Sobib kui
- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
- oled valmis riskima keskmisest rohkem,
- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Strateegia
Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 28.02.2021 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
German Government 2.25% 04/09/21 | 5,54% |
France Government 3.25% 25/10/21 | 5,29% |
German Government 3.25% 04/07/21 | 5,12% |
France Government 3.75% 25/04/21 | 4,83% |
France Government 25/05/21 | 3,91% |
German Treasury Bill 14/04/2021 | 3,20% |
ZKB Gold ETF | 2,56% |
EfTEN Kinnisvarafond | 2,51% |
German Government 1.5% 04/09/22 | 2,46% |
TRIGON - New Europe Fund D | 2,43% |
Suurimad Eesti investeeringud
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
EfTEN Kinnisvarafond | 2,51% |
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,14% |
East Capital Baltic Property Fund III | 1,86% |
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 28.02.2021) | 253 501 684,96 € |
Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 530 000 osakut |
Depootasu määr | 0,054% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,576%
Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,13%
Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2020. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Veebruar 2021: investeerisime Rootsi kinnisvarahaldusfirmasse
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Veebruaris tõid arenenud riikide aktsiaturud jätkuvalt lõdva rahapoliitika ja uute toetusmeetmete ootuses põhiosas positiivse tootluse. Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuuga koguni 4,5% ning seejuures olid tugevaimate seas Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Saksamaa börsiindeksi DAX tootlus oli 2,6% ja Stockholmi turg tõusis eurodes mõõdetuna 2,7%. Helsingi börsiindeksi tulemuseks jäi veebruaris 0,9%.
Tagasihoidliku positiivse tulemuse andis ka üleilmne MSCI arenevate turgude indeks, kerkides kuu jooksul eurodes 1,2%. Jaapani Nikkei börsiindeks tõusis kohalikus valuutas 4,7% ja eurodes 3,2%. Balti riikide seas näitas parimat tootlust Tallinna börs 1,2% tõusuga. Riia börsiindeksi tootluseks kujunes 0,5% ja Vilniuse börs langes kuuga 1,3% võrra.
LHV pensionifondidele tõid negatiivse tulemuse portfelli kuuluvad kulla kaevandamisega seotud ettevõtted. Näiteks Agnico Eagle Minesi ja Barrick Goldi aktsiad odavnesid kuu jooksul koguni vastavalt 19,6% ja 16,1% võrra. Selle põhjuseks võib lugeda reaalintresside tõusu ning investorite tähelepanu liikumise väärtusaktsiatele ja varadele, mis pakuvad inflatsioonikaitset.
Korraliku positiivse tootluse andsid Saksamaa autotootjad Daimler ja Volkswagen, mille aktsiad kerkisid vastavalt 14% ja 10,6%. Kuigi automüüginäitajad on endiselt kehvad, oodatakse müügi taastumist. Uue investeeringuna lisandus aktsiaportfelli Rootsi ettevõte Coor Service Management. Ettevõte pakub laialdast kinnisvaraobjektide halduse teenust Skandinaavia riikides ning teenib stabiilset rahavoogu.
Fondi portfelli kuuluv Sunly saavutas Poola taastuvenergia oksjonil edu ja täitis sellega olulise eeltingimuse pensionifondidest pikaajalise kapitali kaasamiseks. Pärast ülejäänud eelduste täitmist tõuseb päikeseparkide ehituse rahastamiseks kasutatav võlakiri järgmistel kvartalitel meie suurimate investeeringute sekka. Võlakirja tähtaeg on viis aastat ja intress 8% aastas.
Kuigi riiklikud programmid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on märkimisväärse mahuga, on projektide elluviimisel kriitiline roll siiski tihti erasektoril. Pensionifondidel kui pikaajalise kapitali pakkujal on siin selge eelis. Et börsidel on varad ka äärmiselt kõrgelt hinnastatud, jätkame tööd selle nimel, et leida atraktiivseid otseinvesteeringuprojekte.
Jaanuar 2021: tegime uue investeeringu hõbedakaevandajasse
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Jaanuar kulges maailma aktsiaturgudel pärast 2020. aasta tugevat lõppu küllalt rahulikult ning kokkuvõttes liikusid peamised börsiindeksid vähesel määral ja eri suunas. Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes kuuga 1,9%. Seejuures oli suurimate langejate seas näiteks Saksamaa börs –2,1% tulemusega, kuid Rootsi ja Soome börsiindeks hoopis tõusid vastavalt 4% ja 2,1%.
Eurodes mõõdetuna langes USA turuindeks S&P 500 kuu jooksul 0,4% ja Jaapani Nikkei indeks tõusis 0,7%. Üleilmne arenevate turgude indeks pakkus aga eurodes mõõdetuna tugevat, 3,8% tootlust, mille põhjus oli suuresti Hiina börsi rohkem kui 8% tõus. Baltimaade aktsiaturud olid jaanuaris samuti tugevad. Tallinna börsi tootluseks kujunes 6,9%, Vilniuse börsiindeks tõusis 5,6% ja Riia börsi tulemus oli 2,6%.
Pensionifondi XL tootlust kasvatasid taas investeeringud maavarade kaevandamisega seotud ettevõtetesse, mille aktsiad kallinesid suuremate majanduse elavdamise pakettide ootuses.
