LHV Pensionifond Indeks

Märts 2025: USA aktsiaturg heidab riskivaradele varju

Kaks viimast aastat suurte tehnoloogiaettevõtete tuules üles kihutanud USA aktsiaturg on alates veebruari keskpaigast seisnud silmitsi järsu langusega. Entusiasm, mis valitses Donald Trumpi presidendiks saamise eel, on vahetunud teadmatuse ja hirmuga uute imporditollide ja eelarvekärbete ees. Kuna USA aktsiate osakaal üleilmsest aktsiaturust moodustab 66%, siis mõjutab see üsna tugevalt sarnase jaotusega tehtud investeerimisportfelle.

Kui Trumpi eelmise ametiaja jooksul said investorid börsidel nautida võrdlemisi rahulikku sõitu ülesmäge (koroonapandeemia kukkumist arvestamata), sest toona esialgselt välja kuulutatud tariifid kujunesid lõpuks pehmemaks ja ei põhjustanud suurt raputust inimeste ja ettevõtete kindlustundes, siis Trumpi teine ametiaeg on alanud märksa tormilisemalt.

Trump ja USA rahandusminister Scott Bessent on mõlemad öelnud, et laiahaardeliste imporditariifide ning valitsuse kulutuste kärpimise tõttu läheb kõigil mõneks ajaks raskeks. Sellega on saadetud signaal, et kui eelmisel ametiajal oli Trumpi jaoks aktsiaturu käekäik väga oluline, siis nüüd vähemalt sõnades ei lähe see enam uuele administratsioonile korda.

Sestap on investoritel kadunud varasem julgus minna suuremate languste järel USA aktsiaid ostma, sest enam ei nähta Trumpi ähvardusi läbirääkimiste taktikana, mida lõpuks täiel määral ei realiseerita. Ja kuna puudub teadmine, kui ulatuslikuks tollitariifid osutuvad, pole ka enam ettekujutust, milline saab agressiivse kaubanduspoliitika mõju olema Ühendriikide majandusele. Näiteks Atlanta FEDi mudel, mis alles veebruari keskel prognoosis USA majandusele esimeses kvartalis 2% kasvu, näitas aprilli alguses jooksvat konjunktuuri arvesse võttes juba 3,7% langust.

Hirm majandussurutise ees on tugevama müügisurve alla pannud eeskätt kõrgete kasvuootustega firmad ja sektorid. Nii langesid suuremate tehnoloogiaettevõtete aktsiad esimeses kvartalis keskmiselt 15% (Nvidia –22%, Tesla –32%, Amazon –14%, Apple –9%, Alphabet –18%, Microsoft –10%, Meta –4%), avaldades tugevat mõju kogu USA aktsiaturule, mis S&P 500 indeksi näol langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Kuna euro tegi samal ajal dollari suhtes lisaks arvestatava tõusu, siis oli euroala investori jaoks USA aktsiaturu esimese kvartali tegelik tootlus –8,7%.

LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III laiem hajutatus vähendas USA survet

Erinevalt teistest Eesti turul tegutsevate fondivalitsejate pensioni indeksifondidest ja ka nende kõrge aktsiariskiga aktiivselt juhitud fondidest on LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III hajutanud oma investeeringud laiemalt (63% arenenud turgudele ja 37% arenevatele turgudele), mistõttu jääb USA aktsiate osakaal portfellis väiksemaks ja mõju kogu portfelli tootlusele ka pisemaks.

LHV II samba pensionifondi Indeks ja III samba fondi Indeks III esimese kvartali tootlus oli –4,1%. See langus oli väiksem nii teiste fondivalitsejate indeksifondide kui ka kõrgema riskiga aktiivselt juhitud fondide omast, mis paigutavad oma vara suurema osakaaluga Ameerika Ühendriikidesse.

Allolevast tabelist on näha täpsemalt, milline on USA aktsiate osakaal kõrgema riskiga pensionifondides. USA aktsiate kõrgete osakaalude puhul tasub tähele panna, et see tähendab ka suurt avatust dollarile, mis võib euro suhtes ebasoodsas suunas liikudes tingida täiendavat negatiivset tootlust.

