II sammas

LHV Pensionifond S
Aktiivne juhtimine • Tasakaalustatud strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
13,28%
0%
100%
Investeerib Eestisse
9020
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini aega 2-5 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
Temasek 0.5% 01/03/224,98%
Latvenergo 1.9% 10/06/224,94%
Luminor 1.5% 18/10/214,67%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/274,55%
German Government 3.25% 04/07/214,03%
Investor 4.5% 12/05/233,87%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,14%
Ignitis Grupe 2% 21/05/303,06%
Romania 2.875% 28/10/242,92%
SANOFI 1.875% 04/09/202,86%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/214,67%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/274,55%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,87%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.05.2020)53 159 660,75 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis270 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,69%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 mai – Soetasime Leedu energiaettevõtte võlakirju

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Turgudel jätkus taastumine märtsikuisest langusest. Seejuures oli võlakirjade hindade liikumises näha selget seost: mida suurema riskiga laenaja, seda rohkem tema võlakirjade hind tõusis. Nii andsid madalama reitinguga võlakirjad parema tootluse kui kõrge reitinguga võlakirjad, tagatiseta võlakirjade järele oli nõudlus suurem kui tagatisega võlakirjade järele ja pikaajalisemate võlakirjade hind kerkis rohkem kui lühemaajalistel. Lisaks edenes uute võlakirjaemissioonide korraldamine mais Euroopa turgudel rekordtempos.

Seekordse ülisügava majanduslanguse mõju igale ettevõttele ja riigile selgub alles järgmiste kvartalite jooksul. Viimaste nädalate hinnatõus on seega põhjendatav ainult keskpankade tugimeetmete väljakuulutamisega märtsis-aprillis. Kas laenajate maksevõime püsib ka tegelikult vastuvõetaval tasemel, on risk, mille osa investoreid võtab praegu ilmselt mõtlematult.

Tegime mais fondi uue suure investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi suurema kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

2020 aprill – Keskpangad ulatasid turgudele oma toetava käe

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Võlakirjaturud on märtsi järsust langusest taastunud erineval määral. Kui Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga äärmuslikult agressiivsete meetmete tulemusel nii tugevama kui ka nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad järsult tõusnud, siis Euroopas on hinnaliikumised olnud märksa tagasihoidlikumad.

Ettevõtetel hakkab taas tekkima võimalus raha kaasata. Kriisist enim mõjutatud ettevõtete olukorda iseloomustab Boeing, kes pidi laenu saamiseks pakkuma investoritele olenevalt tähtajast 4,5–6% intressimäära.

Kuna mitmel pool maailmas kasvab tööpuudus ja paljude ettevõtete krediidikvaliteet halveneb, hoiame fondi S varad ka edaspidi eelkõige korraliku maksevõimega ja lühiajalistes võlakirjades.

2020 märts – Kõrge reitinguga võlakirjad kaitsesid fondi suurema languse eest

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Suurtel võlakirjaturgudel toimus märtsis rohkem kui mõnikord viie aasta jooksul. Leviva viiruse tõttu võlakirjade hinnad langesid ja mis veelgi olulisem, isegi maailma suurimate ettevõtete jaoks lõppes peaaegu täielikult võimalus raha laenata.

Keskpangad sekkusid enam-vähem samade meetmetega kui kümne aasta taguse kriisi ajal, kuid seekord juba jõulisemalt ja kiiremini: pankadele pakuti tuge ja esimest korda hakati andma laenu ka otse ettevõtetele. Kuu lõpuks jäid Euroopa ja USA ettevõtete võlakirjaturgudel kaotused sellest hoolimata 6% ja 15% vahele. Mõnel turul pühiti minema kogu viimase kolme aasta tõus.

Kuigi keskpankade meetmed aitasid hinnalanguse peatada, on probleem alles. Viimase kümnendi ülimadalad intressimäärad on võimaldanud paljudel madalama reitinguga ettevõtetel võtta nii palju võlgu, et isegi Rahvusvahelise Valuutafondi värskeima hinnangu järgi võib järgmise kriisi korral sattuda kuni 40% kõigist ettevõtetest makseraskustesse. See kriis on nüüd käes.

Nagu oleme siin kuuvaadetes viimaseil aastail rõhutanud, investeerime eelkõige kõrge reitinguga ja lühiajalistesse võlakirjadesse. Nii väldime palju laenu võtnud ettevõtteid ja pikaajalisi võlakirju, mis saidki märtsis löögi. Fondile tähendas see kuu jooksul siiski veidi rohkem kui 1% kaotust.

Märtsi lõpu seisuga moodustasid peaaegu 60% fondi varadest hoiused, Euroopa Liidu valitsused ja riigiettevõtted ning muud väga kõrge reitinguga riigisektori ettevõtted. Võlakirjaturul seisab ees raske aeg ja me oleme valmis tekkivaid võimalusi ära kasutama.

Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.