Uue investeeringuna lisasime portfelli ettevõtte Pan American Silver Corp., mis kaevandab ja töötleb hõbedat ning millele kuulub kaevandusi mitmes Ladina-Ameerika riigis. Müüsime aga investeeringu vasekaevandamise ettevõttes KAZ Minerals, sest selle juhtkond teatas plaanist ettevõte välja osta. Pensionifondid teenisid investeeringult üle 150% tootlust.
Võlakirjaturud jäid aasta esimesel kuul valdavalt miinusesse nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka arenevatel turgudel. Langus polnud järsk, kuid Ühendriikide ja eriti Saksamaa turud on võtnud järjekindlalt suuna madalamale novembri algusest saadik, mil selgusid Pfizeri/BionTechi vaktsiini kliinilise testi tulemused. Kahe sellise ankru liikumine on mõjutanud turge väga laialdaselt.
Hindade kergest langusest (ja intresside tõusust) hoolimata jätkub uute väärtpaberite müügi tugev kasv: jaanuaris laenasid näiteks Euroopa riigid kokku ligikaudu 40% rohkem kui veel 2017. aasta jaanuaris. Vähenenud maksutulu asendamiseks pole praegu teist viisi kui laenamine.
Oleme hoidnud fondi eemale kõrge hinnariskiga võlakirjade soetamisest. Fondi portfellis olevad suurema tähtsusega kohalikud ettevõtted on siiani teatanud ootuspärastest või isegi ootusi ületavatest tulemustest.
Detsember 2020: fondi tootlust toetas kevadel suurendatud aktsiarisk
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Hoolimata sellest, et kevadel tingis Covid-19 pandeemia börside märkimisväärse languse kogu maailmas, suutsid aktsiaturud aasta lõpuks valdavalt taastuda. Seejuures tõusid USA S&P 500 ja Nasdaqi indeks koguni uute tippudeni. Eurodes mõõdetuna kerkis Jaapani Nikkei indeks aastaga 11,6% ja MSCI arenevate turgude indeks 6,4%.
Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 jäi seevastu 3,2%-ga miinuspoolele. Suurimate langejate seas olid Hispaania, Suurbritannia ja Prantsusmaa börs, kuid nii Põhjamaade kui ka Saksamaa aktsiaturg näitasid head tootlust.
Baltikumis tegi aastaga parima tulemuse Vilniuse börs 14,7%-ga, Riia börsiindeks tõusis 9,7% ja Tallinna börsi tootluseks jäi 5%.
LHV pensionifondi XL head tulemust 2020. aastal toetasid suuresti kevadise börside languse ajal tehtud investeeringud, kui soetasime aktsiaid Põhjamaade, Saksamaa, USA ja teiste riikide börsidelt. Üle 100% tootluse tõid näiteks USA hambaraviettevõte Align Technology, autode lisatarvikute tootja Hella, taristukonsultatsioonidega tegelev Sweco ja Ladina-Ameerika e-kaubanduse hiid MercadoLibre.
Samuti paigutasime möödunud aastal tugevalt raha kulla kaevandamisega seotud ettevõtetesse ja füüsilise kulla fondi. Detsembris moodustasid need investeeringud fondi portfellist pea 8% ja tõid aasta jooksul korraliku tootluse.
Aasta jooksul soetasid pensionifondid mitu ärikinnisvara objekti: kontorihoone Tallinnas Tartu maanteel ja stock-office’i tüüpi hooned Rae vallas Jüris. Veel tegime investeeringu EfTEN Capitali loodud üürikortermajade fondi.
Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel vähendasime riske samm-sammult kogu aasta jooksul. Kui maailma finantsturgudel algas veebruaris järsk langus, kasutasime ära asjaolu, et olime olulise osa fondi varadest hoidnud lühiajalistes ja kõrge reitinguga Euroopa võlakirjades. Müüsime neid suures mahus ja soetasime positsioone hoopis languse läbi teinud aktsiaturult.
Kui aktsiaturud aasta teisel poolel tõusma hakkasid, müüsime paljud talvel tehtud investeeringud ning suunasime raha Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuse lühiajalistesse võlakirjadesse.
Samal ajal vähendasime peaaegu nullini fondi suurema krediidiriskiga rahvusvaheliste võlakirjade positsiooni. Kaalukat osa mängis siin Sampo ja Danske panga võlakirjade müümine. Kasutasime taas ära olukorra, et Euroopas olid finantssektori aktsiad kevadeks märkimisväärselt odavnenud. Seepärast müüsime enamiku neist võlakirjadest ja soetasime aktsiaid.
Jätkasime tööd ka kohalike tehingute tegemisel, jõudes kokkuleppele taastuvenergiettevõtte Sunly laienemisplaanide rahastamises. Ettevõte plaanib kasutada pensionifondide kapitali oma mahukate investeeringute jaoks ja investeeringu intressitase on 8% aastas.
Kuigi Euroopa võlakirjaturu käekäigu võib möödunud aasta kokkuvõttes lugeda heaks, andis suurima tootlusega segment sealt veidi üle 4% tootlust. Nagu eespool näidatud, suudame panna pensionifondide kapitali selgesti tootlikumalt tööle kohalike ettevõtete rahastamise teel. Sellele suunale keskendume ka tänavu.

Kas kasvatada oma pensioni ise või loota riigile?
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Veebruar oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel taas edukas kuu. USA suurimate ettevõtete aktsiaid järgiv S&P500 indeks ning Saksamaa suurimaid ettevõtteid koondav indeks DAX parandasid veebruaris oma rekordtaset, kerkides eurodes mõõdetuna vastavalt 3,1% ja 2,6%.