Liigu edasi põhisisu juurde

LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

LHV Pensionifond Roheline

10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
5
1
7
Riskiklass
3,27%
0%
100%
Investeerib Eestisse
6047
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,
  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Eesti ainus rohefond

  • Eesti pensionituru esimene ja sisult siiani ainus rohepöördetrendi investeeriv fond.
  • Pool portfellist on investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnateemalistesse fondidesse.
  • Kõik üksikinvesteeringud on keskkonnapõhised, st seotud taastuvenergia, energiatõhususe, veetehnoloogia, reostuse vähendamise, käitlemise, keskkonna toetustegevuste ning vastutustundliku metsa- ja põllumajandusega.
...

Joel Kukemelk

LHV fondijuht

„Meil ei ole teist planeeti ega tegelikult ka plaani B: ainukene variant on ehitada tulevik üles jätkusuutliku ja rohelisena, isegi kui alguses tuleb sellesse rohkem panustada. See on fond, mille jaoks pikaajaline rohepöördetrend on tulu, mitte kulu.“

Turu ülevaade

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.01.2024 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF14,02%
Invesco Solar ETF12,04%
L and G Battery Value-Chain UCITS8,19%
iShares Global Clean Energy ET7,13%
Global X Lithium and Battery Tech6,96%
First Trust NASDAQ Clean Edge4,48%
UPM-Kymmene3,53%
Rockwool3,37%
Ignitis Grupe3,31%
iShares Electric Vehicles and Driving Technology U3,14%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,84%
Hepsor0,57%
Sopruse157 omanikulaen0,46%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.01.2024 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 29.02.2024)35 514 988,72 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis225 000 osakut
Depootasu määr0.0451% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,4067%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,81%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Veebruar 2024: Kas Golfi hoovus on aeglustumas?

Joel Kukemelk, fondijuht

Eesti on ekvaatorist kaugel, meie asukohaks on 59 kraadi põhjalaiust. Samal laiuskraadil asuvad Põhja-Kanada tundrad ja Gröönimaa lõunatipp. Golfi hoovus toob Mehhiko lahest Põhja-Euroopasse miljoneid kuupmeetreid sooja merevett igas sekundis – see on hiiglaslik looduslik radiaator Euroopale. Kliima muutustest tulenevalt on selle „rikki minemise“ eest hoiatanud teadlased meid juba aastakümneid, ka Eesti meediast on erinevaid selle teemalisi lugusid iga paari aasta tagant läbi käinud – näiteks nii aastal 2021, 2016 kui 2005.

Ookean on erakordselt kompleksne süsteem, mistõttu on üheste järelduste tegemine olnud alati keeruline. Koos tehisaru modelleerimise võimekuse ja arvutuspotentsiaali kasvuga on tehtavad mudelarvutused muutunud aga üha tõenäolisemaks. Värske põhjalik teadusuurimus, mis leidis refereerimist taaskord ka Eesti meedias, ütleb, et Golfi hoovus on päriselt aeglustumas ja selle seiskumise tagajärjel saab olema erakordselt kõrge hind. Paradoksaalsel kombel võibki kliima soojenemine alguses kaasa tuua soojenemislaine ja seejärel uue jääaja. Jaanuar tähistas kaheksandat järjestikust kuud, mil maailmas registreeriti uus kuine soojarekord ning sisuliselt on tänaseks 1,5-kraadine soojenemine võrreldes tööstusaja eelse tasemega juba ära toimunud. Temperatuuriralli läheb aga edasi.

Üha uusi rekordeid tegevad andmepunktid muudavad samas ka tõenäolisemaks, et poliitiline surve rohepöörde kiirendamiseks saab jõudu juurde. Ühes viimases uuringus viidatakse, et ka kliimatemaatikat tihti vedav Euroopa Liit peab oma tempot vähemalt kaks korda tõstma, et endile seatud eesmärke täita.

Veebruari tulemus +0,9%

Veebruar oli turgudele positiivne kuu. Suur osa ettevõtteid teatas oma möödunud aasta ja viimase kvartali majandustulemustest ning sealt tulnud kommentaarid aitasid luua positiivset fooni. LHV rohefondide veebruarikuu tootlus oli II samba fondil +0,9% ja III samba fondil +0,6%.

