LHV Pensionifond XS
Aktiivne juhtimine • Konservatiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
11,34%
0%
100%
Investeerib Eestisse
4606
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 28.02.2021 seisuga

Suurimad investeeringud
France Government 25/05/216,07%
German Government 1.5% 04/09/226,06%
France Government 2.25% 25/10/224,67%
Temasek 0.5% 01/03/224,09%
Czech Republic 3.875% 24/05/224,04%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,74%
Ignitis Grupe 2% 21/05/303,59%
BNP Paribas 2.875% 24/10/223,02%
Bank of America 04/05/232,97%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,84%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,74%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,84%
Elering 0.875% 03/05/20232,40%

Varaklassid

Andmed on toodud 28.02.2021 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 28.02.2021)21 454 889,44 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis80 000 osakut
Depootasu määr0,054% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,486%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,53%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2020. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Veebruar 2021: võlakirjade intressid tõusevad inflatsiooniootuses

Romet Enok, fondijuht

Veebruaris langes järjest kõige kõrgema krediidireitinguga riikide võlakirjade väärtus. Ootus, et seni väljatöötatud vaktsiinid aitavad koroonaviiruse kontrolli alla saada, parandab tarbimise, investeeringute ja majanduskasvu väljavaadete prognoosi.

Kõik see võiks tähendada ka hinnatõusu ja ühes sellega kõrgemaid intresse, mis aga langetavad eriti järsult pikaajaliste võlakirjade hindu. Nii odavnes näiteks Saksa riigi kümneaastane võlakiri veebruaris ligikaudu 2,5%.

Oleme juba mõnda aega hoidnud portfellis väga väiksena riski kaotada intresside tõustes raha. Seepärast ei ole fondis mitte ühtegi võlakirja, mille intress oleks fikseeritud kümneks aastaks või pikemaks perioodiks.

Jaanuar 2021: võlakirjaturgudel jätkus hinnalangus

Romet Enok, fondijuht

Võlakirjaturud jäid aasta esimesel kuul valdavalt miinusesse nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka arenevatel turgudel. Langus polnud järsk, kuid Ühendriikide ja eriti Saksamaa turud on võtnud järjekindlalt suuna madalamale novembri algusest saadik, mil selgusid Pfizeri/BionTechi vaktsiini kliinilise testi tulemused. Kahe sellise ankru liikumine on mõjutanud turge väga laialdaselt.

Hindade kergest langusest (ja intresside tõusust) hoolimata jätkub uute väärtpaberite müügi tugev kasv: jaanuaris laenasid näiteks Euroopa riigid kokku ligikaudu 40% rohkem kui veel 2017. aasta jaanuaris. Vähenenud maksutulu asendamiseks pole praegu teist viisi kui laenamine.

Kuna oleme hoidnud suurema hinnariskiga võlakirjadest eemale, lõpetas fond vaatamata turu langusele ka jaanuari minimaalselt plusspoolel.

Detsember 2020: võlakirjaturgudel on võita vähe, kuid kaotada palju

Romet Enok, fondijuht

Möödunud aasta esimesel poolel saabunud koroonakevad ehmatas võlakirjaturge üle maailma. Nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides ulatus nõrgemate ettevõtete võlakirjaturgude hinnalangus 20% ligidale. Keskpankade reageering sellele oli sama järsk ja tugev kui turu paanika veebruaris. Et sügisel lisandus lootus vaktsiinitootmise edule, olid aasta lõpuks peaaegu kõik turusegmendid selgelt positiivse tootlusega.

Oleme juba pikemat aega vältinud võlakirjaportfellis riskide suurendamist, sest võita oleks sellest väga vähe, aga kaotada väga palju – juba ainuüksi võlakirjade ülikõrge hinnataseme tõttu. Kevadel tegime siiski uue suure investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis kaasas raha investeeringuteks.

Teise suure investeeringuna soetasime Eesti riigi võlakirju, kui valitsus otsustas täiendada riigireserve. Müüsime võlakirjad aga juba mõni nädal pärast emissiooni paariprotsendise kasumiga, sest nende edasine oodatav tootlus oli peaaegu olematu.

Fondi portfell koosneb aastalõpu seisuga endiselt väga suures osas kõrge reitingu ja lühikese tähtajaga võlakirjadest.

Kas kasvatada oma pensioni ise või loota riigile?
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Veebruar oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel taas edukas kuu. USA suurimate ettevõtete aktsiaid järgiv S&P500 indeks ning Saksamaa suurimaid ettevõtteid koondav indeks DAX parandasid veebruaris oma rekordtaset, kerkides eurodes mõõdetuna vastavalt 3,1% ja 2,6%.