Mis saab Ühendriikidest edasi?

Trump on püstitanud väga keerulise tasakaalustamise ülesande. Esiteks tõstetakse ulatuslikult tariife praktiliselt kõikidele kaubanduspartneritele, mis tähendab USA tarbijate jaoks kõrgemaid hindasid ajal, mil inflatsioon on olnud juba mõnda aega üks peamisi mureallikaid. Kuna tarbimine moodustab üle kahe kolmandiku USA majandusest, hakkab tarbijate ebakindlus edasi lükatud ostude näol üsna kiiresti majanduses välja paistma.

Lisaks sellele on USA majandus pikalt olnud sõltuvuses valitsuse heldekäelisest eelarvest (viimasel kahel aastal on eelarvepuudujääk ulatunud üle 6% aastas). Trump soovib eelarvedefitsiiti ligi triljoni dollari ehk ligikaudu poole võrra vähendada, millega võetakse majandusest täiendavalt dollareid ära.

Selleks, et tarbijad tuleksid kallinevate kaupade ja teenustega toime, plaanib Trump langetada makse ja tagamaks kapitali kiiremat voolamist vajalikesse sektoritesse ning kulubaasi alandamist, tahab administratsioon ka regulatsioone vähendada.

Kas need sammud aitavad netos USA majandusel vältida langust, ei oska täna ilmselt keegi kindlalt öelda. Positiivsest küljest võib Trump üsna kiiresti ka oma otsustest taganeda, kui seis majanduses väga hapuks läheb, kuid selline edasi-tagasi pendeldamine kindlustunnet majanduse osas tõenäoliselt endisele tasemele ei taasta.

Raha otsib võimalusi mujal

Ajal, mil Ühendriikides üritatakse eelarvepuudujäägi vähendamisega muuta 121%-ni SKPst kasvanud võlakoormat jätkusuutlikumaks, leiab maailmast riike ja piirkondi, kus fiskaalpoliitika on vastupidiselt majandust stimuleeriv. Hiina näiteks üritab võrdlemisi ebakindlas üleilmses keskkonnas saavutada tänavu ambitsioonikat SKP 5% kasvueesmärki, milleks tõsteti valitsuse oodatav eelarvedefitsiit ligikaudu 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust – see on kõrgeim alates 1994. aastast.

Riskivaradele valitsuse suurem kulutamine ja lõdvem rahapoliitika meeldib, millest johtuvalt läks ka Hiina aktsiaturul esimeses kvartalis üsna hästi: MSCI Hiina indeks kerkis kolme kuuga eurodes mõõdetuna 10%, aidates tervel arenevate riikide indeksil piirduda samal perioodil –2% kaotusega. Arenevad turud moodustavad LHV pensionifondidest Indeks ja Indeks III 37%.

Samuti on alates aasta algusest raha voolanud Euroopasse, kus Saksamaa uus valitsus muudab aastakümneid hoitud fiskaalselt konservatiivset joont ning kavatseb järgneva 12 aasta jooksul suunata taristu uuendamisse 500 miljardit (ligikaudu 12% 2024. aasta SKP-st) ning investeerida kaitsetööstusesse teist sama palju. Saksamaal kulutamise ruumi on, sest riigi võlakoorem ulatub 62%-ni sisemajanduse kogutoodangust.

Saksamaa massiivne stiimulpakett võib omakorda positiivselt mõjuda ka teistele Euroopa riikidele, kes ise kavatsevad järgnevatel aastatel täiendavalt kaitsekulutuste läbi majandusse raha suunata.

Kuna Euroopa aktsiad on vireleva majanduse ja tehnoloogiasektori väiksema osakaalu tõttu jäänud Ühendriikidele varasematel aastatel alla ning kapital on siinsetelt finantsurgudelt aastaid kokku sadades miljardites eurodes välja voolanud, siis on muutunud perspektiiv pannud investorid Euroopat hoopis teise pilguga vaatama. MSCI Euroopa indeks kerkis aasta esimese kolme kuuga eurodes mõõdetuna 5%.

Isegi pärast esimese kvartali tõusu kauplevad Euroopa ettevõtete aktsiad keskmiselt 15 korda selle aasta oodatavat kasumit ning Hiina börsifirmade omad 12 korda (arenevate riikide aktsiaturud tervikuna 13 korda), mis on majanduskasvu turgutamise väljavaadet arvestades soodsad hinnatasemed ja võivad aidata pehmendada USA aktsiate mõju portfellile tervikuna, kui müügisurve peaks sealsel turul jätkuma. USA 500 suurimat ettevõtet kauplevad isegi pärast langust keskmiselt 21-kordset käesoleva aasta oodatavat kasumit, mis ajalooliselt on jätkuvalt kallivõitu, eriti aga siis, kui kõrgemad imporditariifid peaksid USA tarbijatele püsivama löögi andma.

Erko Rebane, portfellihaldur

Detsember 2024: USA tariifid vs. Hiina stiimul

Erko Rebane, portfellihaldur

2024. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks.

Viimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 2%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%.

Eesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%.

Erinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele.

Tehnoloogiasektori sära

Suured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse.

Keskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga.

Peohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud.

Näiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6.

Tehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi.

Igasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud.

2025. aasta väljavaade

Ühendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta.

Trump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust.

Kaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks.

Ent kahtlemata on potentsiaalsed tariifid pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendavat mõju. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas.

Eksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.

Hiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avalike sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil.

Mullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele.

Kokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid.

Pärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.

September 2024: Arenevate riikide aktsiaturgude tagasitulek

Erko Rebane, portfellihaldur

Ehkki kolmandas kvartalis nägime üleilmsetel aktsiaturgudel järske langusi nii juulis, augustis kui ka septembris, taastuti nendest kiiresti uutele rekordkõrgetele tasemetele. Rahapoliitika lõdvendamine Ühendriikides ja mitmekülgne majanduse stimuleerimise pakett Hiinas on toitmas investorite riskiisu, seda eriti odavamate aktsiate järele arenevates riikides, kuhu LHV II ja III samba pensioni indeksifondid on konkureerivatest indeksifondidest rohkem investeerinud. LHV indeksifondide tootluseks kujunes kolmandas kvartalis 1,9%.

Kolmandas kvartalis nägime mitmel korral aktsiaturgudel tagasilööke, mis olid ühest küljest ajendatud tugevast tõusust esimesel poolaastal ja ühtäkki investoreid haaranud hirmust, et võib-olla ei kujune ettevõtete kasumite kasv nõnda tugevaks nagu oodatakse. Esmalt lõid turuosalised kõhklema tehisintellekti võidukäiguga seotud ettevõtetele seatud prognoosides ja seejärel panid muretsema USA tööturu jahtumisele viitavad märgid, tuues vestlustesse korraks isegi arutelu USA majanduse võimalikust langusest.

Kartustel USA majandusliku hoo järsu raugemise pärast polnud siiski alust ja kuna samal ajal on inflatsioon nii siin- kui ka sealpool Atlandit aeglustumas, saavad keskpangad rahapoliitika lõdvendamisega anda majandusele juurde nö lisahapnikku. See sobib hästi aktsiainvestoritele, kes saavad kindlamalt tunda ettevõtete kasumiootuste osas.

Hiina asub jõulisemalt majandust toetama

Börsidel andis lisapõhjuse riski võtta Hiina valitsus koos keskpangaga, kes pärast koroonaviiruse pandeemiat on üritanud pidurdada kinnisvarasektori langusest tingitud negatiivset efekti tarbimisele, ent siiani üsna konservatiivsete meetoditega. Septembri teises pooles teatati märksa jõulisematest sammudest, hõlmates intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamist, aktsiaturu toetamist läbi keskpanga pakutava likviidsuse, fiskaalsete vahendite ja regulatsioonide kasutamist kinnisvaraturu stabiliseerimiseks ning töötute ja madala sissetulekuga inimeste suuremat toetamist.