Veebruari lõpus lisasime portfelli akutehnoloogia valdkonnast veidi üle kahe aasta tagasi USA börsile tulnud Fluence Energy. Kui veel 3 aastat tagasi oli nende fiskaalaasta 1. kvartali jooksul laekunud tellimuste maht 68 mln dollarit, siis äsja lõppenud 1. kvartali tellimuste maht oli rekordilised 1,1 miljardit. Täitmata tellimuste maht on kasvanud kolme aastaga üle kolme korra 3,7 miljardini. Need andsid meile kindlust selle investeeringu tegemiseks. Veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 33% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 22% elektrifitseerimisse, 17% akutehnoloogiasse, 11% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.

Roheettevõtete juhid aktsiaid ostmas

Meie rohefondide suuruselt teine investeering on päikeseenergia ettevõtteid koondav Invesco Solari börsilkaubeldav fond. Selle suurim positsioon on USA börsil kauplev Enphase. Veebruari lõpus ostis Enphase’i tegevjuht ca poole miljoni dollari eest oma ettevõtte aktsiaid. Need on märgid, mida ei tohiks ignoreerida. Sektor, mis on kaotanud 3 aastaga ligi 2/3 oma väärtusest, on muutunud ka insaiderite jaoks piisavalt huvitavaks, et enda isiklikku raha selle alla panna.

Vase turul võib ees ootamas olla defitsiit

Rohefondide suurim investeering on täna vasetootjaid koondav Global X Copper Miners börsil kaubeldav fond ja seda vase asendamatu seosega rohepöörde elektrifitseerimise supertrendis. Vask kaupleb täna 3 aasta tagustel tasemetel ning on oma viimaste aastate tippudest üle 20% allpool. Vase hinnatõus mõjuks kahtlemata positiivselt vasetootjate aktsiahindadele. Goldman Sachs on hoiatamas, et vase turul on pakkumise ülejääk asendumas tõenäoliselt juba selle aasta esimeses pooles puudujäägiga. Hiina nõudluse langus on vase turgu seni tagasi hoidnud, kuid nüüdseks on nõudlus väljaspool Hiinat kasvanud ning vase tootmist tabanud erinevad probleemid on turgu defitsiiti surumas, mis toob tõenäoliselt kaasa vasemaagi hinnatõusu.

Intresside langetamise korral on ajalooliselt vase hinnatõus kiirenenud – näiteks kui USA Föderaalreserv on intresse langetanud keskkonnas, kus pole majanduslangust, on vases järgmise 75 päevaga järgnenud keskmiselt 13%line hinnatõus. Ajalugu kunagi ei kordu, küll aga riimub, mistõttu see on kõnekas argument, mida ei saa eirata.

Jaanuar 2024: Kliimaeesmärgid on eest libisemas

Joel Kukemelk, fondijuht

2050. aastaks seatud eesmärk jõuda globaalselt CO2 emissioonides netonull tasemeni on erakordselt ambitsioonikas eesmärk. Selleks, et oleks lootust seda täita, on vaja aastakümneid teha iga-aastaselt mitme triljoni suuruseid investeeringuid. Need on mahud, mida ei ole võimalik jätta perioodi viimasele viiele või kümnele aastale, vaid millega on vaja tegeleda kõik järgmised 25 aastat. Seetõttu on seatud ka vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Aasta 2030 on tormilise kiirusega lähenemas – see on esimene suurem tähtaeg, mida ei anna tuleviku udusse enam ära peita. Vajadust tegutseda sunnib tagant teadmine, et 2023. aasta tähistas Maa mõõtmisajaloo ülekaalukalt kõige palavamat aastat.

Kliimaeesmärkide täitmiseks on investeeringutega küll algust tehtud, kuid tempo pole jõudnud vajalikule tasemele. Seatud eesmärgid ja investeeringu vajadused on eest ära jooksmas. Ainuke variant neile järgi jõudmiseks on enda tempot tõsta. Ka meie Riigikontroll ütleb, et Eesti lubadus 2030. aastaks saavutada taastuvenergia kolmekordne kasv ilma jõuliselt reageerimata on juba täna kaheldav.

Jaanuari tulemus –9,1%

Detsembris justkui paisu tagant valla pääsenud roherallile tõmmati jaanuaris sama tugevalt pidurit ja möödunud aasta viimase kuu tugev tõus anti aasta esimese kuuga tagasi. Põhjuseks eelkõige hirm, et äkki ikkagi loodetud raha hinna odavnemine jõuab turgudele hiljem ja väiksemas mahus, kui eelmise aasta lõpus arvati. S&P Global Clean Energy indeksi jaanuari tulemus oli –10,9%, MAC Global Solar Energy indeksil –20,3% ja näiteks elektriautode tootja Tesla aktsiad odavnesid kuuga lausa –24,6%. LHV rohefondide jaanuarikuu tootlus oli II samba fondil –9,1% ja III samba fondil –9,6%.

Kui II samba Rohelises fondis me jaanuaris tehinguid ei teinud, siis III samba fondis sai neid tehtud omajagu: aasta lõpus laekunud sissemaksete raha investeerisime ära ning ühtlustasime II ja III samba rohefondide portfellide sisu. Jaanuari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 34% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas. Oleme sisuliselt täies mahus investeeritud.

Ootame intressimäärade langetusi

Kui mõnele võib tunduda, et maailma rohepööre on kestnud juba kaua, siis tegelikult on see alles alanud. 2023. aasta tähistas esimest korda, mil päikeseenergia suunalised investeeringud ületasid nafta puurimise omi. Üle maailma lisati ca 440 GW päikeseenergia võimsust ehk 1,7 korda rohkem võrreldes aasta varasemaga. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab taastuvenergia maht aastaks 2030 tänaste tasemete pealt veel 2,5 korda, kuid ka see on liiga vähe – kokkulepitud eesmärkide täitmiseks on vaja vähemalt 3- kordset kasvu. Kui 2023. aastal vähenesid USA CO2 emissioonid aastaga ca 2%, siis 2030. aasta eesmärgi täitmiseks on vaja näha ca 7%-list iga-aastast langust. Ja kui taastuvenergiast toodetud elekter moodustab täna ca 30% (suurim osa sellest on hüdroenergia) kogu maailma toodetud elektrist, siis aastaks 2050 peaks see jõudma aga 80+% peale. Selleks kõigeks on roheinvesteeringute tempot vaja tõsta ja kiiresti.

Kui 2022. ja 2023. aastal šokeeris rohesektorit kiiresti kasvanud kapitalihind, mis kärpis investeerimisprojektide kasumlikkust ja pärssis uute investeeringute tegemist, siis 2024. aastal on oodata raha hinna odavnemist nii siin- kui sealpool ookeani. See tähendab, et varasemate aastate vastutuul rohesektoris on asendumas taganttuulega. Ootame seda.

Käisime Norras taastuvenergia konverentsil

Jaanuari keskel toimus Oslos Pareto poolt korraldatud taastuvenergiakonverents, kus osales 65 rohesektori ettevõtet ning keda oli kuulamas üle 900 osaleja. Viimased aastad ja kapitali hinna tõus on roheettevõtteid pannud oluliselt rohkem keskenduma oma rahavoogudele ja bilansile – kuigi saadakse aru, et turu poolt pakutav võimalus on peaaegu piiritu, ei ole see ainult ühesuunaline purjetamine siledal avamerel. Tuleb ette ka tormisemaid aegu ja ka neil päevil peab laevuke pinnale jääma. See on tervitatav mõtlemislaad, sest paneb ettevõtted rohkem keskenduma sellele, kuidas lisaks globaalsete kliimaprobleemide lahendamisele ka oma investoritele raha teenida. Rohesektorisse investeerimine peab olema aktsionärile kasumlik või isegi väga kasumlik, et nii suuremahulisi investeeringuid õigustada.

Elame täna maailmas, kus Euroopa kalleima turuväärtusega firma tiitel kuulub ca 450 € miljardiga inimeste rasvumise vastast ravimit tootvale Taani ettevõttele Novo Nordisk, mille aktsia on viimase 5 aastaga kallinenud ligi 5 korda. Võrdluseks, samal ajal on teine Taani ettevõte ja üks maailma suurimaid taastuvenergia tootjaid Orsted langenud ligi 20% ning firma väärtus on ca €20 miljardit. Rohesektoris hinnad täna kallid pole, tulevikupotentsiaali on ja seda taustsüsteemi teades on hea pikaajaline rohepöörde investor olla.

Detsember 2023: Tugev lõpp aastale

Joel Kukemelk, fondijuht

LHV Roheline Pensionifond alustas tegevust 2020. aastal. Esimese aasta tulemus oli +95%, teisel aastal +3%, kolmandal –20% ning äsja lõppenud neljandal aastal –6%. Alates fondi asutamisest on kokku tulemus +52%. Investeeringuid teeme ja portfelli ehitame üles ca 10–15 aastase horisondiga. Viimased kaks aastat pole olnud roheinvestoritele soosivad, kuid usun, et sarnaselt esimesele kahele tegevusaastale on meil veel palju korralikult rohelisi aastaid ees.

