II sammas

LHV Pensionifond S
Aktiivne juhtimine • Tasakaalustatud strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
12,85%
0%
100%
Investeerib Eestisse
9349
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini aega 2-5 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.12.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Temasek 0.5% 01/03/224,75%
Latvenergo 1.9% 10/06/224,66%
Luminor 1.5% 18/10/214,50%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/274,25%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,92%
TOTAL 03/19/203,19%
Investor 4.5% 12/05/233,12%
Romania 2.875% 28/10/242,97%
SANOFI 1.875% 04/09/202,69%
Allianz 07/12/202,67%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/214,50%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/274,25%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,92%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.12.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.12.2019)56 452 772,13 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis270 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,672%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,7%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2019 detsember – Investeerisime Šiaulių panga võlakirjadesse

Romet Enok, fondijuht

Detsembri lõpul jõudsime Leedu suuruselt neljanda panga Šiauliųga kokkuleppele, mille alusel tegid LHV pensionifondid ettevõtte pikaajalistesse võlakirjadesse investeeringu. Võlakirjade intress on 6,15% aastas, lõpptähtaeg on kümne aasta pärast ja pangal on õigus maksta need enne tähtaega tagasi 2024. aasta detsembris.

Šiaulių on nüüdseks kasvanud selliselt, et teenindab 7–8% Leedu pangandusturust. Panga suurim osanik on endiselt rohkem kui veerandit aktsiapakist omav Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Pikaajalised võlakirjad aitavad täita pangal kehtivaid kapitalinõudeid ja seega võimaldavad kasvatada laenuportfelli.

2019 november – Langus Euroopa võlakirjaturgudel jätkus kolmandat kuud järjest

Romet Enok, fondijuht

Euroopa peamised võlakirjaturud jäid novembris taas miinuspoolele. Pärast augustis saavutatud tippe on langus olnud järjekindel ja laiapõhjaline. Sellest hoolimata kaubeldakse enamiku võlakirjadega endiselt väga ebaatraktiivse hinnaga.

Uute võlakirjade müügi maht teeb järjest rekordeid ning raha kaasatakse üha pikemaks ajaks ja kohati suhteliselt nõrkade projektide tarvis. Nii saab kõigest mõne aasta tagune peamine murelaps Kreeka praegu viieks aastaks laenu veidi rohkem kui pooleprotsendise intressimaksega aastas.

Tagasi makstavad investeeringud suuname fondis hea reitinguga suhteliselt lühiajalistesse võlakirjadesse. Fondi tootlus aasta algusest on 1,3%.

2019 oktoober – Võlakirjaturul on vaja säilitada terve mõistus

Romet Enok, fondijuht

Ühendriikide Föderaalreserv langetas kuu lõpul taas intressitaset, määrates uueks vahemikuks 1,5…1,75%. Edasisi samme on raske välja lugeda nii seal- kui ka siinpool Atlandi ookeani, sest Euroopas alustas novembris ametiaega uus keskpanga president. Saksamaa pikaajaliste võlakirjade hinnad on langenud järjepidevalt juba suve lõpust, kergitades näiteks kümneaastase võlakirja oodatava tootluse –0,7%-lt –0,25%-ni.

Võlakirjad on aga endiselt kallid ja üha enam kostab arvamusi, et kogu negatiivsete intresside poliitika kuulutatakse ühel päeval ebaõnnestunud eksperimendiks. Isegi kui nii ei lähe ja majandus peaks elavnema, ootaks võlakirju ikkagi hinnalangus, mis tähendab, et suuremas mahus neid praegu soetada pole ratsionaalne. Tagasimakstavate võlakirjade raha investeerime praegu ainult parima krediidikvaliteediga lühematesse võlakirjadesse.

Kasvatame pensionivara suurte muutuste pöörises
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Poliitiliselt on Eesti pensionifondide jaoks raske kujutada ette tormilisemat aastat, kui see oli mullu, kuid investeerimiskliima seisukohast osutusid need samad 12 kuud üleilmsetel väärtpaberiturgudel väga soodsaks.