LHV Pensionifond Roheline

Aprill 2023: Punased, kollased ja rohelised tuled

Joel Kukemelk, fondijuht

Pikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.

Kuigi meile meeldiks liikuda alati rohelises laines, siis mõnikord peatavad meie sõidu kollased ja punased tuled. Eks nende tulede põledes peame kannatlikult ootama uuesti rohelise valguse süttimist ja siis julgelt edasi veerema. Sama paralleel on ka fondi investeerimistulemustega: kui aasta esimesel kuul saime kiire ja jõulise sõidu rohelises laines, siis sellele järgnenud kolm kuud oleme istunud punaste fooride taga. Aga nii nagu liikluses, süttivad ka investeerimises rohelised tuled mõne aja möödudes uuesti.

Aprilli tulemus –4,6%

Aprillis algas ettevõtete 1. kvartali tulemuste raporteerimine. Suuri negatiivseid üllatusi pole seni avaldatud tulemustes tegelikult olnud ja börsiliikumisi mõjutavad jätkuvalt rohkem intresside tõstmise ulatuse ootused ja kartused majanduste üldiste väljavaadete osas. Senised arengud on jätkanud negatiivselt kapitaliintensiivsete ettevõtete aktsiahindade rõhumist, kus päikeseenergia, akutehnoloogia ja vesinikuga seotud nimed on olnud viimastel kuudel surve all. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –4,6% ja III samba fondil –4,8%.

Aprillis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud, kuid oleme teinud ettevalmistavat tööd mitme uue pikaajaliselt atraktiivse investeeringuga. Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 18% akutehnoloogiasse, 9% CO₂ kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 7% oli rahas.

Saastamise tegelik kulu

Kui meie majapidamises tekib jäätmeid ja viime need prügiruumi ära vedamist ootama, ei mõtle ilmselt paljud selle peale, et see teenus ei ole tasuta. Igakuist kommunaalarvet vaadates tuleb meelde, et hinnalipik on sel siiski küljes. Ometi ei pane see meid oma prügi hoovi, tänavale või autoteele laiali loopima, sest saame aru, et prügi sees elamine vähendaks meie kõigi elukvaliteeti rohkem, kui selle nõuetekohane utiliseerimine, võimaluste piires taaskasutamine, kompostimine või soojusenergia saamiseks põletamine.

Sama peaks kehtima tegelikult ka tahkest erinevas vormis esineva prügi suhtes. Õhu saastamisel on hind, mida alles ollakse kokku arvutamas ja üha enam saadakse aru, et tegelik kulu on tõenäoliselt olulisem suurem kui CO₂ tänane turuhind. Võib-olla muutub mõttelaad siis, kui õhu saastamise kulu hakatakse arvesse võtma riikide SKPde kasvude arvutamisel või kui kõik ettevõtted on sunnitud ostma saastekvooti selle tegeliku hinnaga ja näitama oma finantstulemusi nullemissioonide tasemel.

24. aprillil avaldati raport „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“, milles järeldati, et 97% Euroopast puutus kokku õhusaaste tasemega, mida WHO ei pea ohutuks. Hinnanguliselt sureb õhusaaste tõttu Euroopas aastas 1200 last ning kaob miljoneid elamata jäänud aastaid. Siin on väga palju tööd vaja ära teha, et õhukvaliteeti paremaks muuta. Selle pikaajalise trendi muutmise ühed suurimad võitjad saavad olema aga just erinevad roheinvesteeringud.

Lõpetuseks üks lugemissoovitus Eestist. Seda, et kriisikindel roheenergeetika on võimalik, usuvad ka meie kohalikud akadeemikud. Lihtsalt on vaja aega ja suuri investeeringuid.

Märts 2023: Vetikad on valmis vohama

Joel Kukemelk, fondijuht

Maakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.

Veepinna juures kasvavad rohevetikad, kuni 20 meetri sügavusele ulatuvad pruunvetikad ning kuni 200 meetri sügavuselt võib leida punavetikaid. Vetikaid kasutatakse laialdaselt nii meditsiini-, toiduaine- kui kosmeetikatööstuses ja lisaks on nad erakordselt head süsihappegaasi sidujad. Visa järjekindlusega on nad igal kevadel-suvel taas platsis. Samasuguse järjekindlusega otsime meie oma rohefondide portfellidesse uusi rohelisi investeerimisideid, millele puhuks maailma rohepöörde soodne taganttuul ja ootame kannatlikult oma roheideede vohamise aega.

Märtsi tulemus –2,8%

Märtsi märksõnadeks olid jätkuvalt edasi tõusvad intressimäärad ning oma varasid ja kohustusi valesti juhtinud pankade tegevuste lõpetamised – Silvergate, Signature, SVB, Credit Suisse on nüüd kõik osa finantssektori ajaloost. LHV rohefonde panganduse väljakutsed otseselt ei puuduta, kuid rohepööre on seotud suurte investeeringutega ning laenuraha kallinemine ei ole tervitatav uudis ühelegi investeeringuid planeerivale tööstusharule. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil –2,8% ja III samba fondil –3,0%.

Märtsis lisasime portfelli koguni kolm uut ettevõtet: – Hongkongi börsilt ostsime BYDi, kes on Hiina turu suurim elektriautode tootja, Soome börsilt ostsime Stora Ensot, kellele kuulub üks suurimaid metsaportfelle ning Šveitsi börsilt Zehnderi, kes tegeleb energiaefektiivsete ventilatsiooni- ja kütteseadmete tootmisega. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO₂ kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.

