II sammas

LHV Pensionifond XL
Aktiivne juhtimine • Agressiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
29,36%
0%
100%
Investeerib Eestisse
35093
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,64%
EfTEN Kinnisvarafond3,22%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,89%
France Government 2.25% 25/10/222,59%
East Capital Baltic Property Fund II2,30%
East Capital Baltic Property Fund III2,29%
Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/212,21%
Allianz 07/12/202,05%
JP Morgan Chase And Co 27/01/201,94%
HSBC Holdings Plc 04/12/211,89%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Luminor 1.5% 18/10/213,64%
EfTEN Kinnisvarafond3,22%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,89%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.07.2019)186 921 851,25 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis500 000 osakut
Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Haldustasu: 1,20%

Haldustasu alates 02.09.2019: 0,72%

2019 juuli – Soome investeeringute tugevad erisuunalised liikumised

Kristo Oidermaa, fondijuht

Juulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.

Sellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Jaapani aktsiaturg aga tõusis kuuga kohalikus valuutas 1,2% ja eurodes mõõdetuna 2,6%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.

Pensionifondi XL portfellis olevad Soome börsifirmade aktsiad liikusid möödunud kuul erinevates suundades. Metsatööstuse ettevõtte Metsä Board aktsia langes juulis 4,8% võrra, sest ettevõte raporteeris nõrgad II kvartali tulemused. Ettevõtte tulud vähenesid võrreldes 2018. a sama perioodiga 8% ja puhaskasum kahanes 13% peamiselt Hiina turu nõrkuse tõttu. Soome kaubandusketi Kesko tulud tõusid aga 4% võrra uuele rekordtasemele ning ettevõtte aktsia kerkis seetõttu kuu jooksul 9,7%.

Võlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.

Augusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.

Võlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.

2019 juuni – Lõdva rahapoliitika ootus toetas aktsiaturgusid

Kristo Oidermaa, fondijuht

Maailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.

Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Hea tulemuse tegi ka üleilmsete arenevate turgude indeks, mis näitas kohalikus valuutas mõõdetuna 5,7% suurust tootlust. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.

Pensionifondi XL portfelli kuuluv Saksamaa kaubanduskett Metro AG sai juunis kõikide aktsiate ülevõtupakkumise ja tänu sellele tõusis ettevõtte aktsiahind kuuga 13,9% võrra. See on käibe poolest maailma suuruselt kaheksas kaubanduskett, millele kuulub peaaegu 800 kauplust 25 riigis. Metro AG nõukogu soovitas aktsionäridel pakkumine esialgu tagasi lükata, sest peab hinda liiga madalaks.

Samuti andsid juunis hea tootluse Soome metsandussektori ettevõtted Stora Enso ja Metsä Board, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 9,2% ja 15,9% võrra.

Võlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.

Juunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.

Jätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.

Näiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.

2019 mai – Investeering Sloveenia spordivarustuse tootjasse

Kristo Oidermaa, fondijuht

Pärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. USA S&P 500 indeks langes kuu jooksul kohalikus valuutas 6,6% võrra ja Hiina börsiindeks koguni 13,6%. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.

Saksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.

Pensionifondi XL portfelli kuuluv erakapitalifond KJK Fund III tegi mais uue investeeringu Sloveenia spordivarustuse tootjasse Elan. Ettevõte toodab näiteks talvespordivarustust ja purjejahte ning on oma valdkonnas maailma juhtivate tootjate seas. Varem on KJK investeerinud Eesti veespordivarustuse ettevõttesse Tahe Outdoors.

Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.

Uutest projektidest asusime veel läbirääkimistesse seoses võimaliku osalusega Paidesse uue piimatööstuse rajamises, mida rahastavad E-Piim, Hollandi investor Interfood ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.

Rahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.

Uute muudatuste alahinnatud mõju
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.