Liigu edasi põhisisu juurde

LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

LHV Pensionifond Roheline

10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
6
1
7
Riskiklass
3,06%
0%
100%
Investeerib Eestisse
5394
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Eesti ainus rohefond

  • Eesti pensionituru esimene ja sisult siiani ainus rohepöördetrendi investeeriv fond.
  • Pool portfellist on investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnateemalistesse fondidesse.
  • Kõik üksikinvesteeringud on keskkonnapõhised, st seotud taastuvenergia, energiatõhususe, veetehnoloogia, reostuse vähendamise, käitlemise, keskkonna toetustegevuste ning vastutustundliku metsa- ja põllumajandusega.
...

Joel Kukemelk

LHV fondijuht

„Meil ei ole teist planeeti ega tegelikult ka plaani B: ainukene variant on ehitada tulevik üles jätkusuutliku ja rohelisena, isegi kui alguses tuleb sellesse rohkem panustada. See on fond, mille jaoks pikaajaline rohepöördetrend on tulu, mitte kulu.“

Turu ülevaade

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.04.2024 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF12,29%
Invesco Solar ETF10,83%
Global X Lithium and Battery Tech6,95%
L and G Battery Value-Chain UCITS6,47%
iShares Global Clean Energy ET6,46%
First Trust NASDAQ Clean Edge3,95%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U3,11%
Ignitis Grupe3,01%
Renewi2,59%
QCP PE Fund III2,18%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,73%
Hepsor0,53%
Sopruse157 omanikulaen0,46%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.04.2024 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.04.2024)38 217 776,64 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis225 000 osakut
Depootasu määr0.0451% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,81%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Aprill 2024: Plasti uputus

Joel Kukemelk, fondijuht

Maailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.

Keskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca 2000 veoauto täit plasti ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. See on massiivsel skaalal ajas liitintressi kombel akumuleeruv probleem, mille ulatust näevad juba täna hoovuste randumise sihtkohad, näiteks Indoneesia. Maailm vajab rohkem taaskäitlust ning prügi ümbertöötlejaid ootab järgmistel aastakümnetel ja -sadadel ees suur tööpõld.

Lisaks plastprügi kuhjumise ja vähese ümbertöötlemise probleemile on tänaseks lõpuni teadmata ka meid kõikjal ümbritseva nanoplasti mõju inimeste ja loomade pikaajalisele tervisele. Näiteks hiljutine teadusuuring paljastas, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.

Aprilli tulemus –1,0%

Aprill tähistas 1. kvartali tulemuste hooaja algust. MSCI World indeks langes euros mõõdetuna kuuga –2,8%, Solactive taastuvenergia indeks langes –4,7% ja päikeseenergia indeks –7,1%. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –1,0% ja III samba fondil –0,9%. Taastuvenergia nimede nõrkust kompenseeris hästi elektrifitseerimises hädavajaliku vase ligi 12%line hinnatõus ja meie vasetootjatega seotud positsioonide väärtuse 7%line kasv.

Aprillis väljusime täielikult kahest investeeringust ja lisasime portfelli ühe uue ettevõtte. Müüsime maha Portugali taastuvenergia suurettevõtte EDP Renovaveis aktsiad, kus valuatsioonist tulenevalt nägime mujal paremaid raha paigutusvõimalusi ning väljusime USA börsilt oma tillukese positsiooniga väikesest elektrifitseeritud paadimootorite tootmisele keskendunud Vision Marine’ist, kus investeerimistees loodetud aja jooksul ei realiseerunud. Uus portfelli lisandunud ettevõte on USA börsilt päikeseenergia tehnoloogia vallast NEXTracker, kes on ca 10 aastaga haaranud koguni 30% päikesepaneelide kaldenurka muutvast tehnoloogiast, et saada suurem päikeseenergia tootlikkus. Börsil noteeriti NEXTracker alles 2023. aasta veebruaris.

Aprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 30% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 16% oli rahas. Fondi vaba raha tekitasime eri müükidest suures osas kuu viimastel päevadel, et teha väljamaksed mai alguses fondist välja liikuvate klientide lunastusorderite täitmiseks. Väljuvate klientide jaoks müügiinstrumente valides lähtusime põhimõttest, et fondis edasi koguvate investorite väljavaated rohesektori tuleviku tõusupotentsiaali realiseerumiserul ei tohi kuidagi kannatada. Maikuu alguse seisuga on fond sisuliselt täies mahus investeeritud.

Planeet vs. Plast

22. aprillil tähistati üle maailma 54. korda Maakera päeva. Traditsioon sai esimest korda alguse 1970. aastal USAs, levis 1990. aastatel rahvusvaheliseks ja on tänaseks kasvanud ülemaailmseks sündmuseks. Muuhulgas paljutuntud Pariisi kliimaleping allkirjastati 2016. aastal sümboolselt just Maakera päeval. Sel korral oli Maakera päeva teemaks „Planeet vs. Plast“, et panna inimesi mõtlema plasti tootmise kliima jalajäljele, selle pideva tarbimise nähtamatutele tervisemõjudele ning selle hilisema kokku korjamise ja ümbertöötlemise madala määra probleemile.

