LHV Pensionifond M
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
33,98%
0%
100%
Investeerib Eestisse
13587
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 28.02.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
France Government 2.25% 25/10/225,84%
German Government 2.25% 04/09/214,90%
EfTEN Kinnisvarafond3,26%
ZKB Gold ETF2,84%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,80%
France Government 3.75% 25/04/212,59%
France Government 25/05/212,50%
German Treasury Bill 14/04/20212,35%
Luminor 0.792% 03/12/242,24%
JP Morgan 1.375% 16/09/212,09%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,26%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,80%
Luminor 0.792% 03/12/242,24%

Varaklassid

Andmed on toodud 28.02.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 28.02.2021)136 067 156,26 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis400 000 osakut
Depootasu määr0,054% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,576%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,86%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2020. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Veebruar 2021: aktsiaturgudel valitsesid positiivsed meeleolud

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Veebruaris tõid arenenud riikide aktsiaturud jätkuvalt lõdva rahapoliitika ja uute toetusmeetmete ootuses valdavalt positiivse tootluse. Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuuga koguni 4,5% ning seejuures olid tugevaimate seas Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Saksamaa börsiindeksi DAX tootlus oli 2,6% ja Stockholmi turg tõusis eurodes mõõdetuna 2,7%.

Helsingi börsiindeksi tulemuseks jäi veebruaris 0,9%, ent Jaapani Nikkei börsiindeks tõusis kohalikus valuutas 4,7% ja eurodes 3,2%. Balti riikide seas näitas parimat tootlust Tallinna börs 1,2% tõusuga. Riia börsiindeksi tootluseks kujunes 0,5% ja Vilniuse börs langes kuuga 1,3% võrra.

Veebruaris avalikustas oma 2020. majandusaasta tulemuse mitu Tallinna börsi ettevõtet. Näiteks Coop Pank jätkas klientide arvu ja turuosa kasvatamist heas tempos. Panga teenitud neto intressitulu suurenes aasta jooksul 37,1% võrra ja kevadistest laenude allahindlustest hoolimata kasvas puhaskasum samuti rohkem kui 30% võrra. Coop Panga aktsiad kerkisid börsil kuuga koguni 36,8%.

Tallinna Sadama tulud kahanesid seevastu võrreldes 2019. aastaga 17,8%, sealhulgas reisisadamate äri tulud 42,3%. Sadamaid läbinud kauba maht oli siiski viimase viie aasta suurim ja sellelt teenuselt teeniti 2,1% suuremat tulu. Kuigi möödunud aasta oli Tallinna Sadama jaoks väga keeruline, jätkab ettevõte aktsionäridele dividendide maksmist 30% ulatuses puhaskasumist.

Fondi portfelli kuuluv Sunly saavutas Poola taastuvenergia oksjonil edu ja täitis sellega olulise eeltingimuse pensionifondidest pikaajalise kapitali kaasamiseks. Pärast ülejäänud eelduste täitmist tõuseb päikeseparkide ehituse rahastamiseks kasutatav võlakiri järgmistel kvartalitel meie suurimate investeeringute sekka. Võlakirja tähtaeg on viis aastat ja intress 8% aastas.

Kuigi riiklikud programmid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on märkimisväärse mahuga, on projektide elluviimisel kriitiline roll siiski tihti erasektoril. Pensionifondidel kui pikaajalise kapitali pakkujal on siin selge eelis. Et börsidel on varad ka äärmiselt kõrgelt hinnastatud, jätkame tööd selle nimel, et leida atraktiivseid otseinvesteeringuprojekte.

Jaanuar 2021: BaltCap omandab Piletilevi emaettevõtte

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Jaanuar kulges maailma aktsiaturgudel pärast 2020. aasta tugevat lõppu küllalt rahulikult ning kokkuvõttes liikusid peamised börsiindeksid vähesel määral ja eri suunas. Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes kuuga 1,9%. Seejuures oli suurimate langejate seas näiteks Saksamaa börs –2,1% tulemusega, kuid Rootsi ja Soome börsiindeks hoopis tõusid vastavalt 4% ja 2,1%.

Eurodes mõõdetuna langes USA turuindeks S&P 500 kuu jooksul 0,4% ja Jaapani Nikkei indeks tõusis 0,7%. Baltimaade aktsiaturud olid jaanuaris samuti tugevad. Tallinna börsi tootluseks kujunes 6,9%, Vilniuse börsiindeks tõusis 5,6% ja Riia börsi tulemus oli 2,6%.

Pensionifondi M portfelli kuuluv kodumaine erakapitaliettevõte BaltCap teatas, et omandab enamusosaluse ettevõttes Baltic Ticket Holdings OÜ, mille koosseisu kuulub muu hulgas Eestis tuntud piletimüügiettevõte AS Piletilevi. Baltic Ticket Holdings on asutatud 1997. aastal Eestis ning tegutseb nüüdseks peale koduturu ka teistes Balti riikides ja Valgevenes. Digikanalite ja 700 müügipunkti kaudu müüs ettevõte 2019. aastal üle 6 miljoni pileti rohkem kui 36 000 üritusele.

