ameerika ja Euroopa tootjatele mõneks ajaks kaitset, kuid mitte lõputult – juba täna on meie rohefondi investeering Hiina autotootja BYD Euroopasse oma tehast ehitamas ja loodab selle Ungaris 3 aasta jooksul avatud saada.

Mai tulemus +6,1%

Mai oli rohefondidele selle aasta parim kuu. MSCI World indeks tõusis euros mõõdetuna kuuga +2,9%, LHV II samba rohefond kerkis samal ajal üle kahe korra rohkem ehk +6,1% ja III samba fond +5,9%. Koos maikuu liikumisega tõusid plusspoolele ka rohefondide tulemused selle aasta algusest. Kuu jooksul kerkisid kenasti nii meie elektrifitseerimisega seotud investeerimispositsioonid kui ka madalamate tuleviku intresside ootuses erinevad taastuvenergia nimed. Väga hea hoo said sisse nii päikeseenergia, vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia kui ka tuuleenergiaga seotud ettevõtted. Oleme seda pikalt oodanud ja fondi portfell on positsioneeritud sellest trendi muutusest kasu lõikama.

Mais väljusime kahest Soome investeeringust Lamor ja Spinnova, kus meie soovitud investeerimisteeside väljamängimine võtab tänase arusaamise järgi oodatust oluliselt kauem aega ja oleme otsustanud seda mitte ootama jääda. Samal ajal suurendasime oma positsioone USA börsil kauplevas akutehnoloogia ettevõttes Fluence Energy ning Londoni börsil kauplevas vesinikutehnoloogia ettevõttes ITM Power – mõlemad ettevõtted on viimasel ajal andnud julgustavaid kommentaare just lähituleviku ärivõimaluste kasvatamise kohta.

Mai lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 36% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Fondijuht vahetub, kuid rohestrateegia jääb

15. mail teatasime börsile, et lahkun LHV Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise, rohemaailma ja eestlaste pensionivara kasvatamise vastu ei ole kuhugi kadunud – vastupidiselt on see tegelikult kõigi nende aastatega hoopis kasvanud. Kuid muutused on elus paratamatud – ka rohepööre ise on ju väga suur muutus senises maailmakorralduses. Kui me umbes 5 aastat tagasi LHV rohelisi fonde kokku hakkasime panema, ütlesime prospektis ja tingimustes selgelt välja, et fond investeerib maailma rohepöörde trendi, kuid kitsa ühe valdkonna tõttu saab see olema kõrge riskiga fond ning soovituslik investeerimisperiood on 15+ aastat. Teadsime juba tollal, et suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et fondil saab olema mitu fondijuhti enne, kui soovituslik investeerimisperiood täis saab ja minu alustatud strateegiat peab ühel hetkel jätkama uus fondijuht. Vabandan kõigi ees, kes lootsid just minu käe all oma rohelist pensionivara veel aastaid või aastakümneid kasvatada.

Suured liikumised käivad aktsiaturgudele investeerimisega kaasas ning kõige lihtsam viis oma raha kaotada on tipust investeerida ja investeerimiskauge ajakirjaniku, harrastaja või küünilise konkurendi kombel hiljem näpuga näidata, et viimase 1, 2 või 3 aasta tulemus on miinuses ja ignoreerida kogu fondi ajaloo tulemust. LHV rohefondid on mõeldud neile, kes riski kannatavad ning on valmis päriselt 15+ aastat oma pensionivara rohepöörde trendis hoidma ja üle tsüklite investeerima. Ma usun, et nii tuleb ka hea või väga hea tulemus. Ainuüksi maikuu näitab, kui kiiresti muutused toimuda võivad – LHV rohefond võib ühe kuuga teha tulemuse, mis on mõne teise fondi jaoks kogu aasta tulemus.

Tulemusest rääkides – alates Rohelise fondi loomisest 2020. aasta 16. märtsil kuni 31. maini 2024 on veidi enam kui 4 aastaga fondi kogutootluseks olnud +53,7%. Kuigi viimase paari aastaga on vahe teiste fondidega väiksemaks sulanud, on see jätkuvalt selle ajaperioodi parim tulemus võrreldes muude aktiivselt juhitud LHV pensionifondidega – seega neil, kes sarnaselt minuga kohe alguses uude fondi sisse tulid, on läinud väga hästi. Kes liitusid hiljem, peavad olema nüüd lihtsalt kannatlikud ja laskma fondi investeeringutel ja ajal oma tööd teha. Tänaseks oleme selle fondiga läbi teinud täistsükli – näinud nii häid kui halbu aegu ja näidanud, et see strateegia töötab. Rohepööre pole kuskile kadunud, see kõik on alles alanud. Uuele energiale ja energialahendustele üleminek on maakeral paratamatu ja pöördumatu protsess ja isegi roheskeptikud teavad seda. Nüüd ootame lihtsalt uut roheinvesteerimise tõusulainet - Euroopa Liit võttis äsja mais vastu määruse, mis aitab veelgi jõulisemalt ja senisest kiiremini puhtamale energiale üle minna.

