LHV Pensionifond Indeks
Sobib kui
- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Madalate haldustasudega indeksifond
- Usume, et järgmine kasv tuleb just arenevatelt turgudelt ning seepärast oleme suunanud 38% fondi investeeringutest Hiinasse, Taiwani, Indiasse, Lõuna-Koreasse, Brasiiliasse ja teistesse arenevate turgude riikidesse
- Fondi riskid on targalt hajutatud: investeeringud on jaotatud rohkemate riikide vahel ja need ei sõltu nii suuresti USA börsi käekäigust.
- LHV indeksifondi tasu on Eesti pensionifondide seas soodsuselt teine. Jooksvate tasude määr on aastas 0,32%. Isegi Tuleva on kallim.
Joel Kukemelk
LHV fondijuht
„Ka indeksifondil võib olla hajutatud strateegia: investeeringud on jaotatud riikide majanduse suuruse ehk SKP, mitte börsi suuruse ehk turukapitalisatsiooni järgi, mis tooks kaasa USA börsi suure osakaalu.“
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.01.2024 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
Amundi Prime Global UCITS ETF | 28,82% |
AMUNDI MSCI WORLD ETF V ACC | 27,54% |
HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 24,47% |
db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 8,24% |
SPDR MSCI World UCITS ETF | 5,51% |
iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 5,03% |
Eesti suunalised investeeringud puuduvad
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 29.02.2024) | 118 326 769,95 € |
Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 500 000 osakut |
Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,2000%
Edukustasu: puudub
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,32%
Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Tingimused
Prospektid
Mudelportfellid
Detsember 2023: 2023 oli USA tehnoloogiasektori aasta
Joel Kukemelk, fondijuht
Lõppenud aasta oli indeksite aasta – aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid kerkisid aastaga +14% kuni +21%. Tõusu suurus sõltus ühelt poolt sellest, milline indeksifond oli rohkem investeeritud USA börsile ja eelkõige USA tehnoloogiasektorisse – USA Nasdaq100 indeks kerkis eurodes aastaga lausa +50%, olles parim aastane tulemus alates aastast 1999 – ning teiselt poolt sellest, kui suur oli arenevate aktsiaturgude, eriti Hiina ja Hongkongi aktsiate osakaal – Hang Seng indeksi möödunud aasta tulemus eurodes mõõdetuna oli –17%, Shanghai indeksil –7%. Eesti pensioni indeksifondidest on kõige suurem sõltuvus USA börsidest Swedbanki indeksifondil, kes on 100% rahast paigutanud arenenud turgudele. Skaala teises otsas on globaalselt kõige hajutatuma portfelliga LHV indeksifond, kus arenenud turgudele on paigutatud 62% ja arenevatele turgudele 38% rahast.
Kuigi 2023. aasta oli indeksitele helde, ei tasu ära unustada, et aasta varem aastal 2022 nägime täpselt vastupidist liikumist – viimase 2 aasta koondtulemus on Eesti indeksifondidel olnud kokku vahemikus –3% kuni +3% sõltuvalt siis investeeringute jaotusest eri turgudel.
Hiina börs on täna üks odavamaid arenevaid turge ning läbi LHV indeksifondi saab sellest odavusest kõige rohkem osa. LHV indeksifondide portfellid kauplevad 15,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,5 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära. Võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on arenenud turgude tänased hinnatasemed veidi kallimad, arenevatel turgudel täpselt keskmiste kordajate juures. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud juba 33% ja P/B järgi 48% odavamad kui arenenud turud.
LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 2023. aastal vastavalt +14,0% ja +14,1%.
Indeksite kontsentreeritus on rekordiline
Indeksite kontsentreeritusest ehk väga suurest sõltuvusest üksikutest ettevõtetest räägitakse üha rohkem. Põhjusega. Magnificient 7 koondnime all tuntud seitse USA tehnoloogiasektori ettevõtet – Apple, Microsoft, Amazon, NVIDIA, Alphabet, Tesla ja Meta – moodustavad USA S&P 500 indeksist tänaseks juba 29%. See on rekordiline number. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli suurima seitsme aktsia osakaal kogu indeksist poole väiksem ehk 14%.
Ainuüksi needsamad eelpool mainitud 7 aktsiat moodustavad täna MSCI ACWI (all-country world index) indeksist, mis peaks justkui jälgima kogu maailma aktsiaturgude liikumist, tänaseks juba 17%. Ehk nende seitsme aktsia osakaal selles indeksis on suurem, kui kogu Jaapani, Prantsusmaa, Hiina ja Suurbritannia aktsiate osakaal kokku selles indeksis. Paneb mõtlema, eks ole.
Selleks, et vähendada oma indeksifondi sõltuvust niivõrd väheste üksikaktsiate liikumise riskist, tasub valida võimalikult suure hajutatusega indeksifond – Eesti turul ongi selleks LHV indeksifond.
5100 nimest koosnev portfell
LHV indeksifondidel on osalus kokku 5100 erinevas ettevõttes üle maailma. Kui Magnificient 7 aktsiad moodustavad 17% kogu MSCI ACWI indeksist ja 29% S&P 500 indeksist, siis ka LHV indeksifondis on nende osakaal suur, kuid siiski talutavam number – kokku ca 11,5%.
