LHV Pensionifond S

Juuli 2025: Ettevõtete võlakirjad tõid positiivse tulemi

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis tõusid Euroopa võlakirjaturul riskivabad intressid taas kergelt, mille tõttu jäid valitsuste võlakirjade tulemused miinuspoolele. Ettevõtete krediidiriski hind seevastu jätkas langust ja see oli ka põhitegur, mis aitas ettevõtete võlakirjadel kuuga teenida ligikaudu 0,5% tootlust.

Peamiselt seepärast, et meie investeeringud on endiselt seotud just ettevõtete võlakirjadega, oli fondi tulem juulis ligikaudu 0,5%. Ka siit edasi minnes on meie fookus valdavalt ettevõtete väärtpaberitel ja pigem lühema kuni keskmise tähtajaga võlakirjadel.

Juuni 2025: Juunikuu tulemiks väike kasum

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Möödunud kuul jäid nii Euroopa valitsuste võlakirjad kui ka kuld miinuspoolele. Kuna meie fondi portfell on üles ehitatud eelkõige ettevõtete võlakirjadele ja lühema tähtajaga väärtpaberitele, oli juunikuu tulemiks väike kasum.

Otseinvesteeringute portfellis müüs Bigbank uusi allutatud võlakirju intressiga 6,5% aastas. Fondi S investeering Bigbanki teenib samal ajal aastaintressi 7,5% ja on ka kolm aastat lühem kui nüüdsete väärtpaberite tähtaeg.

Mai 2025: Euroopa võlakirjaturgudel oli rahulik kuu

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Fondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.

Euroopa võlakirjaturgudel oli maikuu rahulik: kergelt plusspoolele jäid nii kõrge reitinguga ettevõtete kui ka valitsuste võlakirjad. Uute võlakirjade väljastamise turg püsib aktiivne, lisaks oodatakse Euroopa Keskpangalt juuni algul veel ühte lühiajaliste intresside langetamist.

Kuu alguses astus ametisse Saksamaa uus valitsus, mis on esimene samm riigi suure investeerimiskava (ja laenu võtmise kava) ellu viimisel. Sellest kavast saab üks põhilisi tegureid, mis hakkab järgmistel aastatel kujundama intressitaset kogu Euroopa turul.

Aprill 2025: Euroopa võlakirjaturg tõi stabiilsuse

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Aprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile 6,15% aastas intressi ajal, mil Euroopa võlakirjaturul oli intressitase ülimadal või nullilähedane. Sellele järgnes 2022. aastal omakorda järsk hinnalangus, millest ei ole turg siiani taastunud.

Nüüd vaatame investeeringuid otsides taas rohkem avalike võlakirjaturgude poole. Siiski näitab Šiaulių tulemus selgelt, et parim tootlus tuleb siis, kui otsida atraktiivseid võimalusi nii börsilt kui ka tehes otseinvesteeringuid. Mõnel täielikult börsivõlakirjadele keskendunud võlakirjafondil on kogu selle vahepealse viie aasta eest ette näidata ainult raha kaotus.

Avalikel võlakirjaturgudel oli aprillikuu rahutu, sest suurriikide vahel lahvatanud kaubandustülid ehmatasid investoreid. Üks stabiilsemaid varaklasse oli Euroopa võlakirjaturg ja tänu sellele lõpetas meie fond kuu plusspoolel.

Märts 2025: Stabiilsust hoidsid lühemaajalised võlakirjad

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.

Märts kujunes võlakirjaturul üsna keeruliseks kuuks, sest Saksamaal valimiste järel kiiresti tehtud otsus lubada seal valitsuse laenukoormuse järsku kasvu tõstis intressitasemeid üle Euroopa. Ka esimese kvartali kokkuvõttes odavnesid Euroopas võlakirjad, taas valitsuse võlakirjadega eesotsas. Fond suutis sellises seisus kasumisse jääda peamiselt tänu kulla jätkuvale hinnatõusule ning sellele, et oleme viimasel ajal eelistanud lühemaajalisi võlakirju, mis on hinnaliikumistele vähem tundlikud.

Veebruar 2025: Portfell täienes pankade väärtpaberitega

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Täiendasime fondi võlakirjaportfelli kahe siinse piirkonna panga väärtpaberitega. Kõigepealt soetasime veebruari algul järelturult Poola suurpanga Pekao viieaastaseid võlakirju, mille oodatav aastatootlus on ligikaudu 4%. Seejärel osalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.

Võlakirjaturul on praegu põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpank otsustab pärast märtsi algust jätkata intresside langetamist või mitte. Samal ajal on eelkõige suhteliselt nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad tõusnud kõrgele.

Jaanuar 2025: Kuld aitas kasvatada portfelli tootlust

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Euroopa Keskpank kärpis jaanuari lõpus intresse ja reaktsioon sellele aitas Euroopa võlakirjaturul lõpetada kuu täpselt nulltulemusega. Ettevõtete ja madalama reitinguga laenuvõtjate turg suutis seevastu saavutada ligikaudu pooleprotsendilise kasvu. Meie portfell kasvas ka sellest veel veidi rohkem, seda eelkõige tänu võlakirjaturuvälisele investeeringule: kuld kallines kuuga taas peaaegu 6% võrra.