II sammas

LHV Pensionifond M
Aktiivne juhtimine • Tasakaalustatud strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
30,91%
0%
100%
Investeerib Eestisse
13745
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.12.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,48%
EfTEN Kinnisvarafond3,29%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,84%
France Government 2.25% 25/10/222,38%
Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/212,36%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,12%
JP Morgan Chase And Co 27/01/201,86%
BNP Paribas 0.75% 11/11/221,84%
DT 03/04/201,82%
Tartu linn 25/10/321,78%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,48%
EfTEN Kinnisvarafond3,29%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,84%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.12.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.12.2019)133 740 777,05 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis380 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,72%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,2%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2019 detsember – BaltCapi fond plaanib osta Leedu lihatööstusettevõtte

Romet Enok, fondijuht

Detsembri lõpul jõudsime Leedu suuruselt neljanda panga Šiauliųga kokkuleppele, mille alusel tegid LHV pensionifondid ettevõtte pikaajalistesse võlakirjadesse investeeringu. Võlakirjade intress on 6,15% aastas, lõpptähtaeg on kümne aasta pärast ja pangal on õigus maksta need enne tähtaega tagasi 2024. aasta detsembris.

Šiaulių on nüüdseks kasvanud selliselt, et teenindab 7–8% Leedu pangandusturust. Panga suurim osanik on endiselt rohkem kui veerandit aktsiapakist omav Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Pikaajalised võlakirjad aitavad täita pangal kehtivaid kapitalinõudeid ja seega võimaldavad kasvatada laenuportfelli.

Sarnaseid investeeringuid oleme viimase paari aasta jooksul teinud juba Coop Panga ja Citadele banka võlakirjadesse. Sellega oleme loonud fondidesse uue varaklassi, mis toodab üle 6% intressi aastas.

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus detsembris tuttav trend, mis jättis nii arenenud kui ka arenevate riikide börsiindeksid valdavalt plusspoolele. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 tõusis detsembris 1,2% ja seejuures oli parima tootlusega Helsingi börs, mis kerkis 4,1% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks tõusis kuu jooksul kohalikus valuutas mõõdetuna 1,6%, kuid eurodes ainult 0,3% võrra.

Detsember kujunes eriti tugevaks arenevate riikide börsidel, mida koondav MSCI Emerging Marketsi indeks kerkis koguni 7,2% võrra. Baltimaade börside tulemused olid seevastu tagasihoidlikumad: Tallinna ja Vilniuse aktsiaturu indeks tõusid kuuga vastavalt 1,2% ja 0,4%, kuid Riia börs langes 0,8% võrra.

Pensionifondi M portfelli kuuluv erakapitalifond BaltCap Private Equity Fund III tegi detsembris oma esimese investeeringu. Sõlmiti leping Leedu lihasaaduseid töötleva ettevõtte Krekenavos Agrofirma ostuks, mis viiakse lõpule pärast Konkurentsiametilt heakskiidu saamist. Ettevõte on Leedus oma valdkonna turuliider ja ekspordib aktiivselt ka välisturgudele. BaltCap näeb võimalusi toetada ettevõtte kasvu ja edasist arengut ning sel viisil suurendada ettevõtte väärtust.

2019 november – BaltCapi fond investeerib hoonete energiatõhususse

Romet Enok, fondijuht

Nagu oktoober nii kulges ka november maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja valdavalt oli riikide börsiindeksite tootlus positiivne.

Üleilmne aktsiaturuindeks MSCI World kerkis kuu jooksul koguni 4% võrra ja tõusu vedas suuresti USA. Jaapani börsiindeksi tulemus oli mõnevõrra tagasihoidlikum, kerkides kohalikus valuutas 1,6% ja eurodes mõõdetuna 1,5%.

Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava indeksi Euro Stoxx 50 tootlus oli novembris 2,8% ning parima tulemuse saavutasid Prantsusmaa ja Saksamaa aktsiaturg vastavalt 3,1% ja 2,9% tootlusega. Ka Baltimaade aktsiaturgude tootlus oli novembris positiivne, parima tulemuse andis Riia börsiindeks 1,9% tõusuga. Vilniuse börsi tootluseks kujunes 1,1% ja Tallinna börs tõusis 0,9% võrra.

