LHV Pensionifond Roheline

November 2023: Rohelisemad valikud

Joel Kukemelk, fondijuht

Igaüks meist saab oma elus teha rohelisemaid valikuid. Sorteerida paremini oma prügi, teha mõne autosõidu asemel tervislik jalutuskäik, vähendada toidu raiskamist, soojustada oma elamut, eelistada kõrgema energiaefektiivsusega kodumasinat. Kõik need valikud on tegelikult meie enda heaolule ja tervisele pikemas perspektiivis kasulikud ja ei nõua meilt üle mõistuse suurt ohverdust. Ka rohefondi raha paigutamine on üks roheline valik, mida on võimalik meil igapäevaelus teha. Ja ka sel tegevusel on kõik eeldused, et olla pikas plaanis kasulik otsus meie endi rahakotile.

Novembri tulemus +3,0%

Kui oktoobris nägime rohesektoris kapituleerumise laadset sentimenti, siis november oli juba jupp maad ilusam. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli nii II kui III samba fondil +3,0%. Novembris me palju tehinguid ei teinud, suurendasime positsiooni Hispaania rongiettevõttes Talgo, kes on praegu üle ostmise sihtmärgiks ja kelle ümber kosilased on tiirlemas.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 46 erinevat investeeringut. 29% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 20% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 4% vesinikutehnoloogiasse, 4% CO₂ kvoodiõigusesse ning 2% oli rahas.

28. kliimakonverents Dubais

30. novembrist kuni 12. detsembrini toimub Dubais järjekorras 28. kliimakonverents. Üldsuses küsitakse tihti, et miks sellist konverentsi Lähis-Idas peetakse ja eeldatakse et ega sealt midagi head oodata ei ole. Kuid need on asjatundmatud kommentaarid. Tegelikkuses ei ole Dubai emiraadil täna enam mingit seost nafta tootmisega ja nad on üles ehitanud fossiilkütuste järgse majandusmudeli, mida teised šeigid kõrvalt kadedusega vaatavad.

Lähis-Ida on globaalselt mõjuvõimas ja sügavate taskutega nafta ja gaasi tootmispiirkond. Kliimakonverentsi pidamine regioonis, mis peab ise muutuma, mitte kuskil kaugel, kus saab lihtsasti näpuga teiste peale näidata, annab sellele kaalu just hoopis juurde. Ja muutused on seal regioonis juba ka toimumas. Enamasti ei teata näiteks, et Saudi Araabia on arendamas maailma suurimat rohelise vesiniku tehast. Või et taastuvenergia mahud peaksid järgmisel seitsmel aastal kasvama energiarikastes Lähis-Ida riikides tempos ca 40% aastas. Ja et Araabia Ühendemiraatide, Omaani ja Saudi Araabia puhta energiaga toodetud vesiniku 2030. aasta tootmisplaan näeb ette 50% kogu Euroopa Liidu eesmärgist ja süsiniku kinni püüdmises ca 30% kogu Euroopa Liidu eesmärgist.

See ei ole regioon, mis rohepöördest puudutamata oleks. Kuna neil kapitali on, siis on kohati nad Euroopast ja USAst isegi kiiremini liikumas. Eesmärk on selge – Lähis-Ida soovib säilitada oma staatust maailma energia tarnijana, lihtsalt aja jooksul vahetub see fossiilkütuste pealt ümber puhaste energiaallikate peale. Maailm muutub ja selle vastu võitlemine on mõttetu. Lähis-Ida ei kavatse seda muutust kõrvalt pealt vaatama jääda, vaid tegeleb oma rolli kindlustamisega ka rohepöörde järgses maailmas.

