LHV Pensionifond Roheline
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
5
1
7
Riskiklass
3,27%
0%
100%
Investeerib Eestisse
6271
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.03.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
Invesco Solar ETF13,19%
iShares Global Clean Energy ET12,47%
iShares Inc iShares ESG Aware7,41%
Global X Lithium and Battery Tech7,20%
VanEck Vectors Sustainable World Equal Weight UCIT3,64%
First Trust Global Wind Energy3,60%
Yara International3,57%
Siemens Energy3,07%
Vestas Wind Systems3,04%
UBS ETF-MSCI World Socially Responsible2,92%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 32,72%
Sunly Land 8% 17/11/20250,55%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.03.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.03.2021)18 696 567,33 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis781 250 osakut
Depootasu määr0,054% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Aprill 2021: Aeg on investori sõber

Joel Kukemelk, fondijuht

Täna täitus mul LHVs tööle asumisest 15 aastat. Selle aja sisse jääb viimaste aastakümnete suurim börsilangus aastal 2008, eurotsooni kriis aastail 2010-2012, Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise referendum aastal 2016, globaalne pandeemia ja negatiivne naftahind aastal 2020. Oleme näinud intressimäärade miinusesse langemist, rekordilist rahatrükki, riikide võlakoormate piiramatut kasvu, uute krüptorahade teket ja tervet rida sõjalisi kokkupõrkeid eri riikide vahel. Maailma rahvaarv on kerkinud 6,5 miljardi inimese pealt 7,9 miljardi peale, maailma SKP $60 triljoni pealt üle $90 triljoni ning aktsiaturud on vahepeal nähtud 50%lisest langusest hoolimata tõusnud 15 aastaga +200%. Aeg on investori sõber.

Aprilli lõpu seisuga kogub LHV rohefondis endale pensionit 6276 inimest. Usume, et maailma rohetrende arvestades on see number kuust kuusse kasvamas.

Aprilli tulemus –3,1%

LHV Rohelise Pensionifondi aprillikuu tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –4,8% kuni +0,3% ja kuu lõpetasime –3,1% numbri peal. Langus ei meeldi kellelegi, kuid pika investeerimishorisondi korral on lühiajalised langused paratamatud. Oluline on ära tabada trend, mis aitaks üle pika perioodi investeeritud raha kasvatada. Usutavasti praegu maailmas asetleidev rohepööre on just selline pikaajaline positiivne trend.

Aprillis tegime fondis vähe tehinguid. Suurendasime oma investeeringut süsinikuemissioonide kinnipüüdmise tehnoloogiat pakkuvas Aker Carbonis ning looduskosmeetikat pakkuvas Madara Cosmeticus. Aprilli lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust valdkondlikud rohefondid 41%, rohelised üksikinvesteeringud 40%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 16% ja raha 3%.

Globaalsed kliimaambitsioonid

USA üle-eelmine president Barack Obama allkirjastas Pariisi kliimaleppe aastal 2015 ja sellega võtsid Ameerika Ühendriigid endale kohustuse vähendada kümne aastaga kasvuhoonegaase võrreldes 2005. aasta tasemega 26%-28%. Kui president Donald Trump astus USAga Pariisi kliimaleppest välja, siis sel aastal ametisse astunud president Joe Biden liitis Ameerika Ühendriigid taas Pariisi kliimaleppega. Kuid Bideni ambitsioonid on Pariisi kliimaleppest suuremad. Aprillis teatas ta, et aastaks 2030 peab USA vähendama kasvuhoonegaase juba 50%-52% ja kinnitas üle, et aastaks 2050 peab jõudma netoemissioonidega nulli.

See on väga tugev ja mitu aastakümmet kestev trend, mida näeme paljudes riikides. Euroopa Liit on lubanud oma emissioone vähendada aastaks 2030 vähemalt 55% võrra ja Suurbritannia 68% võrra. Tegu on rohepöördega, mis loob uusi tööstusharusid, uusi töökohti ja muudab investeeringute tasuvusarvestust ning kahtlemata muudab meie maailma.