LHV rohefonde on nende aastate jooksul aidanud mul juhtida kogu LHV Varahalduse investeerimistiim, kus on kokku ca 15 inimest. Suurem roll on olnud meie ESG portfellihalduril Jani Mäenpääl ja investeeringute analüütikul Erko Rebasel. Alates augustist annangi rohefondide teatepulga Janile üle – enne seda olete järgmised 2 kuud veel minu käe all.

Juuni alguses olen Münchenis Bloombergi rohekonverentsil, kirjutan sellest lähemalt järgmine kuu. Uute roheliste kuukirjadeni!

Aprill 2024: Plasti uputus

Joel Kukemelk, fondijuht

Maailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.

Keskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca 2000 veoauto täit plasti ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. See on massiivsel skaalal ajas liitintressi kombel akumuleeruv probleem, mille ulatust näevad juba täna hoovuste randumise sihtkohad, näiteks Indoneesia. Maailm vajab rohkem taaskäitlust ning prügi ümbertöötlejaid ootab järgmistel aastakümnetel ja -sadadel ees suur tööpõld.

Lisaks plastprügi kuhjumise ja vähese ümbertöötlemise probleemile on tänaseks lõpuni teadmata ka meid kõikjal ümbritseva nanoplasti mõju inimeste ja loomade pikaajalisele tervisele. Näiteks hiljutine teadusuuring paljastas, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.

Aprilli tulemus –1,0%

Aprill tähistas 1. kvartali tulemuste hooaja algust. MSCI World indeks langes euros mõõdetuna kuuga –2,8%, Solactive taastuvenergia indeks langes –4,7% ja päikeseenergia indeks –7,1%. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –1,0% ja III samba fondil –0,9%. Taastuvenergia nimede nõrkust kompenseeris hästi elektrifitseerimises hädavajaliku vase ligi 12%line hinnatõus ja meie vasetootjatega seotud positsioonide väärtuse 7%line kasv.

Aprillis väljusime täielikult kahest investeeringust ja lisasime portfelli ühe uue ettevõtte. Müüsime maha Portugali taastuvenergia suurettevõtte EDP Renovaveis aktsiad, kus valuatsioonist tulenevalt nägime mujal paremaid raha paigutusvõimalusi ning väljusime USA börsilt oma tillukese positsiooniga väikesest elektrifitseeritud paadimootorite tootmisele keskendunud Vision Marine’ist, kus investeerimistees loodetud aja jooksul ei realiseerunud. Uus portfelli lisandunud ettevõte on USA börsilt päikeseenergia tehnoloogia vallast NEXTracker, kes on ca 10 aastaga haaranud koguni 30% päikesepaneelide kaldenurka muutvast tehnoloogiast, et saada suurem päikeseenergia tootlikkus. Börsil noteeriti NEXTracker alles 2023. aasta veebruaris.

Aprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 30% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 16% oli rahas. Fondi vaba raha tekitasime eri müükidest suures osas kuu viimastel päevadel, et teha väljamaksed mai alguses fondist välja liikuvate klientide lunastusorderite täitmiseks. Väljuvate klientide jaoks müügiinstrumente valides lähtusime põhimõttest, et fondis edasi koguvate investorite väljavaated rohesektori tuleviku tõusupotentsiaali realiseerumiserul ei tohi kuidagi kannatada. Maikuu alguse seisuga on fond sisuliselt täies mahus investeeritud.

Planeet vs. Plast

22. aprillil tähistati üle maailma 54. korda Maakera päeva. Traditsioon sai esimest korda alguse 1970. aastal USAs, levis 1990. aastatel rahvusvaheliseks ja on tänaseks kasvanud ülemaailmseks sündmuseks. Muuhulgas paljutuntud Pariisi kliimaleping allkirjastati 2016. aastal sümboolselt just Maakera päeval. Sel korral oli Maakera päeva teemaks „Planeet vs. Plast“, et panna inimesi mõtlema plasti tootmise kliima jalajäljele, selle pideva tarbimise nähtamatutele tervisemõjudele ning selle hilisema kokku korjamise ja ümbertöötlemise madala määra probleemile.

