II sammas

LHV Pensionifond Roheline
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
5
1
7
Riskiklass
0,00%
0%
100%
Investeerib Eestisse
1784
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.10.2020)3 541 253,09 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis781 250 osakut
Depootasu määr0,0552% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,85%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 November – Iga okas loeb

Joel Kukemelk, fondijuht

Siil on pika koonu, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese sabaga umbes 20-30 cm pikk Eestis levinud imetaja. Tal on teravad küünised ja umbes 16 000 nõelteravat okast. Okkad püsivad kaua ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu kuuselgi. Siilitaolised loomad on maakeral tänaseks elanud juba ligi 90 miljonit aastat. Nii nagu siilgi, teab ka Eesti kaitsevägi, et absoluutselt iga okas loeb, sest iga järgnev okas muudab end vaenlase vastu kaitsmisel tugevamaks.

Ka rohelises pensionikogumises loeb iga koguja. Novembris lisandus ligi 1400 uut kogujat LHV rohelisse pensionifondi ning sellega tõusis Eesti ainsa rohelise pensionifondi koguklientide arv 3182 inimeseni. Päris siili 16 000 okast veel koos ei ole, aga liigume iga kuuga lähemale.

Novembri tulemus ülitugev +14,6%

November oli roheline kuu. Joe Bideni võit USA presidendivalimistel aitas rohelistel ettevõtetel kuu jooksul väga tugevalt ülespoole rühkida. Maailma aktsiaturge koondav börsiindeks tõusis USDis kuuga +12,8% ja EURis +9,8%. LHV Pensionifond Roheline kuu tootluseks kujunes novembris +14,6%.

Novembris tegime koos teiste LHV pensionifondidega börsivälise investeeringuna oma esimese võlakirjainvesteeringu, kus Nelja Energia endise meeskonna baasil komplekteeritud Sunly arendab Poolas ja Eestis päikese- ja tuuleparke ja pakub selle eest meile 8%list aastatootlust. Lisaks investeerisime elektrilisi paadimootoreid ja paate arendavasse ettevõttesse. Novembri lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust erinevad jätkusuutlikkust arvestavad börsil kaubeldavad fondid ca 24%, valdkondlikud rohefondid ca 35%, rohelised üksikinvesteeringud ca 40% ning raha ca 1%.

Uued rekordid roherahas ja uus LHV III samba rohefond

2020. aasta esimese 9 kuuga on ületatud juba kogu 2019. aasta rahavool kestlikesse ja rohelistesse fondidesse Euroopas. Kui 2018. aastal liikus Euroopa rohefondidesse €47 miljardit ja 2019. aastal €120 miljardit, siis 2020. aasta esimese 9 kuuga on see number juba €133 miljardit. Usutavasti tuleb Bideni novembrikuise võiduga USA presidendivalimistel ka selle aasta neljas kvartal rohelistele fondidele rahavooliselt väga tugev, sest globaalsed rohetrendid on maailma suurima majandusriigi presidendivalimiste näol saanud äsja värske heakskiidu templi.

Kui Eesti ainsa rohelise pensionifondiga alustasime selle aasta märtsis, siis nüüd on valmis saanud ka Eesti esimene III samba roheline pensionifond – LHV Pensionifond Roheline Pluss –, mis alustab täna, 3. detsembril. Investeerimispoliitika, -piirangud ja -põhimõtted on sisult sarnased nagu meie rohelisel II samba fondil. Kõik, kes soovivad oma tuleviku pensionikogumisse II samba kõrval täiendavalt lisaks panustada, saavad seda teha nüüd rohelise III samba fondi kaudu. III samba fondi on võimalik panustada 15% aastasest maksustatud brutotulust või kuni €6000 aastas (kumb iganes neist väiksem on) ning teha seda tulumaksuvabalt, st riik maksab järgmise aasta kevadel sissemakstud summalt 20% tulumaksu tagasi. Raha saab III sambast välja võtta iga hetk, kuid kui seda teha vähemalt peale 5 aastast kogumist ja pärast 55 eluaasta saabumist (kui III samba konto on avatud hiljemalt selle aasta lõpuks), on võimalik endale väljamakseid teha kas tulumaksusoodustustega või üldse tulumaksuvabalt. Kes täna pole veel III sambas kogumist alustanud, siis nüüd on aeg alustada. III sambaga seotud võimalike küsimuste kohta saad pikemalt lugeda siit.

Siil udus?

1975. aastal valmis 10minutiline Sojuzmultifilm „Siil udus“, mis tunnistati 28 aastat hiljem 2003. aastal kõigi aegade parimaks multifilmiks. Eks tulevikutrendide mõista püüdmisel on sarnasusi siili kombel laternaga udus ringi kobamisele, eriti kui rääkida uutest tärkavatest rohetehnoloogiatest. Jah, on oht ära eksida. Kuid need, kes läksid uduga välja ja juhtusid õiges suunas liikuma, on udu hajumise ajaks teistest juba palju maad ees.