Pensionifondi M portfelli kuuluv erakapitalifond BaltCap Infrastructure Fund teatas kuu lõpus uuest investeeringust. Koostöös Poola riigiga suurendatakse Mielno linnas nelja hoone, sealhulgas kahe kooli energiatõhusust. Projekt kestab kaheksa aastat ja kokku investeeritakse üle 4 miljoni euro.

Coop Pank kaasas Tallinna börsil kapitali, müües uusi aktsiaid rohkem kui 31 miljoni euro eest. Kaasatud raha võimaldab pangal viia ellu oma äriplaani ja suurendab ka LHV fondide Coopi tehtud allutatud võlakirjade investeeringu väärtust.

Šiaulių bankas teatas, et kutsub enne tähtaega tagasi 2017. aastal LHV fondidele emiteeritud võlakirjad.

Euroopas jäid peamised võlakirjaturud kolmandat järjestikust kuud miinuspoolele. Töötame endiselt selle nimel, et paigutada väikse tootlusega suurte turgude asemel raha kohalikesse projektidesse.

2019 oktoober – Danske võlakirjad on pakkunud head tootlust

Romet Enok, fondijuht

Oktoober kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja börsiindeksite tootlus oli valdavalt positiivne. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava Eurostoxx 50 indeksi tootluseks kujunes +1,1%. Hea tulemuse tegid oktoobris nii Saksamaa börs 3,5% tõusuga kui ka Rootsi börs 5,2% tootlusega. Suurbritannia aktsiaturu indeks seevastu langes Brexitiga seotud pingete tõttu 2,2%. Jaapani börsi tulemus oli kohalikus valuutas tugev 5,4%, kuid jäi eurodes 3,2% juurde. Baltimaades oli parima tootlusega Vilniuse börs, mis tõusis 1,6%, ja ka Tallinna börs kerkis oktoobris 1,5% võrra. Riia börs pidi siiski leppima 0,3% langusega.

Pensionifondi M portfelli kuuluv riskikapitalifond Superangel tegi oktoobris järjekordse uue investeeringu, olles juhtivinvestor idufirma Eziil Productions Intelligence raha kaasamise voorus. Eziil Productions arendab tootmisettevõtetele tarkvara protsesside digiteerimiseks. Kokku kaasati 300 000 euro ulatuses investeeringuid, mida ettevõte plaanib kasutada tootearenduseks, laienemiseks ja väliste teadmiste kaasamiseks.

Võlakirjaportfellis viisime lõpule eelmises kuuülevaates mainitud Ekspress Grupi väärtpaberite soetamise emissioonist. Kõik võlakirjad väljastati LHV fondidele. Võlakirjad kannavad aastas 6% intressi, lunastatakse kaheksa aasta pärast ja neile on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär. Ettevõte kasutab emissiooniga kaasatud raha laienemiseks.

Välismaistest investeeringutest väärib oktoobrikuus taas äramärkimist Danske allutatud pikaajaliste võlakirjade hinnatõus. Kuigi Taani pangale määratavad trahvid ja karistused pole veel kaugeltki selged, hakkab investorite usaldus taastuma – meie portfelli kuuluvad kaks Danske võlakirja on sellel aastal pakkunud tootlust 24–25%. Kõik peamised Euroopa võlakirjaturud jäid samal ajal miinuspoolele, langedes keskmiselt veidi vähem kui protsendi. Töötame kohalike emitentidega ja näeme investeerimisvõimalusi endiselt pigem siin.

Kasvatame pensionivara suurte muutuste pöörises
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Poliitiliselt on Eesti pensionifondide jaoks raske kujutada ette tormilisemat aastat, kui see oli mullu, kuid investeerimiskliima seisukohast osutusid need samad 12 kuud üleilmsetel väärtpaberiturgudel väga soodsaks.