LHV Pensionifond Roheline

Aprill 2025: Turud otsivad tasakaalu

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Aprill oli turgudel järjekordne volatiilne kuu, mida iseloomustas negatiivne algus ja optimistlik lõpp. 2. aprilli vabastuspäevaks („Liberation Day“) nimetanud Donald Trump lasi Ameerika Ühendriikidel kehtestada ühepoolselt tariifid kõikidele oma kaubanduspartneritele, mis tekitas investorites hirmu maailmamajanduse pärast ja see avaldus kohe ka aktsiahindades. S&P 500 indeks koges pärast COVID-19 pandeemiat suurimat langust ning languspäevade järjestikune arv testis ajaloolisi rekordeid.

Kuu teises pooles tulid positiivsed uudised kaubandusläbirääkimiste edenemisest ja tariifide edasilükkamisest, mis soodustas aktsiahindade taastumist.

Tulevikku vaadates peavad ettevõtted siiski arvestama, et tariifid on jätkuvalt baasstsenaariumiks. Ettevõtted ei näe muud võimalust, kui proovida hindu tõsta, et tariifide võimalikku mõju leevendada. Sellest tulenevalt muutuvad kaubad ja teenused tarbijale kallimaks ning pikemas perspektiivis võivad tariifid mõjutada ka rahvusvahelisi kaubavoogusid, juhul kui need antud kujul jõusse jäävad. Ebakindlus püsib turul jätkuvalt alles, kuna tariifipoliitika muutmiseks piisab kõigest ühest Trumpi sõnavõtust.

Aprillis oli LHV Pensionifond Rohelise tootlus –4,05% ja LHV Pensionifond Roheline III tootlus –3,65%, mis oli väiksem langus kui näiteks S&P 500 indeksil (eurodes mõõdetuna).

Aprilli jooksul avaldatud ettevõtete esimese kvartali tulemused olid pigem positiivse tooniga. Kuna investorite ootused olid eelnevalt alla tulnud, mõjusid prognoose ületanud tulemused aktsiahindadele positiivselt. Eriti rõõmustavaid märke oli näha Skandinaavia tööstusettevõtete kasvanud tellimuste osas. Tõusvate tööjõukuludega keskkonnas on jätkuvalt tugev nõudlus elektrifitseerimise ja automaatika järele. Need projektid on majanduslikult kasumlikud, suurendavad ettevõtete efektiivsust ja aitavad kulusid kokku hoida.

Tuuleparkide arendaja Ørsted teatas koos oma kvartalitulemustega otsusest panna pausile Ühendkuningriigi 2,4-gigavatise Hornsea 4 meretuulepargi arendus. Eelmise aasta septembris sõlmiti Ühendkuningriigi valitsusega pikaajaline kindla hinnaga elektrimüügileping, kuid praegustes turutingimustes ei pea Ørsted projekti antud elektrihinna juures majanduslikult tasuvaks.

Tuuleenergia omahind kujuneb peamiselt projekti kapitali- ja finantskulude põhjal, mida jagatakse toodetud elektriühikute peale. Mida odavamad on arenduskulud, seda madalamaks kujuneb taastuvenergia omahind. Tootmisfaasis on muutuvkulud minimaalsed, sest kütuse eest tasuda pole vaja. Samas on kõrgemad intressimäärad ja suurenenud arenduskulud tähendanud seda, et projekti kogukulud ületavad pikaajalise lepingu alusel fikseeritud elektrihinda. Seetõttu vajab edukas taastuvenergiaarendus soodsat finantseerimist ja madalaid toormehindu.

Investori vaatest on praegustes tingimustes Ørstedi otsus projekti mitte edasi arendada loogiline. Antud näide illustreerib hästi roheliste ettevõtete ees seisvaid väljakutseid praeguses turuolukorras. Ilma poliitilise toeta peavad ka taastuvenergiaprojektid olema majanduslikult jätkusuutlikud ning suutma täita investorite kasumiootusi.

