II sammas

LHV Pensionifond M
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
33,48%
0%
100%
Investeerib Eestisse
13807
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
German Government 3.25% 04/07/213,37%
German Government 2.25% 04/09/213,31%
EfTEN Kinnisvarafond3,31%
Luminor 1.5% 18/10/213,16%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,72%
France Government 25/05/212,37%
France Government 2.25% 25/10/222,27%
Estonia 0.125% 10/06/20302,16%
France Government 3.75% 25/04/212,16%
JP Morgan 1.375% 16/09/212,06%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,31%
Luminor 1.5% 18/10/213,16%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,72%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2020)139 745 953,21 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis380 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,84%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 juuli – Aktsiaturud liikusid erinevates suundades

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%.

Balti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).

Eestis Novatoursi nime all tegutsev Leedu reisikorraldaja Novaturas lõpetas esimese poolaasta 2,2 miljoni eurose puhaskahjumiga (mullu samal ajal teeniti 437 000 eurot kasumit). Koroonaviiruse pandeemia tõttu oli ettevõtte tegevus märtsi keskpaigast kuni juulini peatatud. Juuni algul teatas Novaturas, et senine suuraktsionär loobub osalusest firmas ja ettevõte saab juurde kolm uut suuraktsionäri Eestist. 10,25% aktsiatest omandas Janek Pohlale kuuluv Rendez-Vous OÜ, mille tütarettevõte on veespordivarustuse tootja ja müüja Tahe Outdoors OÜ.

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

2020 juuni – Coffee Address omandas Eesti kohviettevõtte

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Ka juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.

Taas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.

Juunis teatas erakapitaliettevõte BaltCap, et nende BaltCap Private Equity Fund II fondi portfelli kuuluv ettevõte Coffee Address omandab Eestis tegutseva kohviettevõtte 7Kohvipoissi. Coffee Addressi hinnangul areneb Eesti kohviteenuste turg kiiresti ning see tehing aitab muuta teenuse kvaliteedi ja tootevaliku paremaks. Coffee Address on asutatud 1993. aastal ja pakub iga päev klientidele 250 000 tassi kohvi.

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Juunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.

2020 mai – Täiendasime portfelli kahe uue võlakirjainvesteeringuga

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Pensionifondi M portfelli kuuluv Tallink Grupp avaldas mais oma 2020. aasta esimese kvartali tulemused. Ettevõtte käive kahanes aasta võrdluses 13,4% ja kahjum suurenes 19,6% võrra, ulatudes rohkem kui 30 miljoni euroni. Kuigi aasta esimesed kuud olid Tallinkile olnud head, vähendas pandeemia tõttu riigipiiride sulgemine märtsis reisijate arvu 59% ja aprillis 96%. Selleks et ettevõte saaks keerulise aja üle elada, otsustas riik anda Tallinkile 100 miljonit eurot laenu tähtajaga kolm aastat ja intressiga 12 kuu Euribor, millele lisandub 2% aastas. Tallinki aktsia hind tõusis maikuus börsil 20,6% võrra.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uusi võlakirjainvesteeringuid, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis ja Rumeenia valitsus laenasid kümneks aastaks raha vastavalt veidi rohkem kui 2% ja 3,5% intressiga.

Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ning nii tõidki Ignitise ja Rumeenia võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

Lükates praegused riskid tulevikku
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.