Isegi kui osade arvates ei pruugi nendes plaanides olla endiselt piisavalt detailsust või vajatakse Hiina deflatsiooniohuga majanduse narratiivi ümberlükkamiseks tõestust, tuleks siin pigem näha nüüd poliitilist valmisolekut teha mida iganes vaja, et panna majandus jätkusuutlikult üle 5% kasvama. Kui praegu välja kuulutatud vahenditest jääb väheks, siis tõenäoliselt kuuleme täiendavatest sammudest.

Hiina kinnisvaraturul mitu aastat väldanud languse tõttu olid investorid riigi väljavaate suhtes skeptiliseks muutunud, mistõttu võis Shanghai Composite indeksit veel alles septembri keskpaigas leida samast madalpunktist, kus see oli koroonaviiruse pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Sügiskuu teine pool puhus Hiina aktsiaturule aga elu sisse ning Shanghai Composite’i septembri tootluseks kujunes kohalikus valuutas 17,4%.

Miks arenevad riigid võivad riskiisu kasvust rohkem võita?

Olukorras, kus maailma kõige võimsam keskpank (Föderaalreserv) on asunud langetama intressimäära ja maailma teiseks kõige suurema majandusega riigis (Hiinas) hakatakse kasvu stimuleerima nii raha- kui ka fiskaalpoliitikaga, võib investorite riskiisu maailmabörsidel järele jääda kõrgeks.

Kuid kui Ühendriikide ja Euroopa aktsiad kauplevad juba uutel rekordkõrgetel tasemetel ja ettevõtete väärtuskordajad on muutunud USA-s kalliks, siis see võib panna investoreid otsima võimalusi rohkem arenevate riikide aktsiatest, kuna viimased on aastaid sörkinud sabas ning hinnatasemed püsinud odavana.

Näiteks kui MSCI USA aktsiaindeks kaupleb 24 korda ettevõtete jooksva aasta kasumit, mis on kõrgem pandeemia eelsest tasemest ja viitab sellega piiratud tõusupotentsiaalile, siis MSCI Hiina indeksi P/E näitaja on vaid 12 ja laiemalt MSCI arenevate riikide indeksisse kuuluvate ettevõtete eest tuleb maksta 16-kordset aastakasumit.

Septembrist uuenes mudelportfell

Eesti pensionimaastikul leiduvatest indeksifondidest on arenevate riikide aktsiaturgudele kõige rohkem avatud LHV omad. Kui teiste indeksite põhised pensionifondid investeerivad arenevatele aktsiaturgudele vahemikus 0…14% kogu fondist, siis LHV pensionifondis Indeks (ja samuti ka III samba fondis Indeks III) on arenevate riikide aktsiate osakaal 37,3% ja arenenud riikide aktsiaturgude oma 62,7%.

Tegemist on septembrist kehtima hakanud LHV indeksifondide mudelportfelliga, mis võrreldes eelmise mudeliga tõi kaasa arenenud turgude osakaalu tõusu ühe protsendipunkti võrra ja arenevate turgude osakaalu alanemise ühe protsendipunkti võrra.

LHV pensioni indeksifondide mudelportfelli uuendame korra aastas, et hoida vara jaotust kooskõlas maailma riikide sisemajanduse kogutoodangutega, mitte pelgalt börside suurustega, mis viimase puhul tähendaks portfellis Ühendriikide domineerivat osakaalu. Selle tulemusel investeerivad LHV indeksifondid oma pensionivara võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele, mis annab suurema hajutatuse.

Kolmanda kvartali lõpu seisuga on LHV pensionifondil Indeks (samuti kolmanda samba fondil Indeks III) läbi börsil kaubeldavate fondide osalus 4993 ettevõttes üle maailma. Kümme kõige suurema osakaaluga ettevõtet on LHV indeksifondides Taiwan Semiconductor Manufacturing (3,5%), Apple (2,9%), Microsoft (2,8%), Nvidia (2,7%), Tencent Holdings (1,7%), Alphabet (1,6%), Amazon (1,6%), Meta Platforms (1,1%), Samsung Electronics (1,1%), Alibaba Group (0,9%).