OECD hindab, et maailmas toodetakse ca 400-450 mln tonni plasti aastas ning aastaks 2050 tõuseb see üle kahe korra 1000 tonnini. Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Kui täna on maailma CO2 jalajäljest seotud plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, siis 2050. aastal võib see Lawrence Berkeley National Laboratory arvutuste järgi olla isegi ka juba kuni 20%, kui ülejäänud CO2 intensiivsetes valdkondades toimuvad emissiooni tasemete planeeritud vähendamised.

Ringmajandus ja ümbertöötlemine on juba täna üks LHV rohefondide investeeringu suundi ja valdkondi, mida teraselt jälgime. Meie suurimad ümbertöötlusega seotud investeeringud on Londoni börsil kauplev ca poole miljardilise turuväärtusega Renewi ning börsivälise investeeringuna Skandinaaviast NG Group.

Märts 2024: Kui teised müüvad, siis mina ostan

Joel Kukemelk, fondijuht

Märtsiga lõppes järjekordne pensionifondi vahetamise voor, mida saab teha 3 korda aastas. Roheinvesteeringutel pole kõrge intressimäära keskkonnas viimasel kahel aastal hästi läinud ning see on pannud paljud lühema investeerimishorisondiga investorid sellesse tugevasse rohepöörde pikaajalisse trendi investeerimisest loobuma. Sellest on kahju.

Minu investeerimiskogemus ütleb, et parim tulemus tuleb tihti just siis, kui pikaajaline tugev trend on mingil põhjusel ajutiselt muutunud ebapopulaarseks. Aga trend ise on päriselt olemas. Rohepöörde trendis võimegi olla praegu selles ebapopulaarses ajaaknas, millele hiljem viidatakse tagasi kui, et „oleks-ma-siis-ostnud…“. Aga sel ajal kui teised müüvad, siis mina ostan – märtsis tegin maksimaalses lubatud ulatuses sissemakse III samba fondi LHV Pensionifond Roheline III.

Märtsi tulemus +3,3%

Märts oli nii turgudele laiemalt kui ka roheinvesteeringutele kitsamalt igati positiivne kuu, eriti just kuu teine pool. Globaalsed majandused pole kõrgete intressimäärade tingimustes liigset jahtumist üles näidanud ning üldise hinnasurve taandumine on loomas keskpankadele võimaluse sel aastal intresside vaikselt allapoole toomiseks. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil +3,3% ja III samba fondil +3,4%.

Uusi investeeringuid me märtsis ei teinud. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 32% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 4% oli rahas.

Kilo kakaouba on kallim kui kilo vaske

Meenub lugu, kus küsitakse, et kumb on raskem – kas kilo villa või kilo rauda? Loomulikult on mõlemad sama rasked, kuigi ikka ja jälle leidub mõni, kellele see tuleb üllatusena. Aga hoopis suurem üllatus on paljudele tänane olukord, kus kilo kakaouba maksab juba rohkem kui kilo vaske. Mis sest, et esimene kasvab puu otsas ja teist tuleb kaevandada maapõuest. Kakao hind on Lääne-Aafrika istanduste haiguste ja ikalduste tõttu aastaga 4-kordistunud. Kui nõudlus ja pakkumine lähevad tasakaalust ära, hakkab turul nägema väga suuri hinnamoonutusi.

Näeme, et rohepöörde trend toob endaga kaasa meeletu elektrifitseerimise trendi ja suure nõudluse kasvu elektrifitseerimise põhikomponendi ehk vase järele. Ainuüksi selleks, et rahuldada maailma kasvavat elektrinõudlust, on aastaks 2030 vaja võrreldes 2020. aastaga lisada juurde 1/3 olemasolevatest elektriliinidest – see on täiendavad 25+ miljonit kilomeetrit elektriliine. Vase hind on sel aastal juba tõusnud ligi 10%, vasetootjate aktsiad ligi 20%. Vase turust kirjutasime ka eelmises kuukirjas – näeme täiendavaks hinnatõusuks jätkuvalt häid eeldusi ning oleme oma suurimat positsiooni seal edasi hoidmas.

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon