LHV Pensionifond Roheline
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
5
1
7
Riskiklass
1,73%
0%
100%
Investeerib Eestisse
7481
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Lithium and Battery Tech8,86%
Invesco Solar ETF7,94%
iShares Global Clean Energy ET5,87%
iShares Inc iShares ESG Aware5,27%
L and G Battery Value-Chain UCITS4,91%
Global X Copper Miners ETF4,34%
First Trust Global Wind Energy4,07%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U3,08%
L and G Hydrogen Economy UCITS ETF2,97%
Plug Power2,66%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,35%
Sunly Land 8% 17/11/20250,37%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2021)37 846 056,10 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis781 250 osakut
Depootasu määr0,054% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Juuni 2021: Pool miljonit sammu

Joel Kukemelk, fondijuht

Juunis õnnestus mul mööda Eestimaad kõndida, matkata ja joosta kokku üle poole miljoni sammu. Eesti on oma metsade, rabade, põldude, soode, saarte ja laidudega üks ilus maa – midagi sellist, mida tahaks, et ka järgmised põlved näha ja kogeda saaksid. Sammumine on roheline ja tervislik ning aitab koondada mõtteid rohetrendidest, mis meie maailma täna kujundavad.

Juunis sammus LHV rohefondi suunas 880 uut pensionikogujat ning sellega tõusis fondis raha kogujate arv juba 7481 inimeseni.

Juuni tulemus +5,0%

Maikuu lõpus nägime rohenimedes ostuhuvi tekkimist, mis kandus edasi juunisse. LHV Rohelise Pensionifondi juuni tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –0,5% kuni +5,7% ja kuu lõpetasime +5,0% numbri peal ning nüüd on fondil positiivne tulem ette näidata ka selle aasta algusest mõõdetuna.

Kuigi juunis käis potentsiaalseid investeeringuid laua pealt läbi päris mitu, siis kuu jooksul me fondi uusi nimesid siiski ei lisanud. Juuni lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 49 erinevat investeeringut ja fondi mahust moodustasid valdkondlikud rohefondid 47%, rohelised üksikinvesteeringud 39%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 10% ja raha 4%.

5 uut kuupäeva soojarekordit Tallinnas

Selle aasta 18., 19., 20., 21. ja 22. juuni lähevad ajalukku päevadena, mil registreeriti Tallinnas järjepanu viis uut kuupäeva soojarekordit. Termomeeter küündis siis +28,6 kraadist +32,6 kraadini. Sooja suveilma üle on eestlasel ikka hea meel, kuid kui kuumus ja kuivus kestab pikalt, hakkavad tekkima probleemid: kortermajad kuumenevad üle, põllud kuivavad ära, metsi ähvardab tuleoht. Ja jahedama ilma saabudes on kaaslaseks maju ja loodust lõhkuvad tohutud tormid, halvemal juhul vesipüksid ja tornaadod.

Kuigi USAs ollakse selliste temperatuuri ja ilmamuutustega rohkem harjunud, sest see on muutunud osaks sealsest elust, on Ameerika loodeosas registreeritud uued juunikuu kuumarekordid ikkagi ekstra klassist: Seattle’is kerkis varjus termomeeter +42 ja Portlandis +46 kraadini. Kanada edelaosas nähti koguni +49-kraadist näitu. Euroopas on selliseid nähtuseid olnud vähem, kuid iga järgneva aasta ja uute kuumarekorditega on ilmaanomaaliad ka siinmail sagenema hakanud.

Kliimatrendid on pikaajalised protsessid, mille ümberpööramine võtab palju aega. Euroopa, USA ja Hiina püüdlused muutuda aastaks 2050-2060 CO2 neutraalseks on miljonist sammust palju keerulisemad ja pikemaajalised protsessid. Kuid kui plaan, kuhu minna, on olemas, ja esimesed sammud ka tehtud, siis kõik järgnevad tulevad juba kergemalt.

Vaata ka fondi viimast videoülevaadet

Mai 2021: CO2 maksumus aastaga kahekordistunud

Joel Kukemelk, fondijuht

Euroopa Liidus on õhku paisatava CO2 lubatud kogused alates 2005. aastast riikide kaupa ära jaotatud – kel jääb kvooti üle, saab seda teistele edasi müüa ning kel on kvooti puudu, peab seda teistelt ostma. Karmistuva kliimapoliitika tingimustes jääb kvooti üha vähemaks. Kui aasta tagasi maksis ühe tonni CO2 õhku paiskamise luba Euroopas 21 €, siis täna maksab see 2,5 korda rohkem ja on juba 52 €. Mida kõrgem CO2 hind, seda suurem avalik ja finantsiline surve ettevõtetele oma tegevust puhtamaks muuta ning roheinvesteeringuid teha.

Mais jätkus rohefondi investeerijate arvu kiire kasv – kuuga lisandus LHV rohefondi 325 pensionikogujat ning sellega tõusis fondis kogujate arv 6601 inimeseni.

Mai tulemus –0,4%

LHV Rohelise Pensionifondi maikuu tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –6,3% kuni +0,2% ja kuu lõpetasime –0,4% numbri peal. Kuigi see tähistas fondi puhasväärtuse neljandat järjestikust languskuud möödunud aasta tugeva ralli järel, on languskuud olnud ulatuselt tagasihoidlikud. Jätkusuutlike investeeringute hinnalangust peame lühiajaliseks tervistavaks korrektsiooniks pikaajalises tõusutrendis, mis loob just head eeldused investeerimiseks. Maikuu teises pooles nägime rohenimedes ostuhuvi taastekkimist.