Madalate intressimäärade tingimustes oleks kasumi teenimine sellistest projektidest tunduvalt lihtsam. Praegu, mil energiatarbimine jätkab kasvu, pikendab see kahjuks maailma sõltuvust fossiilkütustest, mis on taas konkurentsivõimelisemaks muutunud. Euroopa Liit ja California osariik rakendavad küll maailmas juhtivaid CO2 emissioonitasusid, kuid maailma suurim saastaja, Hiina, jätkab hoogsalt muu hulgas uute fossiilkütustel põhinevate elektritootmisvõimsuste rajamist. Võimalike maandamismeetmete puhul eeldab süsiniku sidumise ja salvestamise projektide tasuvus kindlust, et CO2 hind püsib pikaajaliselt kõrgel või et ettevõtte investorid, finantseerijad ja kliendid seda nõuavad.

Märts 2025: Kaubandussõja hirmu tagajärjed turgudel

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Märtsi jooksul kogesid finantsturud tavapärasest suuremat kõikumist, alustades USA tehnoloogiasektori aktsiatest ja ulatudes suuremate aktsiaindeksiteni. Hirmu külvas Ühendriikide otsus kehtestada imporditariifid oma kaubanduspartneritele.

Praegusel kujul võib Ühendriikidesse saabuva kauba maksustamise määr tõusta kõrgeimale tasemele viimase 100 aasta jooksul, millel oleks otsene tugev mõju nii USA tarbijatele ja ettevõtetele, kuid kaudsemalt ka tervele üleilmsele majandusele.

Hiina on seni jõuliselt vastu reageerinud, kuid turud loodavad kiirele ja positiivsele stsenaariumile, justkui võiks Trump tariifid peagi tühistada ning olukord normaliseeruks. See on kõnekas näide turupsühholoogiast, kus finantsturud pendeldavad jätkusuutmatu optimismi ja põhjendamatu pessimismi vahel.

Märtsis oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –4,85% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –5,26%. See oli väiksem langus suuremate aktsiaindeksite omadest, peamiselt madalama USA aktsiate osakaalu tõttu.

Roheliste investeeringute jaoks on viimaste aastate jooksul toimunud vähemalt kolm olulist suunamuutust. Esiteks tõstis intressimäärade normaliseerumine projektide arenduse kulu. Teiseks on Euroopa Liit – seni rohepöörde peamine eestvedaja – asunud rohkem toetama kaitsetööstust ning panustama Euroopa konkurentsivõime taastamisse. Kolmandaks on pandeemia ajal alguse saanud tarneahela probleemid küll leevenenud, kuid nüüd tekitab täiendavat ebakindlust kaubandussõja oht. Roheliste investeeringute puhul võib kõrge Hiina osakaaluga toodete maksustamine olla riskiks, ent samas avab võimaluse arendada kohapealset tootmist ja lühendada tarneahelaid.

Päikesepaneelide, akutehnoloogia ja teiste taastuvenergiaga seotud lahenduste kriitilistest komponentidest on valdav osa pärit Hiinast. Eriti Ameerika Ühendriikides on projektide arendajad mures nii kerkinud intressimäärade kui ka kasvavate kulude pärast, mis koosmõjus muudavad taastuvenergia projektide elluviimise märgatavalt kallimaks. Nendes projektides moodustavad nii kapitalikulu kui ka komponentide hinnad suure osa kogu eluea jooksul tekkinud tootmiskulust.

Samal ajal on fossiilsete kütuste hinnad märgatavalt langenud ning President Trump soovib söetootmist taaselustada, tuues ettekäändeks uued töökohad. See loob tarbijale dilemma: kas jääda roheliste lahenduste juurde, mis võivad algselt kallimad olla, või valida fossiilkütused, mis lühiajaliselt paistavad odavama ja konkurentsivõimelisema alternatiivina. See peegeldab maailma rohepöörde jaoks kaks võtmeküsimust: kuidas keerulisel ajal – mil optimismi on vähe näha – toime tulla ning samal ajal ühiskonna pikaajalise arengu seisukohalt olulisi eesmärke edasi ellu viia.

Veebruar 2025: Euroopa tagasitulek

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Veebruar oli aktsiaturgudel volatiilne kuu, mida mõjutasid nii tariifid kui ka geopoliitilised pinged. President Donald Trumpi sõnavõtud panid lõpuks ka Euroopa riigid Saksamaa eestvedamisel tegutsema. Kui seni on Euroopas peamiselt räägitud muutuste vajadusest, siis seekord näevad investorid ka reaalset tegutsemistahet, mida kinnitab pika aja järel Euroopa suunas liikuma hakanud kapital.