Tänaseks hetkeks on Dubais juba kokku lepitud, et aastaks 2030 suurendatakse taastuvenergia tootmist maailmas 3 korda, metaani emissioonid vähendatakse nulli lähedale, gaasi põletamine puurtornide juures lõpetatakse ning tehakse investeeringuid energiatõhususe 2- kordseks tõstmiseks. Lisaks finantseeritakse suurt kliimakahjude fondi. Need kõik on sammud, mis loovad järgmiseks 5–-10 aastaks rohevaldkonnas tegutsejatele soodsa pinnase. Maailm on selgelt tegemas rohelisemaid valikuid.

Täida oma Rohelist III sammast

III sammas on viimaste aastatega muutunud üha populaarsemaks. Ja detsember on kuu, mil tehakse just kõige suuremas mahus III samba sissemakseid. Iga Sinu III samba pensionifondi sisse makstud euro pealt saad paari kuu pärast tagasi kogu tulumaksu, kui sissemakse on väiksem kui 15% Sinu aastasest brutosissetulekust ja mitte üle 6000 € aastas. See tähendab, et maksimaalselt on riik valmis Sulle 1200 € ulatuses tulumaksu tagasi maksma, et Sa oma isiklikku pensionikontot täidaksid. See on hea diil. Mina olen enda sissemakse maksimaalses osas ära teinud, tee seda ka Sina oma võimaluste piires. Täna saab sama raha eest rohkem Rohelise III samba fondi osakuid kui aasta tagasi, pikaajaliste investeeringute tegemiseks on sellised ebapopulaarsed ajad head hetked raha paigutamiseks.

Kuna novembris muutusid LHV kõigi III samba fondide nimed, tasud ja investeerimispiirangud eesmärgiga muuta need tooted kogujate jaoks veelgi arusaadavamaks, siis salvestasime III samba teemal ka podcasti – head kuulamist!

LHV on nüüd iga kvartal kõigi püsimakse laekumistega klientide vahel välja loosimas aasta jagu täiendavaid III samba sissemakseid. Aktiivne III, Roheline III ja Indeks III – igaüks leiab endale oma.

Oktoober 2023: Rohelised ostukohad

Joel Kukemelk, fondijuht

2020. aasta koroonapandeemia tõi arusaama, et maailm tervikuna peab tulevikus muutuma jätkusuutlikumaks. Nägime siis suurt rallit rohesektoris, millest fondi esimesel tegutsemisaastal saime ka väga hästi osa. Sellele järgnenud 2021. aastal seisid rohenimed paigal ning 2022. aastal võttis kogu tähelepanu endale juba Venemaa-Ukraina sõda, inflatsioon ning kiiresti tõusma hakanud intressimäärad. Need muutsid rohetehnoloogia jaoks raha kalliks ja investorid rahapaigutuste osas väga valivaks.

2022. aastal tegid rohenimed läbi korraliku languse ning see langus on hilissügisese rammusa õunaussi kombel roheaktsiate hindu edasi purenud ka sel aastal. S&P Global Clean Energy indeks on sel aastal kukkunud lausa 35%. Mida kaugemal tulevikus on konkreetse roheettevõtte või uue rohetehnoloogia prognoositav kasumlikkus, seda suurem on ka olnud aktsiahinna langus. LHV rohelised pensionifondid on selles raskes keskkonnas pääsenud sel aastal 15%lise langusega, kuid teadmine, et oleks võinud minna hullemini, loomulikult ühelegi investorile rõõmu ei valmista.

Ma olen investeerimisega tegelenud 20 aastat. Investorite mälu on lühike, muutused toimuvad turgudel kiiresti ja mõlemas suunas. Üha uutesse kõrgustesse tõusnud intressimäärad on investorite, poliitikute ja tavakodanike tähelepanu viinud kliimaprobleemide pealt argiprobleemidele. Kuid ka see on ajutine nähtus. Täpset kristallkuuli pole kellelgi, kuid neile, kes mõõdavad oma investeerimisperioodi aastates, on rohelistes aktsiates nüüd tõenäoliselt kätte jõudnud ostukohad, mida 2020. aasta suurest rallist ilma jäänud lootsid ühel päeval saada. Aga nende ostukohtadega on ikka nii, et kui nad on kohal, siis vähesed julgevad neid kasutada. Kõige pimedam on enne koitu.