Märts 2021: investeerime koos roheliselt

Joel Kukemelk, fondijuht

Üle poole minu II samba varast on täna paigutatud LHV rohefondi. Kui fondi väärtus tõuseb, on mul hea meel nagu Sinulgi, ja kui langeb, on mul ka samamoodi valus. Eelmisel aastal nähtud pöörane tõus rohenimedes on selle aasta alguses kaasa toonud väikese puhkepausi ja külgsuunas liikumise. See on tavapärane – börsidel ei toimu liikumised kogu aeg ühes suunas. Kuid tugevat pikaajalist trendi tabades, nagu roheinvesteerimine täna on, kipuvad sellised puhke- ja languspausid olema tervitatavad ostukohad.

Märtsi lõpu seisuga kogub meie rohefondis endale pensionit 6271 inimest ning teistest fondidest ületoodavate osakute arvelt kasvab fondi maht mai alguses kaks korda suuremaks. Nii nagu kasvab roheinvesteerimise populaarsus Eestis, näeme sarnast trendi ka mujal maailmas.

Märtsi tulemus –0,2%

LHV Rohelise Pensionifondi märtsikuu tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –7,2% kuni +3,3% ja kuu lõpetasime –0,2% numbri peal. Need on suuremad liikumised ühe kuu jooksul, kui mõnes tagasihoidlikuma riskiga pensionifondis terve aasta peale. LHV Roheline Pensionifond on kõrge riskiga fond, mistõttu ei ole see sobiv pensionifond kõigile investoritele – kuid neile, kes riski kannatavad ja pikaajalisse rohepöördesse usuvad, on see just väga õige koht, sest ajame taga ka pikaajalisest keskmisest kõrgemat tootlust.

Märtsis väljusime Amundi kliimafondist ja vähendasime Lyxori ESG fondi osakaalu. Vabanenud raha arvelt suurendasime positsioone Aker Carbonis, Lucid Motorsis ja Vestas Windis ning lisasime portfelli 3 uut nime: Portugalist taastuvenergia tootja EDP Renovaveisi, Prantsusmaalt vesinikugaasidega ligi 50 aastast kogemust omava Air Liquide’i ja USAst metsakasvataja Rayonieri.

Märtsi lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust valdkondlikud rohefondid 42%, rohelised üksikinvesteeringud 40%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 16% ja raha 2%.

Sini- ja rohepesu

Tänapäeval tahavad kõik näidata enda tegevust puhtamana, kui see tegelikult on: nii valitsused, ettevõtted, varahaldajad, rahastajad kui tarbijad. Roheline mõtlemine on progressiivne ja tulevikku vaatav ja kes siis ei tahaks tulevikku vaadata. See toob kaasa probleemi, kus roheteemadega päriselt tegelemise asemel püütakse vaid jätta mulje, et nendega tegeletakse ja et kõik on juba niigi hästi.

Inglise keeles on selle jaoks terminid bluewashing ja greenwashing – neist esimene puudutab tegevusi vees, teine maal. Siinkohal annan ühe hea temaatilise filmisoovituse Netflixist, kus 8,5 punktilise IMDb skooriga „Seaspiracy“ käsitleb inimeste hävitavat mõju meie meredele ja ookeanitele ning seal elutsevatele loomadele – ning kuidas seda tehes püütakse mõnikord ka lihtsalt rahaga ära ostetud sinimärkide taha peituda.

Juba LHV Rohelist pensionifondi luues sai meile selgeks selle probleemi tegelik ulatus ning asjaolu, et passiivselt ei ole võimalik rohefondi luua. Valime ettevõtteid, kuhu investeerime, hoolikalt ja lähtume baaseeldusest, et see peab aitama maailma rohelisemaks ja jätkusuutlikumaks muuta. Passiivselt mitte midagi tehes ei muutuks ka mitte midagi, tsementeeruksid lihtsalt olemasolevad trendid.

Rohepesu termin on aktuaalne ka Eestis – näiteks ainult passiivselt indeksitesse investeeriva kohaliku fondivalitseja viimasest tegevusaruandest leiab alapealkirja „Investeeringud ja keskkond“, kus väidetakse, et „Tuleva pensionifondid on /-/ väiksema kliimajalajäljega kui näiteks LHV Roheline Pensionifond või Eesti suurim pensionifond Swedbank K60“. See on klassikaline kurb rohepesu näide Eestist, mida näeme laialdaselt ka mujal maailmas. Mitte midagi tehes püütakse väita, et kliimaprobleem on iseenesest lahenemas, valitakse endale sobiv mõõdik ja kuulutatakse end roheliseks. See ei käi nii. Maailma ettevõtete süsiniku emissioonid mõõdetuna müügitulusse on langustrendis, kuid mitte tänu passiivsele investeerimisele, vaid just vastupidiselt sellest valimatust raha pealevoolu takistusest hoolimata. Tänapäeva roheaktivistid, progressiivsed poliitikud, ettevõtjad ja roheinvestorid määravad ära selle, mis suunas maailm transformeerub ja kuhu raha liigub. LHV rohefondi investorina kuulud selle maailma muutva pundi eesotsa.