Lisaks kaitsetööstuse ja julgeolekuga seotud teemadele tuli Euroopa Komisjon veebruaris välja mitmete ettepanekutega majanduse elavdamiseks, millel on laiaulatuslik mõju ka rohelistele investeeringutele.

Näiteks jätkusuutlikkuse aruandluse lihtsustamine mõjutab oluliselt ettevõtetelt saadavat infot, kuid samas vähendab see eelkõige väikeste ja keskmise suurusega firmade administratiivset koormust.

Teine oluline suund on Euroopa plaan liikuda taskukohasema energia poole, kus varasem puhta energia fookus on muutunud laiemaks ja paindlikumaks. See on tingitud praktilisest vajadusest: Euroopa energia salvestusvõimekus või madala CO₂ emissiooniga juhitava energia tootmine pole veel piisaval tasemel, et tagada stabiilne varustuskindlus ainult tuule- ja päikeseenergia baasil. Laiemas plaanis loob see kohalikele ettevõtetele võimalusi turumajandusel põhinevate kestlike lahenduste väljatöötamiseks. Nagu viimaste aastate taastuvenergia investeeringud on näidanud, on majanduslik jätkusuutlikkus oluline, eriti kui turu- ja riigipoolsed rahastamisvõimalused peaksid vähenema.

Tugeva aasta alguse järel oli veebruaris LHV Pensionifondi Roheline tootlus –1,63% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –1,42%. Peamine mõju tuli eelkõige USA-ga seotud aktsiatest, mis hakkasid kuu viimastel päevadel allapoole liikuma. Euroopa aktsiad liikusid veebruari jooksul pigem positiivselt, kuid see ei olnud piisav, et tasakaalustada USA turu volatiilsust.

Euroopa kohapealse tootmise ja majandusaktiivsuse kasv toob paratamatult kaasa ka emissioonide suurenemise, mistõttu on investeeringute taastumise juures võtmeküsimus nende jätkusuutlik rakendamine. Selle taustal vähendasime veebruaris positsioone USA cleantech fondis ja globaalses akutehnoloogia fondis, suunates kapitali Euroopa tööstuse ja investeeringute elavnemisega seotud atraktiivsetesse võimalustesse.

Investeeringute ja tootmise tagasitulek Euroopasse loob tugeva kasvuplatvormi kohalikele jätkusuutlikele ettevõtetele. Keskendume eelkõige Euroopa rohelistele ettevõtetele, mis vastavad Paris Aligned välistusnimekirja kriteeriumitele ja aitavad edendada rohelisemat ning jätkusuutlikumat majandust.

Samal ajal muutuvad veega seotud teemad üha olulisemaks, kuna kliimamuutused, rahvastiku kasv ja piiratud veevarud suurendavad nende strateegilist tähtsust. Meie uus temaatiline positsioon vee fondis pakub kokkupuudet kvaliteetsete ettevõtetega, mis tegutsevad veetöötluse, veevarustuse ja -jaotuse ning veega seotud tehnoloogiate ja seadmete tootmise sektorites.

Pikas perspektiivis on veemajanduse kasv stabiilne ja vältimatult vajalik – veetarbimise suurenemine ning infrastruktuuri uuendamise vajadus loovad struktuurset kasvupotentsiaali. Lisaks toetab see suund ka Euroopa investeeringute vajadust taristu arendamisse, mis on regioonis üks peamisi strateegilisi prioriteete.

Jaanuar 2025: Rohepööre ja tööstuse tagasitulek

Jani Mäenpää, portfellihaldur

Uus aasta on aktsiaturgude jaoks alanud pigem positiivselt, kuid mitmed poliitilised ja majanduslikud tegurid tekitavad volatiilsust. Ühelt poolt on see Hiina tehisintellekti kiire areng, teiselt poolt aga võimalikud tariifipoliitika muutused seoses president Trumpi ametisse naasmisega, mis võivad mõjutada rahvusvahelisi kaubavooge. Kuigi turud hindavad olukorda hetkel kohati optimistlikult ja eeldavad tariifide leebet mõju, võib poliitiline ebakindlus kiiresti suurendada volatiilsust ja mõjutada investorite riskiisu.