Oktoobri tulemus –10,7%

Oktoobris algas Iisraeli ja Hamasi suuremahuline sõda, mis tõstis niigi kõrgeid geopoliitilisi pingeid uuele tasemele ning vähendas investorite riski võtmise valmidust. Lõppenud kuu tähistas meie rohefondide jaoks ligi 4-aastase ajaloo nõrkuselt teist kuist tulemust – vaid korra septembris 2022 oleme näinud suuremat kuist langust. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil –10,7% ja III samba fondil –11,1%. Oktoobri teises pooles vähendasime rohkem kui poole võrra oma madalama riskiga CO₂ kvoodipositsiooni suurust ja liigutasime selle raha kõrgema riskiga päikeseenergia tootjate börsil kaubeldavasse fondi, mis moodustab meie rohefondist nüüd juba veidi üle 10%. Meie arvates on ostukohad selles sektoris nüüd kohal. Lisaks suurendasime oma positsioone vesinikutehnoloogiat arendavas Plug Poweris ja liitiumakude ümberkäitlemise tehaseid rajavas Li-Cycle’is.

Oktoobris tegime ka börsiväliseid rahapaigutusi. Esiteks investeerisime koos Quilvest fondiga üle 1 miljoni euro Norra jäätmekäitlusettevõttesse NG ning teiseks lubasime 1 mln eurot rohefondide raha paigutada Baltcap Infra II rohefondi, mis tegeleb taristusse investeerimisega Baltikumis ja siinses lähiregioonis – just selliste investeerimisvõimalustega, kuhu me börsi kaudu ise ligipääsu ei saa ja mis oluliselt mitmekesistavad meie investeeringute portfelli.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 46 erinevat investeeringut. 28% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 8% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse, 4% CO₂ kvoodiõigusesse ning 2% oli rahas.

Kui võtta kokku meie rohefondide üksikpositsioonid ning erinevad fondipositsioonid ja neist n-ö läbi vaadata, on suurimad 10 üksikinvesteeringut oktoobri lõpu seisuga Ignitis (3,1%), UPM (3,0%), Tesla (2,8%), BYD (2,7%), Saint-Gobain (2,6%), Renewi (2,5%), Rockwool (2,5%), Plug Power (2,2%), NG (2,1%) ja EDPR (1,8%). Renewi kaupleb vaid 4x 2024. aasta oodatavat EV/EBITDAt, Ignitis ja Saint-Gobain 5x, Rockwool 6x, BYD 8x, UPM 9x ja EDPR 11x. Täna leiab ka rohesektorist juba päriselt madalate valuatsiooni kordajatega ettevõtteid.

Investor või spekulant?

90% LHV rohefondide klientidest on nooremad kui 50 aastat. Pensioniea saabumiseni ja aktiivse tööelu lõpuni on veel pikk maa. Investeerimisperiood on sarnaselt rohefondide rahapaigutustele pikk ja see tähendab, et on piisavalt aega oma pensioniraha paigutuste positiivsete viljade nägemiseks. Tuleb lihtsalt aega anda.

Viimaste kuude languse järel soovitangi ma igal rohefondi raha suunanud inimesel endalt küsida, miks ta seda tegelikult teinud on. Kui põhjuseks on olnud usk maailma rohepöörde realiseerumisse järgmise paari aastakümne jooksul ja soov sellesse pikaajalisse trendi ka oma pensioniraha suunata, siis ma soovitan neid lühiajalisi langusi võtta rahulikult. Saate sarnaselt minuga iga kuu praegu lihtsalt odavama hinnaga roheaktsiaid enda portfelli juurde soetatud. Kui aga põhjuseks on olnud soov spekuleerida lühiajaliselt 2020. aasta suure tõusu järel veel kiiremale lühiajalise tõusu jätkule, siis… tuleb tunnistada, et see spekulatsioon pole õnnestunud. Aga ka sel juhul on mu soovitus sarnane: reeglina turgudel lühiajalised spekulandid kaotavad raha ja pikaajalised investorid teenivad raha. Ole investor, kelle silmi turul asetleidvad odavmüügid hoopis sära toovad. Ära ole spekulant, kes punaseid numbreid nähes ka enda vara paanikas kahjumiga müüma tormab.