Kui aprillis tegime vähe tehinguid, siis mais olime väga aktiivsed. Lisasime portfelli 5 uut börsil kaubeldavat fondi ja 4 täiesti uut ettevõtet – elektrirataste tootja Accelli, elektrifitseeritud kaevandustehnoloogiat pakkuva Epiroci, vesinikutehnoloogia ettevõtte ITMi ja jäätmekäitlusettevõtte Renewi. Lisaks suurendasime mai alguses teistest fondidest ületoodud raha arvel oma positsioone suuremas osas juba fondis sees olnud nimedes.

Mai lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 49 erinevat investeeringut ja fondi mahust moodustasid valdkondlikud rohefondid 46%, rohelised üksikinvesteeringud 41%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 10% ja raha 3%.

CO2 hinnatõusuks on väljavaade soodne

Kuigi CO2 hind on aastaga tõusnud kaks ja pool korda, on meie arvates väljavaade selle tõusu jätkumiseks soodne. Mida kõrgem hind, seda suurem surve ettevõtetele rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks. Näiteks Euroopa Parlamendi rohelised tahavad, et CO2 emissioonile seataks hinnapõhi 50 € ning et juba selle aastakümne lõpuks oleks hind vähemalt 150 € tonni kohta.

Kas tahad investeerida maailma keskmistesse ettevõtetesse, mis on sunnitud rohemaailmas regulatsiooni tõttu puhtamaks muutuma ja selleks kulutusi tegema või soovid olla investor rohefondis, kus investeeritakse ettevõtetesse, kelle jaoks muutuv maailm ja regulatsioon toob kaasa hoopis lisatulud ja suurema kasumi? Valik on igaühe enda teha. Muutuvast maailmast annavad aimu nii Saksamaa majandusministri Peter Altmaieri väljaütlemised mais, et Saksamaa eesmärk on võtta esikoht maailma vesinikutehnoloogiates kui ka Hollandi naftatootja Royal Dutch Shelli maikuus saadud kaotus kohtus emissioonide vähendamise vajalikkuse osas – nimelt Shellil on vaja teha nüüd suuri kulutusi, et oma emissioone 2030. aastaks vähendada vähemalt 45% võrreldes 2019. aasta tasemetega.

Aprill 2021: Aeg on investori sõber

Joel Kukemelk, fondijuht

Täna täitus mul LHVs tööle asumisest 15 aastat. Selle aja sisse jääb viimaste aastakümnete suurim börsilangus aastal 2008, eurotsooni kriis aastail 2010-2012, Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise referendum aastal 2016, globaalne pandeemia ja negatiivne naftahind aastal 2020. Oleme näinud intressimäärade miinusesse langemist, rekordilist rahatrükki, riikide võlakoormate piiramatut kasvu, uute krüptorahade teket ja tervet rida sõjalisi kokkupõrkeid eri riikide vahel. Maailma rahvaarv on kerkinud 6,5 miljardi inimese pealt 7,9 miljardi peale, maailma SKP $60 triljoni pealt üle $90 triljoni ning aktsiaturud on vahepeal nähtud 50%lisest langusest hoolimata tõusnud 15 aastaga +200%. Aeg on investori sõber.

Aprilli lõpu seisuga kogub LHV rohefondis endale pensionit 6276 inimest. Usume, et maailma rohetrende arvestades on see number kuust kuusse kasvamas.

Aprilli tulemus –3,1%

LHV Rohelise Pensionifondi aprillikuu tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –4,8% kuni +0,3% ja kuu lõpetasime –3,1% numbri peal. Langus ei meeldi kellelegi, kuid pika investeerimishorisondi korral on lühiajalised langused paratamatud. Oluline on ära tabada trend, mis aitaks üle pika perioodi investeeritud raha kasvatada. Usutavasti praegu maailmas asetleidev rohepööre on just selline pikaajaline positiivne trend.

Aprillis tegime fondis vähe tehinguid. Suurendasime oma investeeringut süsinikuemissioonide kinnipüüdmise tehnoloogiat pakkuvas Aker Carbonis ning looduskosmeetikat pakkuvas Madara Cosmeticus. Aprilli lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust valdkondlikud rohefondid 41%, rohelised üksikinvesteeringud 40%, jätkusuutlikkusega arvestavad fondid 16% ja raha 3%.

Globaalsed kliimaambitsioonid

USA üle-eelmine president Barack Obama allkirjastas Pariisi kliimaleppe aastal 2015 ja sellega võtsid Ameerika Ühendriigid endale kohustuse vähendada kümne aastaga kasvuhoonegaase võrreldes 2005. aasta tasemega 26%-28%. Kui president Donald Trump astus USAga Pariisi kliimaleppest välja, siis sel aastal ametisse astunud president Joe Biden liitis Ameerika Ühendriigid taas Pariisi kliimaleppega. Kuid Bideni ambitsioonid on Pariisi kliimaleppest suuremad. Aprillis teatas ta, et aastaks 2030 peab USA vähendama kasvuhoonegaase juba 50%-52% ja kinnitas üle, et aastaks 2050 peab jõudma netoemissioonidega nulli.

See on väga tugev ja mitu aastakümmet kestev trend, mida näeme paljudes riikides. Euroopa Liit on lubanud oma emissioone vähendada aastaks 2030 vähemalt 55% võrra ja Suurbritannia 68% võrra. Tegu on rohepöördega, mis loob uusi tööstusharusid, uusi töökohti ja muudab investeeringute tasuvusarvestust ning kahtlemata muudab meie maailma.