II sammas

LHV Pensionifond XL
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
25,19%
0%
100%
Investeerib Eestisse
37832
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.09.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
France Government 3.75% 25/04/215,46%
France Government 3.25% 25/10/214,77%
German Government 3.25% 04/07/214,75%
German Government 2.25% 04/09/214,62%
France Government 25/05/213,75%
German Treasury Bill 14/04/20213,61%
iShares Gold Producers UCITS ETF3,42%
EfTEN Kinnisvarafond2,73%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,41%
Xtrackers DAX UCITS ETF2,40%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond2,73%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,41%
East Capital Baltic Property Fund III2,14%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.09.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.09.2020)224 821 101,19 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis530 000 osakut
Depootasu määr0,0552% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,98%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 september – INVLi erakapitalifond omandas Leedu tervishoiusektori ettevõtte

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast mitut järjestikust tõusukuud tegid maailma aktsiaturud septembris pausi ja turuindeksid valdavalt langesid. Tugevalt sai pihta siiani väga head tootlust näidanud USA tehnoloogiasektori Nasdaq Composite indeks, langedes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 5,2%. Globaalse MSCI World aktsiaindeksi tase kahanes septembris 1,5% ja Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondava Euro Stoxx 50 indeksi väärtus langes 2,3%.

Suurimate langejate seas olid Vahemere äärsed riigid, kuid näiteks Stockholmi börs näitas kohalikus valuutas mõõdetuna hoopis 3,6% tõusu. Jaapani Nikkei börsiindeks kerkis jeenides 0,2% ja eurodes kujunes tootluseks 2,4%. Balti riikide seas suutis positiivset tulemust näidata vaid Riia börsiindeks, tõustes 0,5%. Vilniuse ja Tallinna börsid aga langesid septembris vastavalt 0,9% ja 1,4% võrra.

Pensionifondi XL portfelli kuuluv erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund tegi juba neljanda investeeringu ning omandas Leedu tervishoiusektori ettevõtte Reneso, mis pakub peamiselt hambaproteese ja seotud teenuseid. Tehingu käigus tegi Reneso ka investeeringu Taani ettevõttesse MBL Group, mille põhitegevus on meditsiiniliste liikumisseadmete tootmine. See on ka INVL fondi esimene investeering väljaspool Balti riike.

Nii nagu oli möödunud kuu nõrgemapoolsem aktsiaturgudele, oli see seda ka madalama reitinguga võlakirjasegmentidele. Kui valitsuse võlakirjad jäid septembris tootlusega plusspoolele, siis väiksemate ettevõtete turul oli võlakirjade tulemus ligi protsendine kaotus. Samamoodi on aasta algusest mõõdetuna Euroopa madalama reitinguga ettevõtete võlakirjaturu tootlus septembri lõpu seisuga enam kui kolm protsenti miinuses.

Kardetavasti ei saa selline negatiivne tootlus olema erand, kuna paljud võlakirjaturu osad on hinnastatud äärmiselt kõrgelt. Palju lubavam strateegia on seevastu investeerida ettevõtetesse, millede väärtpaberid ei ole börsil kaubeldavad. Septembri jooksul müüsimegi taas rahvusvahelisi võlakirju, mille hinnad pärast jätkuvat tõusu on jõudnud nii kõrgele, et edasi oodatav tootlus on olematu või negatiivne ja liikusime edasi mitme börsivälise investeeringu kokku panemisel.

2020 august – Aktsiaturud jätkasid USA eestvedamisel tõusukursil

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

August kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.

Taas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%). Euroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega.

Arenevad turud liikusid aga erinevates suundades: kui Aasia riigid eesotsas Hiinaga saavutasid suuresti positiivse tootluse, siis Ladina-Ameerika börsid valdavalt langesid. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.

Augustis teatas Pensionifondi XL portfelli kuuluv Siemens Healthineers, et võtab üle vähiraviseadmeid tootva ettevõtte Varian Medical Systems, mis on noteeritud New Yorki börsil. Kokku lepiti hinnas 177,5 dollarit aktsia kohta, mis on info avalikustamisele eelnenud börsihinnast peaaegu 25% kõrgem tase. Kogu tehingu maht on 16,4 miljardit dollarit. Tehingu toimumise peavad siiski heaks kiitma veel ka Variani aktsionärid ja järelvalveorgan. Ühinenud ettevõte saavutab meditsiiniseadmete tootmise alal – ennekõike vähiravi valdkonnas – väga tugeva turupositsiooni.

Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.

Rahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.

2020 juuli – Fondi üksikinvesteeringute seas leidus suuri tõusjaid

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%. Arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeks kallines kohalikus valuutas 8,4%, kuid euro vahetuskursi tugevnemise tõttu jäi tootlus eurodes kõiges 3,4% juurde.

Balti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).

Juulis tõi hea tootluse Pensionifondi XL portfelli kuuluv ettevõte IDEXX Laboratories, mille aktsia kerkis kuu jooksul 13,7% võrra. Ettevõte toodab peamiselt analüüsideks vajalikke masinaid veterinaaridele ja teatas teise kvartali tugevatest tulemustest eriolukorrast hoolimata.

Samuti avaldas suurepärased kvartalitulemused Rootsi ettevõte Sweco, mis nõustab taristuprojektide elluviijaid ja on Põhjamaades selle valdkonna liider. Juulis kallinesid ettevõtte aktsiad Stockholmi börsil koguni 22,5% võrra.

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

Vaikus enne tormi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Suurimad rahvusvahelised väärtpaberiturud olid septembris suhteliselt rahulikud. Põhja- Ameerika ja Lääne-Euroopa aktsiaturud andsid väikese osa suvisest tõusust kuu jooksul tagasi, samal ajal kui Jaapani börsiettevõtete väärtus isegi kasvas veidi.