Nii nagu paar aastat tagasi tehti turgudel suur viga null-intressimäärasid järgnevateks pikkadeks aastateks tulevikku ekstrapoleerides, ollakse minu arust ka praegu tegemas sarnast viga, kuid sedapuhku teises suunas. Ma ei oota nullintresside juurde naasmist, kuid kõrged riikide võlakoormad koos suurenenud kaitsekulutuste vajadusega toovad kaasa olukorra, kus eelarvetest lõigatakse intressikulude ja kaitsekulude katteks ära üha suurem ja suurem tükk, mis toob kaasa fiskaalpoliitika muutuse, mis jahutab otseselt majandust ning mille tagajärjeks on inflatsiooni ja intressimäärade langus. Oktoobris nägime esimest korda 16 aasta jooksul USA 10-aastaste võlakirjade tulumäära kerkimist üle 5% piiri. Kui intressimäärad hakkavad nüüd neilt tasemetelt allapoole tulema, kasvab kiiresti ka investorite valmisolek roheaktsiate eest kõrgemaid kordajaid maksta.

Novembri alguses oleme juba näinud esimesi märke, et intresside tõusmise aeg on võib-olla otsa saanud. Tulemuseks kuu esimestel päevadel kiire ralli ka meie roheaktsiate nimekirjas. Nii nagu liikumised võivad olla kiired allapoole, võivad need olla kiired ka ülespoole.

Rohepöörde pikaajaline trend

Skeptikud peaks siinkohal küsima, et ega vajadus rohepöörde elluviimise järele ole äkki vahepeal vähenenud. Vastus sellele on selge ei. Pigem võiks isegi väita, et viimase paari aastaga on saanud selgemaks, et kõike tuleb teha senisest kiiremini ja suuremas mahus.

Lääne-Antarktika jääkilp on sulamas kardetust kiiremini, tuues kaasa mereveetaseme tõusu, kliima muutuste algusaja juures olnud teadlased on üllatunud, kui kiiresti on viimaste aastate muutused päriselt toimunud ning USAs on värske küsitluse järgi juba ligi 70% inimesi tundmas, et kliima on täna muutunud ja nende elustandardit mõjutanud.

Oktoobris teatas ka Euroopa Liit oma niigi ambitsioonikate taastuvenergia eesmärkide karmistamisest ning Stockholmis kaalutakse tõsimeeli kesklinna piirkonnas sisepõlemismootoritega autode kasutamise keelustamist juba aastast 2025. Pikaajaline rohepöörde trend on selgelt olemas, ajutiselt kallim raha hind on mõjunud rohesektori investoritele negatiivselt, kuid pikem vaade näitab jätkuvalt tugevat taganttuult kogu rohepöörde investeeringutele.

September 2023: Roheline kärbseseen

Joel Kukemelk, fondijuht

September on seenemürgistuste tippaeg. Eesti mürgistusinfoliinile 16662 laekus sel septembril üle kahe korra rohkem kõnesid kui aasta varem. Igal aastal sureb seenemürgistusse maailmas vähemalt sada inimest, neist umbes pooled Euroopas. Just roheline kärbseseen on üks Euroopa ohtlikumaid seeni ja kasvab ka Eestis. Amatoksiinimürgistus algab 6-9 tundi pärast seene söömist oksendamisega, ravi saamata lõhub mürgistus maksarakke. Õnneks on Eestis kahele-kolmele inimesele vastumürgiks vajalikud doosid olemas.

Vaadates viimaste kuude valimatut müügilainet rohenimedes, tekib nii mõnelgi rohefondi investoril kohati rohelise kärbseseene söömise tunne ja kiusatus helistada mürgistusinfoliinile. Ma julgustaks seda siiski mitte tegema ja lühiajaliste liikumiste asemel keskenduma pikale väljavaatele. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess ja kannatlik meel on investeerimise juures kasu(m)lik omadus.

Septembri tulemus -3,0%

Intressimäärad jätkasid septembris tõusu ning survestasid koos Hiina majanduse nõrgenemisega kõiki riskantsemaid investeeringuid, sh rohesektorit. Sentiment tervikuna on rohenimedes oktoobri alguseks jõudnud väga negatiivsele tasemele, kus väiksemgi positiivne uudis võib tuua kiire pöörde. LHV rohefondide septembrikuu tootlus oli II samba fondil -3,0% ja III samba rohefondil -3,2%. Septembris panime tööle sisuliselt kogu fondis olnud vaba raha. Suurendasime oma positsioone õhksoojuspumpasid tootvas Nibe aktsias, kliima- ja küttelahendusi pakkuvas Zehnderis ning süsinikdioksiidi kinni püüdmise tehnoloogiat pakkuvas Aker Carbonis.

Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 23% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 10% CO₂ kvoodiõigusesse, 8% energiatõhususse, 6% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Rekordiliselt soe september – temperatuur tõuseb ja jää sulab

Võrreldes viimase 30 aastaga keskmisega oli september maailmas koguni terve kraadi võrra soojem, Eestis lausa kolm ja pool kraadi. Ma ei ole taliujuja, kuid selle suve viimane ujumine oli mul Eestis kalendri järgi juba pärast suve lõppu ja sügise algust 23. septembril. Temperatuuritõus on üha kiirem ja see on protsess, mis toidab iseennast. Mida soojemad on ilmad, seda rohkem sulavad Antarktika, Arktika ja Gröönimaa jääväljad, tundrad ja igikeltsad ning mäeahelike liustikud. Mida vähem on jääd, seda vähem päikesekiirgust peegeldub kosmosesse tagasi ja seda rohkem neeldub seda Maasse. Ja seda soojemaks meie „kasvuhoonet“ aina köetakse. Nagu ütles ÜRO kliimaraporti juhtiv autor Francois Gemenne: „Kuni jõuame süsinikuneutraalsuseni, purustatakse kuumarekordeid süstemaatiliselt nädalast nädalasse, kuust kuusse, aastast aastasse.“

Kui põhjapoolkeral on suvi just lõppenud, siis lõunapoolkeral sai läbi talv. Antarktika jääväljad saavutasid sel aastal oma maksimumi 10. septembril 17,0 miljoni ruutkilomeetri juures – see on tervelt 1,0 miljonit ruutkilomeetrit väiksem võrreldes varaseima rekordiga ning ca 1,5 miljonit ruutkilomeetrit vähem kui keskmiselt.

Kliima muutub, varem või hiljem toob see kaasa ka massiivse muutuse investeeringutes. Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas septembris taas, et selleks, et saavutada 2050. aastaks võetud CO₂ emissioonide neto-null tase, on vaja veel sellel aastakümnel teha roheinvesteeringuid ca $4,5 triljonit aastas ja taastuvenergia mahte kolmekordistada. Investorina peame olema lühiajalise vastutuule osas kannatlikud, sest pikaajaline taganttuul on selgelt olemas.

Septembris käisin roheinvesteeringute käekäigust ja maailmas toimuvast rohepöördest ja sellega nii investoreile, tarbijatele kui ettevõtjatele kaasnevatest väljakutsetest rääkimas Äripäeva raadiosaates „Energiatund.“