Veebruar 2021: 1400 uut roheinvestorit

Joel Kukemelk, fondijuht

Esimene Tartu suusamaraton sõideti aastal 1960 ning suurim maratoni läbinute rekord pärineb aastast 1986, kui lõpetajaid oli 9858. Kokku 63 km läbiv suusasõit toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval – kui lund on. Lumepuuduse tõttu on maraton ära jäänud 15 aastal, mh aastail 2000, 2004, 2008, 2014, 2016 ja 2020. Aastatel 2002 ja 2017 tuli leppida lühendatud rajaga. Loodetavasti on maailma rohelisemaks muutumine pidurdamas globaalset soojenemist, et saaksime jätkuvalt Eestis nelja aastaaega nautida, mh just sellist ilusa paksu valge lumevaibaga talve nagu meil tänavu oli.

Veebruar oli LHV II samba rohefondiga liitujate arvu poolest väga aktiivne: aasta lühima kuu jooksul lisandus 1396 uut pensionikogujat, tõstes rohefondis koguvate klientide arvu juba ligi 6100 inimeseni.

Veebruari tulemus –2,8%

Veebruar oli börsidel liikumiste poolest sarnane jaanuarile. Kuu esimene pool oli tugev, teine pool nõrgem. Maailma aktsiaturge koondav börsiindeks tõusis eurodes mõõdetuna küll +2,7%, kuid roheinvesteeringud olid väga pikalt kestnud ralli järel turu keskmistest veebruaris nõrgemad ning seeläbi kujunes LHV Pensionifondi Roheline kuu tootluseks veebruaris –2,8%.

Kuu jooksul tegime portfellis päris mitu muudatust. Väljusime möödunud aastal võetud positsioonidest biokütustega tegelevas Nestes, olles teeninud hinnatõusu pealt kokku +102,2%, ja taaskasutatud materjalidest puitkomposiitlaudu tootvas Trexis, olles teeninud +170,1% tootlust. Lisaks müüsime täielikult selle aasta jaanuaris soetatud suure positsiooni maailma elektrifitseerimiseks vajalikes vasetootjates, teenides vaid pooleteist kuu jooksul +20,2%.

Asemele ostsime elektrilisi koolibusse tootva Lion Electricu ja luksuselektriautosid tootva Lucid Motorsi börsile tulevaid väärtpabereid, suurendasime rahapaigutusi kohalikus Birdeye metsafondis ning päikese- ja puhta energia börsil kaubeldavates fondides ja tegime järgmise väljamakse tuule- ja päikeseparke rajavale kodumaisele Sunly ettevõttele.

Veebruari lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust valdkondlikud rohefondid 43%, rohelised üksikinvesteeringud 34%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 21% ja raha 2%.

Mis või kes on SPAC?

„Spac“ kõlab nagu üks ilus välismaine koeranimi. Või nagu 1980. aasta videomängus kollast kakukest meenutav Pac-man. Tegelikult tähistab see aga inglise keelset lühendit special purpose acquisition company. Sisuliselt on tegu börsil noteeritud tühjade kehadega, mis võimaldavad nendega liitumise läbi kiirkorras ja lihtsustatud viisil ettevõtetel börsile tulla – eriti oluline just firmade jaoks, kes tegelevad valdkondades, kus tehnoloogilised muutused toimuvad väga kiiresti. Kui 2019. aastal lisandus börsile 59 uut SPACi, siis 2020. aastal juba 248 ja 2021. aasta esimese kahe kuuga omakorda veel 198.

Veebruaris sai LHV Pensionifondist Roheline teadaolevalt esimene Eesti pensionifond, kes SPACide läbi börsile tulevatesse firmadesse raha on paigutanud – Lion Electric ja Lucid Motors toimetavad väga tiheda konkurentsiga elektrisõidukite turul, kuid mõlemal on konkreetsem kitsam turunišš, mis need meie jaoks huvitavaks on muutnud.