Viimastel aastakümnetel on maailm harjunud globaliseerumise, tootmise ümberpaigutamise ning sellest tuleneva emissioonide ekspordiga, eelkõige Hiinasse ja teistesse arenguriikidesse. President Trumpi plaan tuua tootmine tagasi kodumaale (reshoring) on sellega samuti seotud. Kohapealne tootmine suurendab vältimatult kohalikke heitmeid, kuid seda rangemate keskkonnanõuete tingimustes arenguriikidega võrreldes. Samal ajal kasvavad kodumaise tootmisega koos ka SKT ja investeeringud.

Kuna riikide kohapealne tootmine on vähenenud, on tariifid muutunud oluliseks teguriks rahvusvahelise kaubanduse ja inflatsioonisurve kujundamisel. Siiski ei ole kaubandustariifid midagi uut – riigid on neid alati kasutanud oma kriitiliste tööstusharude pikaajalise konkurentsivõime ning kohaliku majandusliku ja strateegilise julgeoleku kaitsmiseks, alates tööstustoodangust kuni põllumajandussektorini. Sama kehtib ka roheliste tehnoloogiate tootmise ja arendamise kohta, kus tugev tööstuslik positsioon võib määrata riigi tulevase majandusliku ja energiapoliitilise sõltumatuse.

Kunagi oli Saksamaa juhtiv jõud päikesepaneelide tehnoloogia ja pooljuhtmaterjalide tootmises, samal ajal kui Taani oli esirinnas tuuleturbiinide tehnoloogia arendamises. Tänaseks on tehnoloogiline areng, tootmise efektiivsus ja kiirus suures osas Hiinasse liikunud, jättes Euroopa sõltuvaks kriitiliste komponentide impordist. Tulenevalt Trumpi poliitikast on Euroopa Komisjoni sõnavõttudest juba tunda survet kohalike investeeringute soodustamiseks. See on vajalik Euroopa strateegilise julgeoleku säilitamiseks ja tehnoloogilise iseseisvuse tagamiseks rohelise ülemineku ajastul.

Jaanuaris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,34% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus 1,58%. Tulemusse panustas positiivselt eelkõige Nextracker, mille päikesepaneelide jälgimissüsteemid (solar trackers) võimaldavad päikesepaneelidel järgida päikese liikumist, suurendades seeläbi päikeseelektrijaamade efektiivsust ja energiatoodangut. Positiivset mõju avaldasid ka Rootsi tööstusettevõtted Sandvik ja Epiroc, kes toodavad kaevandustele elektri- ja akutoitel masinaid ning automatiseeritud lahendusi, aidates kaasa kaevanduste emissioonide vähendamisele ja energiaefektiivsuse suurendamisele.

Tehisintellekti, andmekeskuste ja energiavajaduse kiire kasv suurendab globaalset nõudlust toormaterjalide järele, mistõttu süsinikuemissioonide vähendamine kaevandustes on üha olulisem. Sektori ettevõtted, kes arendavad keskkonnasõbralikke ja efektiivseid tehnoloogiaid, on sellest trendist ühed suurimad kasusaajad. Tarbimise kiire kasvu tingimustes on energia ülemineku (energy transition) teema muutunud pigem energia lisandumise (energy addition) teemaks – uued rohelised energiaallikad ei asenda senist tarbimist, vaid täiendavad seda.

Selgelt negatiivne toon oli Taani meretuuleparkide operaatori ja arendaja Orstedi ümber, kuna ettevõte teatas järjekordsest projektide väärtuse mahakirjutamisest Ameerika Ühendriikides ning tegevjuhi vahetusest. Mõnikord võib strateegilise ebaõnnestumise järel juhi vahetus olla investoritele positiivne signaal, kuid see ei muuda fakti, et ettevõttel seisavad ees suured väljakutsed. Ettevõtte opereeritavad varad tekitavad küll rahavoogu, kuid aktsia hinnas peegeldub tuleviku kasvuootuste eemaldumine. Samas on investeerimine pikaajaline protsess, kus oluline on hinnata mitte ainult hetkeprobleeme, vaid ka ettevõtte potentsiaali oma väärtust kasvatada ja muutuda tugevamaks. Kui turu ootused on juba madalad, võib ka väike positiivne signaal anda suure tõuke taastumiseks – mõnikord piisab ka ühest päikesekiirest, et pilvede vahelt valgust tuua.