Nii nagu andis meie eeposes siil Peipsi tagant laudu toonud Kalevipojale lahingus head nõu, et laudadega peab lööma serviti, mitte lapiti, sest siis on lauad tugevamad, proovime ka meie rohefondi välja valida tugevamad ettevõtted ja tugevamad toetavad trendid. Tõenäoliselt mõni laud puruneb ka serviti lüües, kuid see käib asjaga kaasas.

Rohelisi mõtteid ja valgeid jõule!

2020 oktoober – Kuuga lisandus 713 uut rohelist pensionikogujat

Joel Kukemelk, fondijuht

Septembris nähtud rohepensioni kogujate kuine rekord sai oktoobris üle löödud enam kui kahekordselt. Oktoobris lisandus 713 uut inimest LHV rohelisse pensionifondi ning sellega tõusis Eesti ainsa rohelise pensionifondi koguklientide arv 1784 inimeseni.

Oktoobri tulemus –0,1%

Oktoobris jätkus börsidel juba septembris nähtud närvilisus – kuu alguses nägime korralikku tõusu ning kuu lõpus jälle korralikku langust. Maailma aktsiaturge koondav börsiindeks langes USDis kuuga 3,1% ja EURis 2,4%. LHV Pensionifond Roheline kuu tootluseks kujunes oktoobris –0,1%.

Investeeringute poole pealt oli oktoober meie jaoks viimase aja üks aktiivsemaid kuid: lisasime fondi lausa 5 uut investeeringut, muuhulgas tegime esimesed investeeringud Eestisse (metsamaa), Lätti (looduskosmeetika) ja Leetu (taastuvenergia). Norrast lisasime portfelli süsinikuemissioonide vähendamisega tegeleva ettevõtte ning fondidest maailma elektrifitseerimisest kasu saava liitiumi ja patareitehnoloogia börsil kaubeldava fondi.

Tänaseks päevaks on LHV roheline fond kokku teinud 31 investeeringut: neist 19 rohelist üksikinvesteeringut, 1 metsafondi investeering ning 6 rohetemaatilist ja 5 ESG suunistega investeeringut läbi börsil kaubeldavate fondide. Suur osa fondi investeeringutest on seotud päikese- ja tuuleenergiaga (Vestas Wind, Orsted, Siemens Gamesa, Ignitis), kuid portfellis on investeeringuid ka teistest rohevaldkondadest: näiteks ümbertöötlemisest (Rockwool, Trex, Tomra), vesinikutehnoloogiast (Plug Power, Ballard Power), biokütustest (Neste), ühistranspordist (Stadler, Talgo), jätkusuutlikust majandamisest (Sweco, Yara), süsiniku emissioonide vähendamise tehnoloogiast (Aker Carbon Capture), taastuvmaterjalidest (UPM, Huhtamäki) kuni päris looduslike materjalideni välja (Corticeira, Madara).

Oktoobri lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust erinevad jätkusuutlikkust arvestavad börsil kaubeldavad fondid ca 28%, temaatilised rohefondid ca 35%, rohelised üksikaktsiad ca 36% ning raha ca 1%.

Elu meie planeedil

93-aastane loodusteadlane David Attenborough on värskelt avaldanud filmi „Elu meie planeedil“. Tegu on teosega, mis on IMDb ehk rahvusvaheliste filmide andmebaasis saanud 10-palli skaalal vaatajatelt hindeks 9,1 punkti. See on erakordne skoor. Ja on ka erakordne film. Kes pole veel näinud, siis Netflixi vahendusel on see võimalik ja soovitame soojalt. See võtab hästi kokku selle, miks meie planeet on täna sellises olukorras, kui kiiresti need muutused on toimunud ning mida täna saaksime ja peaksime tegema, et vältida edasist elukeskkonna hävimist.

Tänaseks moodustavad maakera imetajate massist 60% loomad, mida inimesed kasvatavad endale söömiseks, 36% inimesed ise ja vaid 4% metsikult looduses leiduvad loomad hiirtest vaaladeni. Kanu on planeedil arvuliselt 3x rohkem kui inimesi ning nad moodustavad 70% kogu meie maakera lindude massist. Inimesed langetavad aastas 15 miljardit puud ja ruumi ökosüsteemi mitmekesisusele jääb üha vähemaks. On selge, et on päris viimane aeg hakata tulevikku planeerima rohelisemalt.

Kliimavalimised

3. novembril toimuvad USA presidendivalimised, mida on nimetatud ka kliimavalimisteks ja seda väga hea põhjusega. Donald Trump ei usu inimtekkelisse kliimasoojenemisse ning tõi USA Pariisi kliimaleppest välja. Joe Biden on öelnud, et Pariisi kliimaleppega taasliitumine oleks tema jaoks aga üks lihtsamaid otsuseid, mida teha, ning on töötanud välja massiivse kahe triljoni dollarini ulatuva rohepaketi. Rohelise pensionikoguja jaoks on selge, kelle käe all maailma vältimatu rohepööre kiiremini jõustuks.

2020 september – Esimesed 1000 Eesti rohelist pensionikogujat

Joel Kukemelk, fondijuht

Septembris nägime Eesti ainsa rohelise pensionifondi tegevusajaloo suurimat kuist uute liitujate arvu, mil 311 uut pensionikogujat meie rohefondi üles leidsid. Esmakordselt kerkis LHV rohelise pensionifondi koguklientide arv üle 1000 inimese. Selle üle on meil väga hea meel – mida rohkem on pensionit roheliselt koguvaid inimesi, seda tugevamad me roheliste investeeringute tegemisel oleme.

Septembri tulemus +2,9%

Tugevatele suvekuudele järgnes närviline september, mille käigus tehti kuu alguses suuremates börsiindeksites läbi 10%line langus, mis kuu teises pooles osaliselt tagasi võeti. Maailma aktsiaturge koondav börsiindeks langes USDis kuuga 3,5% ja EURis oli tulemuseks –1,5%. LHV Pensionifondi Roheline kuu tootluseks kujunes septembris aga +2,9%.

Septembris lisasime fondi uue üksikinvesteeringuna Norrast väetisetootja Yara, kes on võtnud eesmärgiks järgmise 30 aastaga jõuda süsinikuneutraalse jalajäljeni ning kelle tegevusajalugu näitab, et eesmärgi poole on liigutud. Selle saavutamiseks on oluline taastuvenergia pealt rohelise vesiniku tootmine. Nüüdseks on fondi roheliste üksikinvesteeringute portfellis 16 nime.

Septembri lõpu seisuga moodustasid LHV rohelise pensionifondi mahust erinevad jätkusuutlikkust arvestavad börsilkaubeldavad fondid ca 29%, temaatilised rohefondid ca 28%, rohelised üksikaktsiad ca 31% ning raha ca 12%.

Planeedil on palavik

Kui inimene jääb haigeks, siis keha loomulik reaktsioon haigusega võitlemisel on keha temperatuuri tõstmine. Kõrgem temperatuur hävitab baktereid. Planeedi seisukohast vaadates on suur osa inimtegevusest haigustekitajale sarnase iseloomuga ning kuigi Eesti sügises on ju tore septembri lõpus üle +20 kraadiseid temperatuure nautida, siis maakera temperatuuri tõus pikaajaliselt meile positiivselt kindlasti ei mõju. Näiteks Tallinnas tehti selle aasta septembris neli uut kuupäeva soojarekordit. Ainuüksi ühe ärajäänud talve tõttu on nälkjate plahvatuslik tõus tegemas kurja Eesti aiapidajatele ja põllumeestele ning üraskid kahju kuusemetsadele.

18 maailma ajaloo kõige soojemat aastat on aset leidnud viimase 19 aasta jooksul. Selle aasta septembris möllasid Ameerika läänerannikul viimaste aastakümnete massiivseimad tulekahjud ning septembri keskel tehtud mõõtmiste järgi on vaid ühel aastal viimase 40 aasta jooksul olnud Arktika jääkilbi suurus väiksem kui tänavu. Aasta aastalt näeme üha suuremat kliimapagulaste rännet Aafrikast Euroopasse.

Kuigi Ameerika Ühendriigid astuvad president Trumpi juhtimisel Pariisi kliimaleppest novembris välja, on tugevaid rohetrende tunda nii USA erinevates osariikides kui mujal maailmas tervikuna. Näiteks California osariigis peavad alates sellest aastast ehitavatel uutel majadel olema päikesepaneelid ning sisepõlemismootoritega uute autode müümine on keelustatud aastast 2035. Euroopa Liit teatas septembris plaanist vähendada võrreldes 1990. aastaga süsinikuemissioone aastaks 2030 senise 40% eesmärgi asemel koguni 55% ning jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Poola on lubanud täielikult loobuda kivisöe kasutamisest aastaks 2049. Hiina plaanib saavutada oma süsinikuemissioonide tipu aastaks 2030 ja jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2060. Need ja paljud teised näited maailma riikide poolt seatud uutest mängureeglitest loovad väga soodsa pikaajalise keskkonna roheliselt mõtlevate ettevõtete jaoks. Ja aitavad loodetavasti ära hoida planeedi palaviku edasise tõusu.

Vaata ka meie videoülevaadet Rohelise fondi teemal.