II sammas

LHV Pensionifond M
Aktiivne juhtimine • Tasakaalustatud strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
31,97%
0%
100%
Investeerib Eestisse
13367
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,70%
EfTEN Kinnisvarafond3,31%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,00%
France Government 2.25% 25/10/222,58%
Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/212,49%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,39%
Tartu linn 25/10/322,03%
JP Morgan Chase And Co 27/01/201,96%
BNP Paribas 0.75% 11/11/221,96%
Coop Pank 6.75% 04/12/20271,82%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,70%
EfTEN Kinnisvarafond3,31%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,00%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.07.2019)126 886 440,51 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis380 000 osakut
Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Haldustasu: 0,96%

Haldustasu alates 02.09.2019: 0,72%

2019 juuli – Läti kinnisvarafond aitas tootlusele kaasa

Romet Enok, fondijuht

Juulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.

Sellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.

Pensionifondi M tootlusele aitas kaasa käesoleva aasta kevadel tehtud investeering Läti kinnisvarafondi SG Capital. Fond omab kolme kontoripinda Riias, millest suurim on kiiresti arenevas Skanste ärirajoonis asuv büroohoonete kompleks Skanste Business Centre, kus toimub praegu aktiivne ehitus ja laienemine. Hoonete valmimise järel hakkab seal töötama enam kui 4000 inimest.

Võlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.

Augusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.

Võlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.

2019 juuni – Lõdva rahapoliitika ootus toetas aktsiaturge

Romet Enok, fondijuht

Võlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.

Juunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.

Jätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.

Näiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.

Maailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.

Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.

Pensionifondi M portfelli kuuluv erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund tegi oma kolmanda investeeringu. Selleks sai Leedu puidutööstuse ettevõttest Grigeo Group välja kasvanud paberi- ja papitootja Grigeo investicijų valdymas, mis peamiselt töötab ümber kasutatud paberit ning valmistab lainepapist tooteid. See on Baltimaades sektori suurim ettevõte, mis lõikab kasu papitoodete kasvavast nõudlusest näiteks e-kaubanduse kasvuga seoses.

2019 mai – Osalesime Baltic Horizoni võlakirjaemissioonis

Romet Enok, fondijuht

Pärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.

Saksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.

Aprillis sai lahenduse pikalt kestnud vaidlus Grindeksi suuromaniku ja Läti Finantsinspektsiooni vahel ning mais teatati ülevõtupakkumise ametlik hind: 12,59 eurot. Kui enne aprillikuist järsku tõusu oli Grindeksi aktsiaga kaubeldud 8 euro juures, siis mai lõpuks kerkis hind 12,2 eurole. See teeb tootluseks üle 52%. Pensionifond M plaanib ülevõtupakkumise vastu võtta ja kõik aktsiad müüa.

Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.

Uutest projektidest asusime veel läbirääkimistesse seoses võimaliku osalusega Paidesse uue piimatööstuse rajamises, mida rahastavad E-Piim, Hollandi investor Interfood ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.

Rahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.

Uute muudatuste alahinnatud mõju
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.