II sammas

LHV Pensionifond M
Aktiivne juhtimine • Tasakaalustatud strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
31,71%
0%
100%
Investeerib Eestisse
13840
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
German Government 3.25% 04/07/213,40%
German Government 2.25% 04/09/213,34%
EfTEN Kinnisvarafond3,30%
Luminor 1.5% 18/10/213,28%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,76%
France Government 25/05/212,39%
France Government 2.25% 25/10/222,28%
JP Morgan 1.375% 16/09/212,07%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/251,90%
BNP Paribas 0.75% 11/11/221,76%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,30%
Luminor 1.5% 18/10/213,28%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,76%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.05.2020)138 715 786,27 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis380 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,84%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 mai – Täiendasime portfelli kahe uue võlakirjainvesteeringuga

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Pensionifondi M portfelli kuuluv Tallink Grupp avaldas mais oma 2020. aasta esimese kvartali tulemused. Ettevõtte käive kahanes aasta võrdluses 13,4% ja kahjum suurenes 19,6% võrra, ulatudes rohkem kui 30 miljoni euroni. Kuigi aasta esimesed kuud olid Tallinkile olnud head, vähendas pandeemia tõttu riigipiiride sulgemine märtsis reisijate arvu 59% ja aprillis 96%. Selleks et ettevõte saaks keerulise aja üle elada, otsustas riik anda Tallinkile 100 miljonit eurot laenu tähtajaga kolm aastat ja intressiga 12 kuu Euribor, millele lisandub 2% aastas. Tallinki aktsia hind tõusis maikuus börsil 20,6% võrra.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uusi võlakirjainvesteeringuid, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis ja Rumeenia valitsus laenasid kümneks aastaks raha vastavalt veidi rohkem kui 2% ja 3,5% intressiga.

Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ning nii tõidki Ignitise ja Rumeenia võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

2020 aprill – Aprillis taastus investorite riskiisu

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.

Hästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Aprillis avalikustas esimese kvartali tulemused Leedu reisikorraldusfirma Novaturas, mille tegevus on praegu sisuliselt peatatud, sest reise ei toimu. Hoolimata tugevast aasta algusest kahanes ettevõtte käive võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga 18,9% võrra ja puhaskahjum süvenes. Kuna eriolukorrast põhjustatud reisikeeld kehtib tõenäoliselt veel mõnda aega, siis on ettevõttelt oodata ka järgmistes kvartalites väga nõrku majandustulemusi.

Võlakirjaturud on märtsi järsust langusest taastunud erineval määral. Kui Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga äärmuslikult agressiivsete meetmete tulemusel nii tugevama kui ka nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad järsult tõusnud, siis Euroopas on hinnaliikumised olnud märksa tagasihoidlikumad.

Börsivõlakirjade hulgas on olnud küll palju hinnakõikumisi, kuid arvestades reaalmajanduse praeguse olukorra tõsidust, ei ole langused olnud siiski sellised, et luua uusi atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Kui neid tekib, oleme valmis kiiresti reageerima, sest hoiame arvestatavas mahus kõrge reitinguga likviidseid võlakirju.

Meie kohalikest võlakirjainvesteeringutest on praegu tegevus enim takistatud Transpordi Varahaldusel (rendib Nordicale lennukeid) ja Peetri Keskusel. Samas on ka TVH-le abiks riik ja Peetri Keskusele toidupoodide avatuna hoidmise luba.

2020 märts – Liikusime Berkshire Hathaway võlakirjadest sama firma aktsiatesse

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsete aktsiaturgude langus jätkus koroonaviiruse leviku ja majanduskriisi hirmus ka märtsis ning kokkuvõttes oli 2020. aasta esimene kvartal maailma börsidele üks kõigi aegade nõrgimaid. Euroala suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks kaotas märtsis oma väärtusest 16,2% ja kogu esimese kvartali jooksul kujunes languseks kokku 25,3%.

Seejuures langesid Euroopa suurimate riikide börsiindeksid märtsis valdavalt üle 10% ja Lõuna-Euroopas isegi üle 20%. Jaapani aktsiaturu indeksi väärtus kahanes märtsis eurodes mõõdetuna 10% võrra ja esimeses kvartalis kokku 17,4%. Balti riikide aktsiaturud jätkasid samuti kukkumist, kui Tallinna börsi tulemus oli märtsis koguni –20%. Vilniuse börsiindeks langes 12,1% võrra ja Riia börsi tootluseks kujunes –10,8%.

Kuu alguses tegi oma esimese investeeringu pensionifondi M portfelli kuuluv Leedu kinnisvarafond Lords LB Baltic Green Fund, mis soetas Vilniuse kesklinnas büroohoonete kompleksi. Seal on üüripinda üle 17 000 ruutmeetri ning fond näeb seal lisaks potentsiaali ehitada uusi hooneid ja suurendada renditulu.

Märkimisväärse vahetusena müüsime aktsiaturgude languse järel Berkshire Hathaway lühiajalisi võlakirju ja võtsime selle asemel positsiooni sama ettevõtte aktsiates.

Suurtel võlakirjaturgudel toimus märtsis rohkem kui mõnikord viie aasta jooksul. Leviva viiruse tõttu võlakirjade hinnad langesid ja mis veelgi olulisem, isegi maailma suurimate ettevõtete jaoks lõppes peaaegu täielikult võimalus raha laenata.

Keskpangad sekkusid enam-vähem samade meetmetega kui kümne aasta taguse kriisi ajal, kuid seekord juba jõulisemalt ja kiiremini: pankadele pakuti tuge ja esimest korda hakati andma laenu ka otse ettevõtetele. Kuu lõpuks jäid Euroopa ja USA ettevõtete võlakirjaturgudel kaotused sellest hoolimata 6% ja 15% vahele. Mõnel turul pühiti minema kogu viimase kolme aasta tõus.

Kuigi keskpankade meetmed aitasid hinnalanguse peatada, on probleem alles. Viimase kümnendi ülimadalad intressimäärad on võimaldanud paljudel madalama reitinguga ettevõtetel võtta nii palju võlgu, et isegi Rahvusvahelise Valuutafondi värskeima hinnangu järgi võib järgmise kriisi korral sattuda kuni 40% kõigist ettevõtetest makseraskustesse. See kriis on nüüd käes.

Nagu oleme siin kuuvaadetes viimaseil aastail rõhutanud, investeerime eelkõige kõrge reitinguga ja lühiajalistesse võlakirjadesse. Nii väldime palju laenu võtnud ettevõtteid ja pikaajalisi võlakirju, mis saidki märtsis löögi.

Märtsi lõpu seisuga moodustasid fondi võlakirjaportfellist suurima osa (peaaegu poole) Euroopa Liidu valitsuste ja riigiettevõtete ning Ameerika Ühendriikide suurimate finantsasutuste võlakirjad. Võlakirjaturul seisab ees raske aeg ja me oleme valmis tekkivaid võimalusi ära kasutama.

Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.