Võlakirjaturud jäid aasta esimesel kuul valdavalt miinusesse nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka arenevatel turgudel. Langus polnud järsk, kuid Ühendriikide ja eriti Saksamaa turud on võtnud järjekindlalt suuna madalamale novembri algusest saadik, mil selgusid Pfizeri/BionTechi vaktsiini kliinilise testi tulemused. Kahe sellise ankru liikumine on mõjutanud turge väga laialdaselt.

Hindade kergest langusest (ja intresside tõusust) hoolimata jätkub uute väärtpaberite müügi tugev kasv: jaanuaris laenasid näiteks Euroopa riigid kokku ligikaudu 40% rohkem kui veel 2017. aasta jaanuaris. Vähenenud maksutulu asendamiseks pole praegu teist viisi kui laenamine.

Oleme hoidnud fondi eemale kõrge hinnariskiga võlakirjade soetamisest. Fondi portfellis olevad suurema tähtsusega kohalikud ettevõtted on siiani teatanud ootuspärastest või isegi ootusi ületavatest tulemustest.

Detsember 2020: fondi tootlust toetas aktsiariski suurendamine koroonakriisi ajal

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Hoolimata sellest, et kevadel tingis Covid-19 pandeemia börside märkimisväärse languse kogu maailmas, suutsid aktsiaturud aasta lõpuks valdavalt taastuda. Seejuures tõusid USA S&P 500 ja Nasdaqi indeks koguni uute tippudeni. Eurodes mõõdetuna kerkis Jaapani Nikkei indeks aastaga 11,6% ja MSCI arenevate turgude indeks 6,4%.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 jäi seevastu 3,2%-ga miinuspoolele. Suurimate langejate seas olid Hispaania, Suurbritannia ja Prantsusmaa börs, kuid nii Põhjamaade kui ka Saksamaa aktsiaturg näitasid head tootlust.

Baltikumis tegi aastaga parima tulemuse Vilniuse börs 14,7%-ga, Riia börsiindeks tõusis 9,7% ja Tallinna börsi tootluseks jäi 5%.

LHV pensionifond M saavutas 2020. aastal hea tulemuse, mida suuresti toetasid aasta jooksul tehtud investeeringud kulla kaevandamisega seotud ettevõtetesse ja füüsilise kulla fondi. Need investeeringud moodustasid detsembris portfellist üle 6%. Samuti tugines tootlus investeeringutele pangandussektori aktsiatesse.

Aasta jooksul soetasid pensionifondid ka mitu ärikinnisvara objekti: kontorihoone Tallinnas Tartu maanteel ja stock-office’i tüüpi hooned Rae vallas Jüris. Mõlemad investeeringud teenivad pensionifondidele stabiilset üüritulu ja neil on arenduspotentsiaali. Veel tegime investeeringu EfTEN Capitali loodud üürikortermajade fondi.

Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel vähendasime riske samm-sammult kogu aasta jooksul. Kui maailma finantsturgudel algas veebruaris järsk langus, kasutasime ära asjaolu, et olime olulise osa fondi varadest hoidnud lühiajalistes ja kõrge reitinguga Euroopa võlakirjades. Müüsime neid suures mahus ja soetasime positsioone hoopis languse läbi teinud aktsiaturult.

Kui aktsiaturud aasta teisel poolel tõusma hakkasid, müüsime paljud talvel tehtud investeeringud ning suunasime raha Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuse lühiajalistesse võlakirjadesse.

Samal ajal vähendasime peaaegu nullini fondi suurema krediidiriskiga rahvusvaheliste võlakirjade positsiooni. Kaalukat osa mängis siin Sampo ja Danske panga võlakirjade müümine. Kasutasime taas ära olukorra, et Euroopas olid finantssektori aktsiad kevadeks märkimisväärselt odavnenud. Seepärast müüsime enamiku neist võlakirjadest ja soetasime aktsiaid.

Jätkasime tööd ka kohalike tehingute tegemisel, jõudes kokkuleppele Tallinna külje alla Peetri külla ehitatud uue Peetri Keskuse rahastamises. Ettevõte kaasas pensionifondidelt raha kahe võlakirjaga, mis annavad fondile jooksvat tootlust 7% aastas.

Samuti allkirjastasime lepingud taastuvenergiettevõtte Sunly laienemisplaanide rahastamiseks. Ettevõte plaanib kasutada pensionifondide kapitali oma mahukate investeeringute tegemiseks ja investeeringu intressitase on 8% aastas.

Vastukaaluks maksti fondile enne tähtaega tagasi kuulutusteportaali auto24 ostuks võetud laen. Eesti erakapitaliettevõtte BaltCap edukas investeering tõi fondile kolme aasta jooksul intresside ja preemiamaksetena veidi üle 20% tootlust.

Kuigi Euroopa võlakirjaturu käekäigu võib möödunud aasta kokkuvõttes lugeda heaks, andis suurima tootlusega segment sealt veidi üle 4% tootlust. Nagu eespool näidatud, suudame panna pensionifondide kapitali selgesti tootlikumalt tööle kohalike ettevõtete rahastamise teel. Sellele suunale keskendume ka tänavu.

Kas kasvatada oma pensioni ise või loota riigile?
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Veebruar oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel taas edukas kuu. USA suurimate ettevõtete aktsiaid järgiv S&P500 indeks ning Saksamaa suurimaid ettevõtteid koondav indeks DAX parandasid veebruaris oma rekordtaset, kerkides eurodes mõõdetuna vastavalt 3,1% ja 2,6%.