August oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel taas suurepärane kuu. Üleilmne MSCI World aktsiaindeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna ligikaudu 3% ja on aasta algusega võrreldes 22% kõrgemal tasemel. Euroopa suurettevõtteid järgiv Stoxx 50 indeks ning USA suurimate ettevõtete aktsiate liikumist kajastav S&P 500 indeks kerkisid augustis eurodes vastavalt 2,6% ja 3,4% ning on saavutanud aasta esimese kaheksa kuuga vastavalt 18,1% ja 24,7% suuruse tootluse.

Erinevalt aktsiaturgudest pole võlakirjaturud olnud tänavu investorite vastu kuigi helded. Pikemaajaliste riskivabade võlakirjade intressimäärad on peaaegu kõikjal maailmas veidi kõrgemal kui aasta alguses ja hinnad seega natuke madalamad. Hinnad on langenud sellest hoolimata, et keskpangad ostavad turgudelt väärtpabereid kokku rekordkoguses.

Kõik saavad aru, et valitsussektori eelarvedefitsiit ja võlakoormus ei saa kasvada lõputult. Mingist piirist alates käivitab see paratamatult inflatsiooniootuste kasvuspiraali. See paneb keskpangad raske valiku ette, kas tõsta intressimäärasid kiiremini ja otsustavalt, et ohjata inflatsiooni, või riskida sellega, et inflatsioon väljub kontrolli alt ja intressimäärasid tõstetakse hiljem, kuid veelgi kõrgemale.

Kes oleks osanud 2020. aasta veebruari lõpus arvata, et järgnevad 18 kuud kujunevad maailma aktsiaturgudel kõigi aegade üheks parimaks perioodiks, seda vaatamata (või hoopis tänu?) majanduse osalisele seiskumisele? Elu on täis üllatusi.

Mida viimane kriis õpetas?

Mida on sellest viimasest kriisist õppida ja milliseid järeldusi saab teha investori vaatest?

Majanduslikus mõttes võitsid kõige hulljulgemad ja hooletumad – need, kes eirasid riske ning kasutasid kõige rohkem laenuraha. Oli selline tulemus ettearvatav või ootamatu või on hoopis liiga vara teha lõplikke järeldusi? Võitlus pandeemiaga kestab endiselt ja enamikus riikides ei ole majandus veel jõudnud koroonakriisieelsele tasemele.

Keerulised ajad võivad olla investeerimiseks suurepärased juhul, kui varade hinnad on madalad. Kuidas aga investeerida siis, kui olud on segased ja peaaegu kõik varad kauplevad rekordtasemel?

Alates 2008. aasta finantskriisist on peamine investeerimistees olnud see, et intressimäärad langevad ja keskpangad trükivad raha. Kui kümme aastat tagasi kardeti, et see tekitab inflatsiooni, mis põhjustab intressimäärade tõusu, siis nüüd on valdav arvamus, et intressimäärasid ei saa tõsta sellepärast, et see paneks niigi aeglasele majanduskasvule piduri peale ja saadaks varade hinnad vabalangusesse.

Samas ei tasu aga unustada, et keskpankade esmane põhikirjajärgne mandaat, mille järgi nende tööd hinnatakse, on inflatsioonitempo ohjamine, mitte varade hindade üles pumpamine.

Enne finantskriisi kehtis rusikareegel, et pikaajalised intressimäärad ja nominaalne majanduskasv on samas suurusjärgus. Nüüd on Saksamaa inflatsioonitempo kiirem kui 2007. aastal, kuid tollal maksis Saksamaa valitsus kümneaastase laenu eest 4,5% aastas. Praegu on Saksamaa võlakirjade intressimäärad aga 0,4% allpool nulli.

Riskide vähendamine läbi portfelli hajutamise

Tagantjärele on alati lihtne öelda, kuhu oleks pidanud investeerima, või mida müüma. Riske võtmata ei ole tootlust võimalik saavutada, kuid ainult ühele varaklassile panustamine võib osutuda ohtlikuks.

Börsiettevõtete väga kalliks muutunud hinnakordajate põhjal kaldun arvama, et arvestatav osa firmade tuleviku kasvust on aktsiahindadesse juba sisse arvestatud. LHV kõrgema riskiga pensionifondides vähendasime seetõttu augustis suure tõusu teinud üksikaktsiapositsioone nii Põhjamaades kui ka Baltikumis.