OECD hindab, et maailmas toodetakse ca 400-450 mln tonni plasti aastas ning aastaks 2050 tõuseb see üle kahe korra 1000 tonnini. Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Kui täna on maailma CO2 jalajäljest seotud plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, siis 2050. aastal võib see Lawrence Berkeley National Laboratory arvutuste järgi olla isegi ka juba kuni 20%, kui ülejäänud CO2 intensiivsetes valdkondades toimuvad emissiooni tasemete planeeritud vähendamised.

Ringmajandus ja ümbertöötlemine on juba täna üks LHV rohefondide investeeringu suundi ja valdkondi, mida teraselt jälgime. Meie suurimad ümbertöötlusega seotud investeeringud on Londoni börsil kauplev ca poole miljardilise turuväärtusega Renewi ning börsivälise investeeringuna Skandinaaviast NG Group.

Märts 2024: Kui teised müüvad, siis mina ostan

Joel Kukemelk, fondijuht

Märtsiga lõppes järjekordne pensionifondi vahetamise voor, mida saab teha 3 korda aastas. Roheinvesteeringutel pole kõrge intressimäära keskkonnas viimasel kahel aastal hästi läinud ning see on pannud paljud lühema investeerimishorisondiga investorid sellesse tugevasse rohepöörde pikaajalisse trendi investeerimisest loobuma. Sellest on kahju.

Minu investeerimiskogemus ütleb, et parim tulemus tuleb tihti just siis, kui pikaajaline tugev trend on mingil põhjusel ajutiselt muutunud ebapopulaarseks. Aga trend ise on päriselt olemas. Rohepöörde trendis võimegi olla praegu selles ebapopulaarses ajaaknas, millele hiljem viidatakse tagasi kui, et „oleks-ma-siis-ostnud…“. Aga sel ajal kui teised müüvad, siis mina ostan – märtsis tegin maksimaalses lubatud ulatuses sissemakse III samba fondi LHV Pensionifond Roheline III.

Märtsi tulemus +3,3%

Märts oli nii turgudele laiemalt kui ka roheinvesteeringutele kitsamalt igati positiivne kuu, eriti just kuu teine pool. Globaalsed majandused pole kõrgete intressimäärade tingimustes liigset jahtumist üles näidanud ning üldise hinnasurve taandumine on loomas keskpankadele võimaluse sel aastal intresside vaikselt allapoole toomiseks. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil +3,3% ja III samba fondil +3,4%.

Uusi investeeringuid me märtsis ei teinud. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 32% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 4% oli rahas.

Kilo kakaouba on kallim kui kilo vaske

Meenub lugu, kus küsitakse, et kumb on raskem – kas kilo villa või kilo rauda? Loomulikult on mõlemad sama rasked, kuigi ikka ja jälle leidub mõni, kellele see tuleb üllatusena. Aga hoopis suurem üllatus on paljudele tänane olukord, kus kilo kakaouba maksab juba rohkem kui kilo vaske. Mis sest, et esimene kasvab puu otsas ja teist tuleb kaevandada maapõuest. Kakao hind on Lääne-Aafrika istanduste haiguste ja ikalduste tõttu aastaga 4-kordistunud. Kui nõudlus ja pakkumine lähevad tasakaalust ära, hakkab turul nägema väga suuri hinnamoonutusi.

Näeme, et rohepöörde trend toob endaga kaasa meeletu elektrifitseerimise trendi ja suure nõudluse kasvu elektrifitseerimise põhikomponendi ehk vase järele. Ainuüksi selleks, et rahuldada maailma kasvavat elektrinõudlust, on aastaks 2030 vaja võrreldes 2020. aastaga lisada juurde 1/3 olemasolevatest elektriliinidest – see on täiendavad 25+ miljonit kilomeetrit elektriliine. Vase hind on sel aastal juba tõusnud ligi 10%, vasetootjate aktsiad ligi 20%. Vase turust kirjutasime ka eelmises kuukirjas – näeme täiendavaks hinnatõusuks jätkuvalt häid eeldusi ning oleme oma suurimat positsiooni seal edasi hoidmas.

Veebruar 2024: Kas Golfi hoovus on aeglustumas?