3 aasta parimate seas

16. märtsil täitus LHV II samba rohelise pensionifondi tegevuse algusest 3 aastat. Rõõm on tõdeda, et nende kolme esimese tegevusaastaga oleme jõudnud Eesti pensioniturul tegutsevate fondide tulemustes nimekirja esimeste sekka. Roheline regulatsioon, rohelised investeeringud ja rohepööre tervikuna on volatiilne ja ajas muutuv protsess, kuid usume, et esimese kolme aasta jooksul nähtud taganttuul puhub meil mitu aastakümmet.

Näiteks märtsis otsustas EL, et aastaks 2026 peab suurematel maanteedel olema elektriautode laadimispunkt vähemalt iga 60 km tagant ja veoautode jaoks peab aastaks 2031 olema loodud vesiniku tankimise koht iga 200 km tagant. Aastaks 2030 seatud ELi 32%line taastuvenergia osakaalu eesmärk tõsteti märtsis 45% peale, täna oleme veel ca 15% juures. Ja hoonete energiatõhususe parandamiseks on võetud siht, et aastaks 2030 oleksid kõik hooned energiamärgisega E ning aastaks 2033 juba märgisega D. Loomulikult ei pruugi kõik plaanid realiseeruda täies mahus, kuid tehtud otsused näitavad ühes suunas: vaja on rohkem rohelist energiat ja suuremat energiasäästlikkust, mida saab saavutada vaid triljonitesse ulatuvate roheinvesteeringutega järgmistel aastakümnetel.

Veebruar 2023: Lumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad

Joel Kukemelk, fondijuht

Lumikellukesed on Eestis kõige varasemad õitsejad ning nende õied kuulutavad kevade peatset saabumist juba siis, kui teised taimed pole veel ärganudki. Kuna konkurente õitsemise ajal pole, on neist palju rõõmu ja kasu nii inimestele kui esimestele putukatele. Taime nii varajane õitsemine on võimalik tänu sellele, et tal on võime mõjutada taimevedelikku suhkru abil. Sibultaimena paisub lumikellukeste puhmas peenral või metsa all iga mööduva aastaga, kuid lisaks levib ta ka läbi seemnete, mida armastavad neid mööda ilma laiali kandvad sipelgad.

Lumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad. Minu arust sobib see kirjeldus ka LHV rohelistes pensionifondides raha kasvatavate inimeste ja seda haldava meeskonna kirjeldamiseks. Oleme oma ideedega varajased ja otsime rohepöörde valdkonnast järjepidevalt investeeringute võimalusi ka siis, kui kõik teised veel magavad. Ja meie roheideed levivad.

Veebruari tulemus –2,5%

Väga suure tõusuga jaanuarikuule järgnes väikse langusega veebruar. Osa inflatsiooninäidikuid on jätkuvalt liiga kõrged ning hirm üha edasi kerkivate intressimäärade ees jahutas investorite riskiisu. LHV rohefondide veebruarikuu tootlus oli II samba fondil –2,5% ja III samba fondil –2,8%.

Veebruaris kasvatasime oma positsioone FirstTrusti roheenergia fondis, säästlikke ehitusmaterjale tootvas Saint Gobainis ning CO₂ kvootidega kauplevas KraneSharesi fondis. Veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 9% CO₂ kvoodiõigusesse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% ringmajandusse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.

Hajutatud roheportfell

Kuigi võetud investeerimispositsioone on Rohelisel fondil 44 tükki, siis ca 60% rahast on investeeritud läbi erinevate rohepöörde fondide, mis omakorda investeerivad üksikinvesteeringutesse ja mis annavad meile hästi hajutatud portfelli. Kui neis fondides olevatest positsioonidest n-ö läbi vaadata, siis saab öelda, et LHV rohefondide vara on hajutatud veidi enam kui 500 erineva ettevõtte vahel. 10 suurimat üksiknime moodustavad veebruari lõpu seisuga LHV rohefondide portfellist 22%, 50 suurimat 54% ning 100 suurimat nime 69% kogu fondist.

Suurima osakaaluga üksiknimi on Plug Power, mis moodustab kogu fondi mahust 3,3%, talle järgnevad UPM ja Ignitis mõlemad 2,4% osakaaluga, seejärel Renewi ja Tesla 2,2%, Saint Gobain 2,1%, Aker Carbon 2,0%, Rockwool 1,9% ning Sunrun ja Solaredge 1,8% osaga kogu fondist.

Antarktika jää rekordiline vähenemine

Maakera põhjapoolkera talv hakkab varsti läbi saama ning esimesed lumikellukesed ootavad lumistes peenardes õide puhkemist. See tähendab, et ka lõunapoolkera suvi on lähenemas oma lõpule ja saab hakata tegema kokkuvõtteid, kui ulatuslik oli Antarktika jää sulamine sel korral. Mäletatavasti tähistas eelmine aasta Antarktika ajaloo väikseimat jääkatet. See aasta selles trendis muutust pole ning ka tänavune lõunapoolkera suvi lõppeb uue ajaloo väikseima Antarktika jääkatte pindalaga.

Kliima üleilmne soojenemine on meie planeeti üles sulatamas. Rohepööre pole enam valikuline luksus, vaid igaühe tegelik vajadus. Arusaam sellest on tänaseks jõudnud ka poliitilisele tasandile ning rohepöörde trend on maailmas tugevalt kanda kinnitanud.