LHV Pensionifond S

2022. aasta lõpus alguse saanud tõusutrend jätkus kuni juuli keskpaigani. USA suurimate ettevõtete väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas oma kõigi aegade tipu 16. juulil, jõudes 5669 punktini. Ka Jaapani Nikkei 225 indeks, mis oli tänavu 22. veebruaril ületanud oma 34 aastat tagasi tehtud tippmargi (38 915,87), saavutas 11. juulil 42 426,77 punkti taseme.

Investorid on aktsiahindade pideva tõusu ja uute tippudega nii ära harjunud, et mingit erilist joovastust nendest rekorditest ei tuntud. Juulikuu teises pooles andsid turud võitudest natuke ka tagasi, nii et kuu arvestuses olid suurimate aktsiaindeksite muutused suhteliselt väikesed.

31. juulil tehti aga Jaapanis üks haruldane rahapoliitiline otsus, mille mõju võib olla suurem ja pikaajalisem kui USA Föderaalreservi või Euroopa Keskpanga intressimäärade korrigeerimistel. Nimelt tõstis Jaapani keskpank jeeni intressimäära 0,25%-ni.

Kui vaadata Jaapani inflatsioonitempot – juunis 2,8% ja juba mõnda aega kiirem kui 2% –, siis oli see igati loogiline ja võiks öelda, et isegi kauaoodatud otsus. Seevastu Jaapani rahapoliitikat arvestades oli see otsus vägagi erakordne ja ajaloolises kontekstis suisa hirmuäratav: pärast 1990. aastat on kõik maailma majandus- ja finantskriisid sattunud kokku just Jaapani keskpanga intressimäärade tõstmisega.

Üheksakümnendate alguses laskis Jaapani keskpank intressimäärasid kergitades pauguga lõhki Jaapani aktsia- ja kinnisvaraturu mulli ning aastal 1997 langes jeeni intressimäärade tõus kokku Aasia finantskriisiga. Kui Jaapani keskpank kolm aastat hiljem taas intressimäärasid tõstis, lõhkes USA-s internetiaktsiate mull. 2006. aasta intressimäärade kergitamise ajal ilmnesid esimesed muremärgid USA kinnisvaraturul ja see viis hiljem üleilmse finantskriisini.

Kui nüüd Jaapani keskpank tõstis 31. juulil intressimäära 25 baaspunkti võrra, hüppas järgnenud päevadel niinimetatud finantsturgude hirmuindeks VIX erakordselt kõrgele tasemele. Üks finantsanalüütik kommenteeris seda platvormil X naljatades järgmiselt: „VIX-indeks näitab, et meie eluajal on olnud halvimad turusündmused 2008. aasta finantskriis, COVID ja Jaapani keskpanga otsus tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra“.

Tänu väga pikka aega väga madalal hoitud intressimääradele on Jaapani jeen olnud valuuta, milles võtavad laenu spekulatiivsed investorid. Nad investeerivad seda raha teistele turgudele ja teistes valuutades, mis pakuvad suuremat tootlust. Näiteks kui laen võetakse jeenides, kuid raha investeeritakse USA tehnoloogiasektorisse, siis tuleb jeenid vahetada dollariteks.

Kirjeldatud investeerimisstrateegiat kutsutakse carry trade’iks. Kasumit on võimalik teenida ainuüksi sellega, et jeenides võetakse madala intressimääraga laenu ja see investeeritakse dollarites, kuid kõrgemate intressimääradega. Seda saab teha juhul, kui valuutakurss ei liigu ebasoodsas suunas. Kui väga paljud investorid võtavad laenu jeenides ning seejärel müüvad neid ja ostavad dollareid, siis jeeni kurss dollari suhtes odavneb.

Investorid on seda strateegiat ekspluateerinud väga pikka aega ja see on olnud ka põhjus, miks on Jaapani jeeni kurss olnud languses. Nüüd aga, kui Jaapani keskpank hakkab intressimäärasid tõstma ajal, mil nii USA kui ka Euroopa on intressimäärasid alandamas, muutub carry trade vähem kasumlikuks. See võib tähendada, et hoovus, mis viis raha Jaapanist välja, võib pöörduda: paljusid suure tootlusega positsioone, mis on võetud teistes valuutades, hakatakse realiseerima, et osta jeene ja maksta tagasi selles vääringus võetud laene.

Ehkki Jaapani valitsus ägab ülisuure võlakoorma all, on sealsed ettevõtted ja kodumajapidamised suured säästjad. Seepärast on Jaapan maailma suurim neto kapitali eksportija.

10 suurima majandusega riigi rahvusvaheline investeerimispositsioon (mld EUR) 2023. a. Allikas IMF, EKP ja Eurostat

Jeeni carry trade on kestnud väga pikka aega ja väga suures mahus. Kui seda hakatakse sulgema, siis tähendab see pikema aja jooksul ulatuslikke vastupidiseid kapitalivoogusid, mis mõjutavad väga paljusid nii suuremaid kui ka väiksemaid kapitaliturgusid.

LHV pensionifondide investeerimisstrateegia põhineb eelkõige fundamentaalsel analüüsil ja me pigem hoidume spekulatiivsetest investeeringutest. Ulatuslikud trendid ja järsud muutused rahvusvahelistel turgudel puudutavad paratamatult kõiki. Siiski on ettevõtted, mis suudavad aasta-aastalt kasvatada müüki ja teenida korralikku kasumit, sellest vähem mõjutatud kui need ettevõtted, mille kõrge väärtus põhineb pelgalt uutel tulevikutrendidel.

Tänu sellele on LHV pensionifondid praegu positsioneeritud turgudel soliidselt ja konservatiivselt. Me ei panusta liiga palju moes olevale, vaid oleme hajutanud riske väga erinevate varaklasside vahel.