Joel Kukemelk, fondijuht

Eesti on ekvaatorist kaugel, meie asukohaks on 59 kraadi põhjalaiust. Samal laiuskraadil asuvad Põhja-Kanada tundrad ja Gröönimaa lõunatipp. Golfi hoovus toob Mehhiko lahest Põhja-Euroopasse miljoneid kuupmeetreid sooja merevett igas sekundis – see on hiiglaslik looduslik radiaator Euroopale. Kliima muutustest tulenevalt on selle „rikki minemise“ eest hoiatanud teadlased meid juba aastakümneid, ka Eesti meediast on erinevaid selle teemalisi lugusid iga paari aasta tagant läbi käinud – näiteks nii aastal 2021, 2016 kui 2005.

Ookean on erakordselt kompleksne süsteem, mistõttu on üheste järelduste tegemine olnud alati keeruline. Koos tehisaru modelleerimise võimekuse ja arvutuspotentsiaali kasvuga on tehtavad mudelarvutused muutunud aga üha tõenäolisemaks. Värske põhjalik teadusuurimus, mis leidis refereerimist taaskord ka Eesti meedias, ütleb, et Golfi hoovus on päriselt aeglustumas ja selle seiskumise tagajärjel saab olema erakordselt kõrge hind. Paradoksaalsel kombel võibki kliima soojenemine alguses kaasa tuua soojenemislaine ja seejärel uue jääaja. Jaanuar tähistas kaheksandat järjestikust kuud, mil maailmas registreeriti uus kuine soojarekord ning sisuliselt on tänaseks 1,5-kraadine soojenemine võrreldes tööstusaja eelse tasemega juba ära toimunud. Temperatuuriralli läheb aga edasi.

Üha uusi rekordeid tegevad andmepunktid muudavad samas ka tõenäolisemaks, et poliitiline surve rohepöörde kiirendamiseks saab jõudu juurde. Ühes viimases uuringus viidatakse, et ka kliimatemaatikat tihti vedav Euroopa Liit peab oma tempot vähemalt kaks korda tõstma, et endile seatud eesmärke täita.

Veebruari tulemus +0,9%

Veebruar oli turgudele positiivne kuu. Suur osa ettevõtteid teatas oma möödunud aasta ja viimase kvartali majandustulemustest ning sealt tulnud kommentaarid aitasid luua positiivset fooni. LHV rohefondide veebruarikuu tootlus oli II samba fondil +0,9% ja III samba fondil +0,6%.

Veebruari lõpus lisasime portfelli akutehnoloogia valdkonnast veidi üle kahe aasta tagasi USA börsile tulnud Fluence Energy. Kui veel 3 aastat tagasi oli nende fiskaalaasta 1. kvartali jooksul laekunud tellimuste maht 68 mln dollarit, siis äsja lõppenud 1. kvartali tellimuste maht oli rekordilised 1,1 miljardit. Täitmata tellimuste maht on kasvanud kolme aastaga üle kolme korra 3,7 miljardini. Need andsid meile kindlust selle investeeringu tegemiseks. Veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 33% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 22% elektrifitseerimisse, 17% akutehnoloogiasse, 11% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Roheettevõtete juhid aktsiaid ostmas

Meie rohefondide suuruselt teine investeering on päikeseenergia ettevõtteid koondav Invesco Solari börsilkaubeldav fond. Selle suurim positsioon on USA börsil kauplev Enphase. Veebruari lõpus ostis Enphase’i tegevjuht ca poole miljoni dollari eest oma ettevõtte aktsiaid. Need on märgid, mida ei tohiks ignoreerida. Sektor, mis on kaotanud 3 aastaga ligi 2/3 oma väärtusest, on muutunud ka insaiderite jaoks piisavalt huvitavaks, et enda isiklikku raha selle alla panna.

Vase turul võib ees ootamas olla defitsiit

Rohefondide suurim investeering on täna vasetootjaid koondav Global X Copper Miners börsil kaubeldav fond ja seda vase asendamatu seosega rohepöörde elektrifitseerimise supertrendis. Vask kaupleb täna 3 aasta tagustel tasemetel ning on oma viimaste aastate tippudest üle 20% allpool. Vase hinnatõus mõjuks kahtlemata positiivselt vasetootjate aktsiahindadele. Goldman Sachs on hoiatamas, et vase turul on pakkumise ülejääk asendumas tõenäoliselt juba selle aasta esimeses pooles puudujäägiga. Hiina nõudluse langus on vase turgu seni tagasi hoidnud, kuid nüüdseks on nõudlus väljaspool Hiinat kasvanud ning vase tootmist tabanud erinevad probleemid on turgu defitsiiti surumas, mis toob tõenäoliselt kaasa vasemaagi hinnatõusu.

Intresside langetamise korral on ajalooliselt vase hinnatõus kiirenenud – näiteks kui USA Föderaalreserv on intresse langetanud keskkonnas, kus pole majanduslangust, on vases järgmise 75 päevaga järgnenud keskmiselt 13%line hinnatõus. Ajalugu kunagi ei kordu, küll aga riimub, mistõttu see on kõnekas argument, mida ei saa eirata.

Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Roheline III?

Vaata lisaks

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon