LHV Pensionifond Roheline
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
5
1
7
Riskiklass
1,70%
0%
100%
Investeerib Eestisse
9381
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.08.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Lithium and Battery Tech10,26%
Invesco Solar ETF7,46%
Global X Copper Miners ETF6,03%
iShares Global Clean Energy ET5,72%
iShares Inc iShares ESG Aware4,94%
L and G Battery Value-Chain UCITS4,88%
First Trust Global Wind Energy4,08%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U2,96%
Aker Carbon Capture2,83%
L and G Hydrogen Economy UCITS ETF2,74%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,33%
Sunly Land 8% 17/11/20250,37%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.08.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.08.2021)38 778 335,38 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis1 000 000,002 osakut
Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,01%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

September 2021: Rohepööre on maraton

Joel Kukemelk, fondijuht

11. septembril jooksin Tallinna sügisjooksu poolmaratonil oma uue isikliku rekordi. Kui jooksu algus oli minu jaoks lihtne ja keskmine osa jõukohane, siis viimased kilomeetrid tulid pigem raskelt. Lõpptulemus ise oli aga seda kõike muidugi väärt! Miks ma sellest üldse kirjutan? Käimasolevat rohepööret võikski vaadata kui suurt võidujooksu, kus meie konkurendiks on kliimamuutus. Esimesed paar kilomeetrit lähevad kergelt, aga pärast seda on vaja sihikindlust ja ettevalmistust.

Kiirest tempost väsimus või ebamugavustunne kõrgete energiahindade kujul ei peaks meid kuidagi panema võetud rohepöörde osas meelt muutma ja jooksu katkestama. See on meeldetuletus, et tegu ongi väga pika ja suure võistlusega, mis ületab mitmeid valimistsükleid. Riigijuhid pole sellega harjunud ja finiš on kaugel. Aga kui päriselt tahame ja usume, siis jõuame kohale küll ja pärast on väga-väga hea tunne, et tehtud sai.

2 = 6

Septembri alguses jõustusid esimesed vabatahtlikud väljumisavaldused Eesti tulusaimast raha kasvatamise skeemist ehk II sambast. Ka Rohelises fondis leidus kogujaid, kes soovisid oma raha II samba süsteemist välja võtta ja 2=6 skeemi alusel kogumise enne pensioniea saabumist lõpetada. Kuigi kuu jooksul lisandus meie rohefondi teistest fondidest 509 uut klienti, siis II sambast lahkujate tulemusena langes septembris rohefondis raha koguvate inimeste arv kokkuvõttes 191 võrra 9 381 peale.

Septembri tulemus –3,4%

Ajalooliselt on börside kõige nõrgem kuu olnud just september ning nõrkust nägime ka sel korral. LHV Rohelise Pensionifondi septembri tootlus liikus kuu jooksul vahemikus –4,7% kuni +0,8% ja kuu lõpetasime –3,4% numbri peal.

Septembris kasvatasime oma investeeringuid mitmes rohefondis juba sees olevas börsil kaubeldavas fondis ja üksikaktsias, mh Lucidis, Renewis, Ignitises, Vow’s, UPMis, Spinnovas ja Orstedis.

Septembri lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 51 erinevat investeeringut. 31% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 16% akutehnoloogiasse, 12% elektrifitseerimisse, 10% vesinikutehnoloogiasse, 9% erinevatesse ESG fondidesse, 8% energiatõhususse, 7% metsa- ja põllumajandusse ning 6% ringmajandusega seotud ettevõtetesse.

Lähme metsa

Septembris käisime tutvumas Birdeye poolt vastutustundlikult hallatavate metsadega Lääne-Virumaal, kuhu on ka LHV rohefondid investeerinud. Käik oli tulemuslik ja kinnitas meile, et raha on paigutatud õigel moel õigesse kohta. Ettevaatavalt võime öelda, et plaanime oma metsasuunalisi investeeringuid edasi kasvatada.

Vaata ka 1. oktoobril salvestatud video kokkuvõtet rohefondist, kus vastame mh küsimustele, kas tänastes kallites energiahindades on süüdi rohepööre ja miks roheaktsiad pole eelmise aasta tormilise tõusu järel sel aastal tõusnud.

August 2021: Aitäh, et oled teinud rohelise valiku

Joel Kukemelk, fondijuht

Oma otsusega oled andnud panuse keskkonnasäästliku ettevõtluse edendamisele ning pannud maailmas toimuva rohepöörde oma pensioniraha pikaajaliseks kasvuks tööle. Karmistuvad kliimanõuded saavad olema paljude ettevõtete jaoks suur kulu, kuid roheliste ettevõtete jaoks tähendab see hoopis kasvavat tulupotentsiaali. Augustis liitus selle trendi ja LHV rohefondiga 818 uut inimest, tõstes fondis raha kogujate arvu 9572 inimeseni.

Tänasest taastusid 14 kuud pausil olnud riigipoolsed II samba 4% maksed, mis võimendavad Sinu igakuist 2% sissemakset pensionifondi 2 korda ja kasvatavad rohelist rahamahtu veelgi kiiremini. Lisaks kompenseeritakse vahepeal tegemata jäänud riigipoolsed maksed 2023. ja 2024. aasta jooksul koos intressidega, milleks on teise samba pensionifondide keskmine tootlus perioodil 01.07.2020-31.12.2022.

Augusti tulemus +2,3%

August oli hea kuu. LHV Rohelise Pensionifondi augusti tootlus liikus kuu jooksul vahemikus –0,9% kuni +3,1% ja kuu lõpetasime +2,3% numbri peal.

Augustis lisasime portfelli laevadele veepuhastusseadmeid tootva Norra ettevõtte Vow ning Soome ettevõtte Spinnova aktsiad. Vaid paar kuud tagasi börsidebüüdi teinud Spinnova näol on tegu panusega rõivatööstusele jätkusuutliku alternatiivi loomisel, aidates looduslikest kiududest kemikaalidevabalt riideid toota. Ettevõte ise on arvutanud, et nende tehnoloogiaga tekib võrreldes puuvillaga ühe pusa tootmisel ligikaudu 3 korda vähem CO2 emissioone, kulub 25 korda vähem maad ning 180 korda vähem magevett. Lisaks LHV rohelistele pensionifondidele on Spinnovasse investeerinud maailma suurim tselluloositootja Suzano, spordijalatsite ja –rõivaste tootja Adidas ning erinevad Soome pensionifondid.

Augusti lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 51 erinevat investeeringut.

Soojemad rannikuveed on orkaanide kasvulavaks

16 aastat pärast New Orleansis tohtut hävitustööd teinud orkaan Katrinat tabas selle aasta augusti lõpus USA Louisiana osariiki orkaan Ida. Üle tavapäratust soojema veega Mehhiko lahe liikudes paisus orkaan lühikese ajaga kordades võimsamaks. Soojad rannikuveed mõjuvad orkaanidele nagu steroidid – orkaani võimsus kasvab väga kiiresti. Vaid 1 kraad soojem õhutemperatuur võimaldab õhul juba 7% rohkem niiskust siduda ja mida rohkem niiskust, seda tugevam orkaan. Orkaan Ida paisumise kohta saab lähemalt lugeda Washington Posti 29. augusti loost.

Lisaks inimkaotustele ja elukeskkonna püsivale muutusele on võimalik välja arvutada selliste inimtegevuse kõrvalmõjude poolt võimendatud looduskatastroofide majanduslik hind. Tundub, et täna oleme jõudnud punkti, kus üha enam riike on mõistmas, et samamoodi jätkates oleksid majanduslikud kulutused looduskahjude näol palju suuremad, kui senist olukorda ja ühiskonnakorraldust täielikult muutes ja ümberehitades. Ja see on lõpuks sütitanud poliitikuid tegutsema ning muutunud maailma rohepöörde kandetalaks.

