II sammas

LHV Pensionifond XL
Aktiivne juhtimine • Agressiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
28,31%
0%
100%
Investeerib Eestisse
34559
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
German Government 3.25% 04/07/215,02%
German Government 2.25% 04/09/214,93%
Xtrackers DAX UCITS ETF4,63%
iShares STOXX Europe 600 DE4,42%
EfTEN Kinnisvarafond3,24%
iShares Gold Producers UCITS ETF2,77%
iShares DAX EX2,74%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,68%
TRIGON - New Europe Fund D2,58%
Luminor 1.5% 18/10/212,38%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond3,24%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/272,68%
Luminor 1.5% 18/10/212,38%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.05.2020)202 617 516,62 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis500 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,98%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 mai – Fondi tootlust toetasid värsked aktsiainvesteeringud

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Märksa kehvemaks kujunes aga arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeksi tulemus, sest indeks kerkis kohalikus valuutas ainult 0,6% võrra. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Pensionifondi XL tootlust toetasid maikuus taas kevadel tehtud uued börsiinvesteeringud. Väga tugeva tootluse saavutas ka sel kuul Ladina-Ameerika e-kaubanduse ettevõte MercadoLibre, mille aktsia kallines kuuga 42,5% võrra. Samuti tegid hea tulemuse Rootsi taristuettevõte Sweco, tõustes 19,5%, ja Taani kuuldeaparaatide tootja GN Store Nord 16,3% tootlusega. Saksamaa tööstushiiu Siemensi aktsia väärtus kasvas maikuus 16,4% võrra.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

2020 aprill – Fondi tootlust toetas aktsiariski suurendamine

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.

Üleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.

Hästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Pensionifondile XL tõid aprillis korraliku tootluse maavarasid kaevandavate ettevõtete aktsiad. Näiteks kullakaevandajate Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold aktsiad kallinesid kuuga vastavalt 48,6% ja 41,4%. Peamiselt vase kaevandamisele keskendunud ettevõtted Freeport-McMoRan ja KAZ Minerals pakkusid 31,8% ja 22,4% suurust tootlust.

Veel toetasid pensionifondi tulemust e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre Ladina-Ameerikast ja Rakuten Jaapanist, mille aktsiad tõusid vastavalt 20,3% ja 14,6% võrra.

Kasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.

Fondi XL võlakirjaportfelli maht on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, sest oleme fondi raha suunanud rohkem aktsiaturgudele.

2020 märts – Müüsime võlakirju, et haarata võimalusi aktsiaturgudel

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsete aktsiaturgude langus jätkus koroonaviiruse leviku ja majanduskriisi hirmus ka märtsis ning kokkuvõttes oli 2020. aasta esimene kvartal maailma börsidele üks kõigi aegade nõrgimaid. Euroala suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks kaotas märtsis oma väärtusest 16,2% ja kogu esimese kvartali jooksul kujunes languseks kokku 25,3%.

Seejuures langesid Euroopa suurimate riikide börsiindeksid märtsis valdavalt üle 10% ja Lõuna-Euroopas isegi üle 20%. Jaapani aktsiaturu indeksi väärtus kahanes märtsis eurodes mõõdetuna 10% võrra ja esimeses kvartalis kokku 17,4%.

Tugevalt sai pihta ka arenevate turgude börsiindeks, kus suurimad kaotajad olid Ladina-Ameerika riigid. Hiina börs aga pidas küllaltki hästi vastu ja langes märtsis eurodes mõõdetuna ainult 7,1% võrra. Balti riikide aktsiaturud jätkasid samuti kukkumist, kui Tallinna börsi tulemus oli märtsis koguni –20%. Vilniuse börsiindeks langes 12,1% võrra ja Riia börsi tootluseks kujunes –10,8%.

Kasutasime turgude langust Põhjamaade börsidel uute investeeringute tegemiseks. Soome börsilt soetasime näiteks Valmeti, KONE ja UPM-Kymmene aktsiaid. Valmet on tööstusettevõte, mis toodab lahendusi nii tselluloosi ja paberi tootjatele kui ka energiasektori ettevõtetele. KONE põhiäri on liftide ja eskalaatorite tootmine ja hooldus. Ettevõte teenib müügitulust 40% Hiinas, 40% Euroopas ja 20% USA-s. UPM-Kymmene on keskendunud taastuvmaterjalide tootmisele ja vastutustundlike lahenduste leidmisele metsatööstuse jaoks.

Suurtel võlakirjaturgudel toimus märtsis rohkem kui mõnikord viie aasta jooksul. Leviva viiruse tõttu võlakirjade hinnad langesid ja mis veelgi olulisem, isegi maailma suurimate ettevõtete jaoks lõppes peaaegu täielikult võimalus raha laenata.

Keskpangad sekkusid enam-vähem samade meetmetega kui kümne aasta taguse kriisi ajal, kuid seekord juba jõulisemalt ja kiiremini: pankadele pakuti tuge ja esimest korda hakati andma laenu ka otse ettevõtetele. Kuu lõpuks jäid Euroopa ja USA ettevõtete võlakirjaturgudel kaotused sellest hoolimata 6% ja 15% vahele. Mõnel turul pühiti minema kogu viimase kolme aasta tõus.

Kuigi keskpankade meetmed aitasid hinnalanguse peatada, on probleem alles. Viimase kümnendi ülimadalad intressimäärad on võimaldanud paljudel madalama reitinguga ettevõtetel võtta nii palju võlgu, et isegi Rahvusvahelise Valuutafondi värskeima hinnangu järgi võib järgmise kriisi korral sattuda kuni 40% kõigist ettevõtetest makseraskustesse. See kriis on nüüd käes.

Nagu oleme siin kuuvaadetes viimaseil aastail rõhutanud, investeerime eelkõige kõrge reitinguga ja lühiajalistesse võlakirjadesse. Nii väldime palju laenu võtnud ettevõtteid ja pikaajalisi võlakirju, mis saidki märtsis löögi.

Kuu jooksul müüsime rohkem kui poole fondi võlakirjainvesteeringutest, soetades aktsiaid ja pannes raha valmis uute investeeringute tegemiseks. Märtsi lõpu seisuga moodustasid suurima osa (peaaegu poole) alles jäänud võlakirjaportfellist Euroopa Liidu valitsuste ja riigiettevõtete võlakirjad.

Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.