II sammas
Sobib kui
- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
- oled madala riskitaluvusega,
- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Strateegia
Investeerime raha ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Kokku kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisvarasse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga
| Suurimad investeeringud | |
|---|---|
| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,66% |
| Latvenergo 1.9% 10/06/22 | 4,51% |
| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,43% |
| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,16% |
| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,09% |
| Investor 4.5% 12/05/23 | 3,47% |
| TOTAL 03/19/20 | 3,12% |
| Romania 2.875% 28/10/24 | 2,95% |
| SANOFI 1.875% 04/09/20 | 2,68% |
| Allianz 07/12/20 | 2,61% |
Suurimad Eesti investeeringud
| Suurimad Eesti investeeringud | |
|---|---|
| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,43% |
| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,16% |
| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,09% |
Varaklassid
Fondi info
| Fondi info | |
|---|---|
| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 57 753 691,84 € |
| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |
| Omaosalus fondis | 270 000 osakut |
| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |
| Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Haldustasu: 0,672%
2019 juuli – Uute investeeringute leidmine on raske, aga mitte võimatu
Romet Enok, fondijuht
Keskpankade intressitsükkel on üha selgemalt pöördumas: juulis langetas Ühendriikide föderaalreserv esimest korda alates 2008. aasta sügisest intressimäärasid ja turuosaliste seas on sisuliselt konsensuseks muutunud ootus, et sama teed on peagi minemas ka Euroopa Keskpank.
Võlakirjaturgude hinnatõus on seetõttu loomulik, kuid erakordseks muudab praeguse hetke äärmuslikult kõrge hinnatase, kust seda liikumist tehakse. Nii on augusti alguse seisuga negatiivse oodatava tootlusega juba kõik väljas olevad Saksa valitsuse võlakirjad, ka need mis lõppevad alles 30 aasta pärast.
Veelgi ohtlikumaks muudab olukorra investorite jaoks aga seis, kus krediidi hind ettevõtetele on samuti alanenud. Nende ridade kirjutamise ajal on Euroopa suurte ettevõtete võlakirjaturu oodatav edasine tootlus 0,3% aastas! Sellises olukorras on fondi tõenäoline järgmine samm riskide edasine vähendamine, müües pika tähtajaga võlakirju.
Uute investeeringute tegemine on raske, kuid mitte võimatu – nii tõusid möödunud kuul Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad veidi enam kui 5%. Kõigest juunis soetatud investeering on mõne nädalaga fondile toonud pea 12% tootlust.
2019 juuni – Rahvusvaheliste võlakirjade asemel fookus rohkem kohalikel võimalustel
Romet Enok, fondijuht
Võlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.
Juunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.
Jätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.
Näiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.
2019 mai – Fondi tingimuste muutmine avab uusi võimalusi
Romet Enok, fondijuht
Uutest emissioonidest osalesime Läti riikliku finantsettevõtte Altum järjekordsel võlakirjaemissioonil. Et ettevõte kuulub Läti riigile ja osaleb riikliku poliitika elluviimises, võib neid võlakirju võrrelda valitsuse enda võlakirjadega. Seejuures võimaldab pakutav mõnevõrra kõrgem intress pikaajalisel investoril teenida rohkem kui valitsuse võlakirju hoides.
Hiljuti muutsime fondi S tingimusi ja tänu sellele laienes nende investeeringute valik, mida fond võib teha. Üks selline investeering oli möödunud kuul uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo, mille suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas. Ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid. Sampol on õigus maksta võlakirjad tagasi kümne aasta pärast, niikaua on aastaintress 3,375%.
Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel süvenes pessimism majanduse väljavaadete suhtes ning järjest kasvab võlakirjade hulk, mille lõpuni hoidmisel on oodatav tootlus negatiivne. Töötame fondi uute ja rohkemaid võimalusi pakkuvate tingimuste toel selle nimel, et lisada ka tulevikus fondi börsiväliseid ja kõrgema intressiga võlakirju.
Uute muudatuste alahinnatud mõju
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.