Juuli 2021: Euroopa on selgelt valinud rohelise tee

Joel Kukemelk, fondijuht

Juulis võttis Euroopa Komisjon vastu „Fit for 55“ paketi, mille eesmärk on vähendada juba 2030. aastaks kasvuhoonegaase võrreldes 1990. aasta tasemega 55%. Taastuvenergia osa peab selleks järgmise kaheksa aastaga tõusma 40% peale, 2035. aastaks peavad kõik uued turule toodavad sõidukid olema nullheitmetega ning 2050. aastaks tuleb emissioonid netos nulli vähendada üle kogu Euroopa Liidu. Elektriautode laadimispunktid tulevad iga 60 km taha ning vesinikukütuse laadimispunktid peavad suurtel teedel olema vähemalt iga 150 km järel. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnad kõlavad selgelt ja konkreetselt: „Fossiilkütusel põhinev majandus on end ammendanud“.

Uus ühiskonnakorraldus on muutmas seda, kuidas peaksime mõtlema pikaajaliste investeeringute tegemise peale. LHV rohelise pensionifondi klientide arv on selle tugeva taustatrendi saatel kasvanud kuust kuusse. Juulis liitus LHV rohefondiga 1273 inimest, tõstes fondis raha kogujate arvu juba 8754 inimeseni. Sellega möödus LHV Pensionifond Roheline juulis nii LHV Pensionifond S kui LHV Pensionifond Indeks fondis raha koguvate inimeste arvust. 1,5 aastaga on LHV rohefond investorite arvu poolest kerkinud suuruselt neljandaks LHV II samba pensionifondiks.

Juuli tulemus –1,1%

LHV Rohelise Pensionifondi juuli tootlus kõikus kuu jooksul vahemikus –4,9% kuni +1,2% ja kuu lõpetasime –1,1% numbri peal. Juulis mõjutas fondi negatiivselt Hiinas toimunud järsem börsilangus, kus kardetakse riigi poolt suuremat sekkumist ja täiendavaid regulatsioone, mis mõjuksid sealsetele ettevõtetele negatiivselt. Laiemat rohetrendi kasvu see aga sisuliselt mõjutada ei tohiks.

Juuli lõpu seisuga oli LHV rohelisel pensionifondil kokku 49 erinevat investeeringut. 28% fondi mahust on investeeritud taastuvenergiasse (tuul, päike, muu), 17% akutehnoloogiasse, 11% elektrifitseerimisse, 10% energiatõhususse, 10% jätkusuutlikkusega arvestavatesse fondidesse, 9% vesinikuenergiasse, 6% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ja 4% on rahas.

„Aeg on otsa saamas“

Just neid sõnu kasutas USA kliimasaadik John Kerry oma 20. juuli kõnes tänaseid kliimaprobleeme adresseerides. Soovitan kõigil seda 5-minutilist videot kuulata – tegu on erakordselt tugeva sõnavõtuga, kus Kerry kasutab muu hulgas väljendeid „see on ilma liialdamata ellujäämise küsimus“ ja „tegu on meie aja suurima väljakutsega“. Rohemuutus on gigantne eesmärk. Selleks, et oleks lootust emisioonides netonull tasemeni jõuda, tuleks lisaks paljudele muudele tegemistele järgmise 10 aasta jooksul iga aasta neljakordistada päikese- ja tuuleenergia kasutamine ning muuta 60% maailmas müüdavatest uutest autodest elektriautodeks. Bloomberg hindab, et 2050. aastaks netos nullemissioonide tasemeni jõudmiseks oleks maailmal vaja investeerida üle $150 triljoni.

Ameerika Ühendriigid on (lõpuks) aru saanud, et kliimaprobleemi eiramine oleks kokkuvõttes kordades kallim, kui sellega täna aktiivselt tegelemine. Kui aastakümneid on USA silma paistnud maailma sõjaväelise politseinikuna, siis Kerry kõne viitab, et Ameerikal on nüüd soov haarata juhtroll sõjas kasvuhoonegaaside emissioonidega. Järjekorras 26. kliimakonverents algab sel aastal Šotimaal Glasgows 31. oktoobril ja kestab 2 nädalat – iga järgneva kuuga hakkavad tõenäoliselt roheteemad seetõttu ka turgudel nüüd üha rohkem tähelepanu saama.