See ei tähenda, et investorina tuleks meil käed üles tõsta ja majanduskasvu panustamisest sootuks loobuda. Atraktiivset tootlust on võimalik saavutada ka siis, kui riske on aktsiaturul vähendatud.

LHV pensionifondide jaoks on jäänud kaugesse minevikku aeg, mil võimalik investeerimisuniversum koosnes üksnes aktsiatest ja võlakirjadest. Investeeringute rühmitamiseks on palju võimalusi. Meie oleme jaotanud oma suurimate fondide portfellide sisu kuude kategooriasse:

1. raha ja riskivabad võlakirjad,
2. väärismetallid ja nende kaevandajad,
3. suure likviidsusega aktsiad,
4. suure tootluse ja vähese likviidsusega võlakirjad,
5. erakapitali- ja riskikapitaliinvesteeringud (noteerimata omakapital),
6. kinnisvara, kinnisvarafondid ja mets.

Selline jaotus aitab fondijuhtidel paremini juhtida tururiske ja jälgida fondide likviidsust. Samuti aitab see selgemini kirjeldada pensionifondide investeerimisstrateegiaid. Laialt kasutatud lihtsustatud lähenemine – aktsiad vs. raha ja võlakirjad – võib jätta eksliku mulje, et aktsiad on alati riskantsed ning võlakirjad alati turvalised ja likviidsed. Sõltuvalt sellest, milliseid aktsiaid ja võlakirju võrrelda, võib tegelikkus olla hoopis vastupidine.

Kui aktsiate ja võlakirjade hinnad on ajalooliselt olnud negatiivses korrelatsioonis, siis viimased kakskümmend aastat, mil intressimäärad on olnud pikaajalises langustrendis 0% poole, on aktsiad ja võlakirjad liikunud üheskoos ja samas suunas. See võib tähendada, et portfelli hajutamine ainult aktsiate ja võlakirjade vahel ei paku investorile varasemaga võrreldavat kaitset.

Erinevate riskitasemete ja omavaheliste korrelatsioonidega varaklasside kombineerimine aitab kontrollida kogu portfelli riskitaset ning parandada fondide oodatava tootluse profiili. Riskide jagamine mitme varaklassi vahel annab üldjuhul parema riski ja tootluse kombinatsiooni kui portfelli jagamine tuhandete samasse varaklassi kuuluvate investeeringute vahel. Näiteks samasse tööstusharusse kuuluvad ettevõtete aktsiad liiguvad suure tõenäosusega koos üles või koos alla, ent eri varaklasside vaheline korrelatsioon võib olla väga väike. See on üks peamisi põhjuseid, miks on LHV pensionifondid hakanud järjest rohkem vaatama niinimetatud alternatiivsete investeerimisvõimaluste poole: need liiguvad likviidsete aktsiaturgudega võrreldes teises rütmis.

Oleme viimastel aastatel suurendanud nii erakapitali- kui ka kinnisvarainvesteeringuid. Näiteks septembri alguses soetasime pikaajalise rentnikuga tootmishoone Tallinnas Lasnamäel. Sellega täiendasime LHV pensionifondide kinnisvaraportfelli, kuhu kuuluvad veel Tallinnas asuvad Valge Maja büroohoone ja Microsofti kontorihoone, kolm stockoffice’i tüüpi ärihoonet Jüri alevikus ning Lumi Kodude nime kandvad 127 üürikorterit Põhja-Tallinna linnaosas. Tallinnas Mustamäe teel valmib pensionifondidel selle aasta lõpus veel 164 üürikorterit. Kõik need investeeringud aitavad teenida pensionikogujale stabiilset üüritulu.

Praegune aeg on nii väärtpaberiturgudel kui ka ühiskonnas laiemalt laetud mitmesuguste pingete ja vastuoludega. Mulle tundub, et poliitikud, aga ka paljud ettevõtjad annavad ühiskonnale rohkem lubadusi, kui nad suudavad kontrollida või ära teha. Selleks et hiljem mitte pettuda, tasub mõelda oma peaga ja olla kõige suhtes mõõdukalt skeptiline.

Investeerimine on pigem pikaajaline ja rutiinne protsess, mille puhul võib vahel harva tulla ette ka niinimetatud elus üks kord esinevaid võimalusi. Kui investeerida ainult suurte panustega ja joosta karjaga kaasa, põhjustab see suure tõenäosusega suuremaid kaotusi. Keerulistes olukordades – olgu see siis väärtpaberiturgudel või igapäevaelus – tasub olla pigem konservatiivne kui agressiivne.