II sammas

LHV Pensionifond XL
Aktiivne juhtimine • Agressiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
29,73%
0%
100%
Investeerib Eestisse
34976
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
German Government 3.25% 04/07/214,91%
German Government 2.25% 04/09/214,83%
iShares STOXX Europe 600 DE3,39%
EfTEN Kinnisvarafond3,19%
iShares DAX EX2,84%
iShares Gold Producers UCITS ETF2,81%
France Government 3.75% 25/04/212,72%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,61%
France Government 25/05/212,57%
TRIGON - New Europe Fund D2,57%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,19%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,61%
East Capital Baltic Property Fund III2,30%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2020)207 122 831,72 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis500 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,98%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 juuni – Saksamaa tööstusettevõtete aktsiatel oli lennukas kuu

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Ka juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.

Taas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.

Pensionifondi XL tootlust toetasid seekord Saksamaa suurte tööstusettevõtete aktsiad. Näiteks Mercedeseid tootva Daimleri aktsia kallines juunis 8,3% võrra ja Siemensi aktsia 6,3%. Samuti andsid väga hea tulemuse Põhjamaade ettevõtetesse tehtud investeeringud: Taani köögi- ja vannitoamööbli tootja TCM Groupi aktsia tootlus oli 20% ja Norra kaupluseketi Europrisi aktsia kallines kuuga 12,2% võrra.

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Juunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.

2020 mai – Fondi tootlust toetasid värsked aktsiainvesteeringud

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Märksa kehvemaks kujunes aga arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeksi tulemus, sest indeks kerkis kohalikus valuutas ainult 0,6% võrra. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Pensionifondi XL tootlust toetasid maikuus taas kevadel tehtud uued börsiinvesteeringud. Väga tugeva tootluse saavutas ka sel kuul Ladina-Ameerika e-kaubanduse ettevõte MercadoLibre, mille aktsia kallines kuuga 42,5% võrra. Samuti tegid hea tulemuse Rootsi taristuettevõte Sweco, tõustes 19,5%, ja Taani kuuldeaparaatide tootja GN Store Nord 16,3% tootlusega. Saksamaa tööstushiiu Siemensi aktsia väärtus kasvas maikuus 16,4% võrra.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

2020 aprill – Fondi tootlust toetas aktsiariski suurendamine

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.

Üleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.

Hästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Pensionifondile XL tõid aprillis korraliku tootluse maavarasid kaevandavate ettevõtete aktsiad. Näiteks kullakaevandajate Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold aktsiad kallinesid kuuga vastavalt 48,6% ja 41,4%. Peamiselt vase kaevandamisele keskendunud ettevõtted Freeport-McMoRan ja KAZ Minerals pakkusid 31,8% ja 22,4% suurust tootlust.

Veel toetasid pensionifondi tulemust e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre Ladina-Ameerikast ja Rakuten Jaapanist, mille aktsiad tõusid vastavalt 20,3% ja 14,6% võrra.

Kasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.

Fondi XL võlakirjaportfelli maht on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, sest oleme fondi raha suunanud rohkem aktsiaturgudele.

Lükates praegused riskid tulevikku
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.