LHV Pensionifond S

Pärast üllatavalt ulatuslikku tõusu juulis pöörasid maailma suurimad aktsiaturud augustikuus taas langusesse. USA suurimate ettevõte väärtust peegeldav S&P 500 indeks kaotas läinud kuul eurodes mõõdetuna 2,9% oma väärtusest ja Jaapani Nikkei indeks kahanes 1,5%.

Euroopa suurettevõtteid koondav Stoxx 50 indeks, mis kallines juulis 7,4%, kaotas augustis 5,1% oma väärtusest. Baltikumi börsid liikusid samas möödunud kuul erinevates suundades: kui Tallinna ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 2,4% ja 1,9%, siis Riia börs kahanes 4,5%.

Euroopa majandus on erakorraliselt keerulises seisus, sest sõda Ukrainas on kasvatanud kulutusi energiale hüppeliselt. See on tohutu löök, kuna Euroopa suudab ise katta ainult veidi üle 40% tarbitavast energiast ja ülejäänu tuleb sisse osta.

Graafik. Euroala kogu energia import miljardites eurodes ja nafta hind eurodes.

Varem tuli põhiosa Euroopasse imporditavast energiast Venemaalt, kuid pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas ollakse sunnitud otsima agressorriigist ostetud energiale alternatiive. Kasvavad kulutused energiale avaldavad otsest mõju kõigi kaupade ja teenuste hindadele, mille tootmiseks seda energiat kasutatakse. Rusikareegel osutab, et kui maagasi hind tõuseb 100 euro võrra MWh kohta, siis kiireneb inflatsioonitempo 2% võrra.

Järjest hoogustuvat inflatsiooni ei saa aga täielikult ajada energiahindade kasvu süüks. Kogu arenenud maailma rahapoliitika oli liiga pikka aega äärmiselt lõtv: keskpangad hoidsid intressimäärasid liiga madalal ning pumpasid ringlusse järjest rohkem likviidsust. Euroopa Keskpanga hoiustamise intressimäär on olnud alates 2012. aasta juulist 0% ja viimastel aastatel suisa negatiivne.

Kui 2021. aasta kevadel hakkas inflatsioon endast märku andma, siis prognoosisid keskpankade mudelid, et see on ajutine. Keskpangad reageerisid inflatsioonile suure hilinemisega alles tänavu kevadel ning Euroopa Keskpank jätkas võlakirjade kokkuostmist ja raha pumpamist süsteemi isegi kuni 2022. aasta juuni lõpuni. Negatiivsete intressimäärade poliitikast loobus Euroopa Keskpank lõpuks tänavu juulikuus, kui euroala inflatsioon oli kiirenenud 8,6%-ni.

Inflatsioonitempo hoogsale kasvule aitasid veel kaasa valitsuste koroonakriisiaegsed abipaketid, mis hoidsid majanduse raskel ajal enam-vähem toimimas, kuid olid tagantjärele tarkuse seisukohast liiga universaalsed. Toetust pakuti tollal ka neile, kes seda ei vajanud. Kui 2021. aasta teises pooles koroonapiiranguid leevendati, hakkas arenenud riikide majandus üle kuumenema.

Headest võimalustest tuleb kinni haarata

Kiire inflatsioonitempo muudab investeerimisotsuste tegemise ettevõtete jaoks keeruliseks, sest on raske hinnata, mida teevad sisendhinnad, st tööjõu ja toormaterjalide hind. Kõrgem inflatsioonimäär tähendab ühtlasi tõusvaid intressimäärasid ja kapitali kallinemist. Kuna tulevik on ebaselge, on ettevõtted uute projektide alustamisel ja töötajate värbamisel seetõttu ettevaatlikud.

Inflatsioonilises keskkonnas kasutavad investorid ettevõtete hindamisel suuremaid riskipreemiaid ja tulevaste perioodide kassavood diskonteeritakse tänasesse päeva kõrgemate intressimääradega. Kiire hinnakasv võib küll tähendada ettevõtte jaoks paremat käivet ja kasumit tulevikus, kuid kui need kassavood tuua tänasesse päeva kõrgema diskontomääraga, siis võib ettevõtte väärtus olla ikkagi varasemast madalam. See on sama loogika, nagu kehtib töötajate palkade puhul: isegi kui palgad kasvavad 10%, kuid inflatsioon on 20%, siis alaneb reaalpalk tegelikult 10%.

Kiire inflatsiooni ajal on vähe varasid, mis suudavad hoida reaalväärtust, sest reaalmajandus on haavatud. Nominaalselt võivad varade hinnad siiski tõusta, kuid kui korrigeerida neid kõrge inflatsioonimääraga, siis võib reaalväärtus olla ikkagi madalam. Inflatsioonilises keskkonnas saavad paremini hakkama ettevõtted, kellel on ainulaadne ja tugev turupositsioon ning kes suudavad oma tooteid ja teenuseid ka vastavalt muutuvale keskkonnale hinnastada.

Inflatsiooniline keskkond muudab investeerimiskeskkonna riskantsemaks ja see väljendub väärtpaberihindade laiaulatuslikumas liikumises. Kõige suurem risk on teisalt see, kui loobutakse tulevikku investeerimast nii ettevõtte kui ka eraisiku tasemel. Raha kontol hoidmine ei ole inflatsioonilises keskkonnas kuigi mõistlik valik, sest hinnakasv hävitab päevast päeva raha ostujõudu. Sellest veelgi halvem valik on raha kulutamine tühja-tähja peale, mis tagab kindlalt tühjad pihud.

Ma usun, et pikemaajaliselt kujuneb Eesti nominaalseks majanduskasvuks umbes 5...6%. Seega, kui praegu õnnestuks investeerida mõõduka riskiga projektidesse, mis pakuvad sellest näitajast suuremat tootlust, siis tasuks see ennast ära. Loomulikult tuleks suurema riskiga projektide puhul lisada sellele ka riskipreemia, sest mitte iga investeering ei pruugi täita ootusi.

Pensionifondide juhtimisel oleme LHV-s seadnud endale alati eesmärgiks esmalt kaitsta klientide vara ka keerulistes oludes, seejärel ületada pikemas plaanis inflatsioonitempot ning lõpuks pakkuda ka konkurentidest paremat tootlust.