LHV indeksifondi 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2023 lõpu seisuga: Apple 3,0%, Microsoft 2,8%, Taiwan Semiconductor 2,5%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,5%, Amazon 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, NVIDIA 1,2%, Alibaba 0,8% ja Meta 0,8%.
September 2023: Indeksifondid seisid 3. kvartalis paigal
Joel Kukemelk, fondijuht
Aasta kahele esimesele tugevale kvartalile järgnes aktsiaturgudel paigalseisu kvartal. Tehisintellekti arengu eufooria on vaikselt taltunud ning järjest suuremat tähelepanu püüavad uutesse kõrgustesse kerkinud intressimäärad, mis viimase aastakümne jooksul kasvanud võlakoormate tõttu tekitavad üha suuremaid väljakutseid nii riikidele, ettevõtetele kui tarbijatele. Lisaks on mured Hiina majanduse aeglase kasvutempo pärast indeksite aasta esimese poole rallile praegu pidurit tõmmanud. LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 3. kvartalis vastavalt -0,1% ja +0,1%.
LHV indeksifondide portfellid kauplevad 14,5 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,3 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,4% dividendimäära. Börside hinnatasemed on täna võrreldavad viimase 10 aasta keskmiste kordajatega.
Mudelportfelli uuendamine suurendas arenevate turgude osakaalu
Kord aastas uuendame indeksifondide mudelportfelli, et meie fondide vara oleks jaotatud arenenud ja arenevate turgude vahel jälgides riikide majanduste ehk SKPde ligikaudseid suurusi ja et raha ei oleks investeeritud pelgalt börside suuruste järgi. See lähenemine tähendab, et LHV indeksifondid investeerivad võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega oma pensionivarast kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele. Septembris avaldatud uue mudelportfelli järgi kasvas LHV Pensionifond Indeksis arenevate turgude osakaal 37,8% pealt 38,3% peale ning arenenud turgude osakaal langes 62,2% pealt 61,7% peale.
Arenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 16,2 korda ja arenevad turud 11,6 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarvud on vastavalt 2,8 ja 1,5 korda. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud jätkuvalt ca 30% ja P/B järgi ligi 45% odavamad kui arenenud turud.
Suurima osakaaluga on tehnoloogiasektori investeeringud
3. kvartali lõpu seisuga on LHV Pensionifondil Indeks läbi börsil kaubeldavate fondide tehtud investeeringute kokku osalus 5151 erinevas ettevõttes üle maailma. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on kõik tehnoloogiasektorist: Apple 3,0%, Microsoft 2,6%, Taiwan Semiconductor 2,3%, Alphabet 1,7%, Tencent Holdings 1,5%, Samsung Electronics 1,4%, Amazon 1,3%, NVIDIA 1,2%, Alibaba 1,0% ja Tesla 0,8%.
Juuni 2023: Indeksifondide 2. kvartali tulemust vedas tehnoloogiasektor
Joel Kukemelk, fondijuht
2023. aasta tugevale esimesele kvartalile järgnes sama tugev teine kvartal. Tõusuveduriks on tehnoloogiasektor eesotsas ettevõtetega, kes vähemal või suuremal määral AI ehk tehisintellektiga seotud. Börsiindeksite jätkuv ralli on arenenud riikide (eelkõige USA) turgudel viinud hinnatasemed kümne aasta ajaloolistest keskmistest juba veidi kõrgemate kordajate juurde. LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 2. kvartalis +4,2%.
LHV indeksifondide portfellid kauplevad 15,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,4 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,4% dividendimäära.
USA vs. Hiina – kumb toob siit edasi suurema tootluse?
Arenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 17,2 korda ja arenevad turud 12,1 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarvud on vastavalt 2,9 ja 1,5 korda. Viimase kvartaliga on hinnalõhe arenenud ja arenevate turgude vahel edasi kasvanud. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud nüüd ca 30% ja P/B järgi ligi 50% odavamad kui arenenud turud.
Kui arenenud turgude indeksist moodustab ligi 2/3 USA, siis arenevate turgude segmendis on suurim osakaal Hiinal ja Taiwanil, mis kahe peale kokku moodustavad indeksist ca 1/2. LHV indeksifondid on Eesti pensioniturul suurima avatusega oluliselt odavamatele arenevatele turgudele: ligi 38% fondist on investeeritud arenevatele turgudele ja 62% arenenud turgudele, andes hea globaalselt hajutatud investeeringute jaotuse. Osa konkureerivaid pensioni indeksifonde paigutavad kogu vara üksnes kallimalt hinnastatud arenenud turgudele. Indeksifondide edasist käekäiku prognoosides taandubki küsimus sellele, et kust tuleb järgnevatel aastatel parem tulemus – kas kallimalt hinnastatud arenenud turgudelt, st eelkõige USAst, või odavamalt hinnastatud arenevatelt turgudelt, st eelkõige Hiinast?
Suurima osakaaluga on tehnoloogiasektori investeeringud
LHV indeksifondi investorina omad tükikest enam kui 5000 erinevast ettevõttest üle maailma. Möödunud kvartalil jätkus indeksites tehnoloogiaettevõtete kontsentratsiooni kasv. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on LHV indeksfondis nüüd Apple 3,3%, Microsoft 2,8%, Taiwan Semiconductor 2,4%, Alphabet 1,5%, Tencent Holdings 1,4%, Samsung Electronics 1,4%, Amazon 1,3%, NVIDIA 1,1%, Alibaba 0,9% ja Tesla 0,8%.