Detsembri tulemus +7,7%

Detsember oli väga tugev kuu muidu nõrgale aastale rohesektoris. Tundub, et raha hinna tipp jäi oktoobrisse ning novembris ja detsembris langenud võlakirja tulumääradega on kiiresti tõusnud huvi kapitaliintensiivsete rohesektori rahapaigutuste tegemise järele. Kuna rohesektor ei ole täna populaarne, pole suuremate liikumiste esile toomiseks palju rohkem vajagi. LHV rohefondide detsembrikuu tootlus oli II samba fondil +7,7% ja III samba fondil +8,9%.

Detsembris tegime omajagu müügitehinguid, et valmistuda jaanuari alguse väljamakseteks neile investoritele, kelle usk rohesektori pikaajalisse potentsiaali on kõikuma löönud. Suur osa neist on oma osakud ostnud kõrgema hinnaga ja nüüd müüvad madalama hinnaga. See ei ole hea strateegia –- tänased odavamad hinnad tähendavad, et saame igakuiselt uusi hea hinnaga rohefondi osakuid oma pensionikontole juurde. Pension on enamiku jaoks meist veel väga kaugel ning pikas plaanis on tegelikult isegi seda parem, mida kauem odavama hinnaga rohesektori aktsiaid meile siin pakutakse.

Aasta lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 31% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 14% oli rahas väljamaksete tegemise ootel.

Süsiniku lisamine atmosfääri ei lõppe veel niipea

Kuigi maailm on tegemas suuri samme ja otsuseid süsiniku emiteerimise vähendamiseks, võtab nullemissioonideni jõudmine aega aastakümneid. Ja kuna kliimaprotsessid on suure inertsiga, siis muutusi kliimas näeme veelgi pikemas perioodis. Eks inimestel tuleb kohaneda. Mida kiiremad saavad olema vähendused uutes emissioonides, seda väiksem saab see kohanemise vajadus olema. Aga tõenäoliselt on need muutused ikkagi suured. Copernicuse poolt analüüsitud eesootavatest suurtest klimaatilistest väljakutsetest sai detsembrikuus lugeda ka eestikeelses meedias.

Elektriautode turul on uus valitseja

Kui seni on elektriautode turu suurim tegija olnud ameeriklaste Tesla, siis alates 2023. aasta lõpust on selle tiitli võtnud endale Hiina autotootja BYD, kuhu on LHV Rohelised pensionifondid investeerinud nii otse läbi Hongkongi börsi kui ka läbi erinevate börsil kaubeldavate fondide kokku 1,8% fondi varast. BYD müüs 2023. aasta 4. kvartalis 526 tuhat elektriautot vs. Tesla 484 tuhat. Hiinast on saanud vaid 3 aastaga üks suuremaid autode eksportijaid maailmas. See on üks parimaid näiteid, kui kiiresti maailma majandusmudelid praeguse rohepöörde käigus muutuvad. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb.

Suuremad sissemaksed, suurem pension

Alates 2024. aasta algusest on võimalik esitada avaldus, et teha oma II samba fondi suuremaid sissemakseid ja tõsta oma maksemäär 2% pealt kas 4% või 6% peale. See on väga maksuefektiivne võimalus oma pensionivara kasvatamiseks – sissemakseid tehakse brutopalgalt, mistõttu võidad automaatselt 22% tulumaksu. Soovitan kõigil seda võimalust kasutada. Selleks, et 2025. aasta jaanuarist suuremad maksed Su valitud pensionifondi liiguks, tuleb vastav avaldus esitada kõige hiljemalt selle aasta 30. novembriks. Aga parem on see kohe ära teha, et kogemata ei unustaks ning kui mingil hetkel soov hiljem siiski ümber mõelda, siis ka see on võimalik.

Mina olen oma avalduse maksemäära tõstmiseks 6% peale juba ära teinud. LHVs saab seda tasuta teha nii LHV internetipanga sektsioonis „Pension“ -> „Pensioni prognoos“ -> „Esita avaldus II samba maksemäära muutmiseks“ kui ka LHV pensioniveebi esilehel suuremate maksete bänneril vajutades nuppu „Esita avaldus“ ja liikudes seal maksemäära muutmise osasse.

Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Roheline III?

Vaata lisaks

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon