II sammas

LHV Pensionifond XS
Aktiivne juhtimine • Konservatiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
11,78%
0%
100%
Investeerib Eestisse
4942
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
France Government 25/05/217,72%
German Government 1.5% 04/09/223,86%
Temasek 0.5% 01/03/223,54%
Czech Republic 3.875% 24/05/223,49%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,23%
Slovakia 3.375% 15/11/243,16%
Ignitis Grupe 2% 21/05/302,88%
BNP Paribas 2.875% 24/10/222,67%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,64%
Bank of America 04/05/232,57%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,23%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/252,64%
Estonia 0.125% 10/06/20302,16%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2020)24 730 923,76 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis110 000 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,504%

Edukustasu: puudub

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,61%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 juuli – Realiseerisime Eesti riigivõlakirjadega teenitud kasumi

Romet Enok, fondijuht

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

2020 juuni – Soetasime Eesti riigi võlakirju

Romet Enok, fondijuht

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Juunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.

2020 mai – Soetasime Leedu energiaettevõtte võlakirju

Romet Enok, fondijuht

Turgudel jätkus taastumine märtsikuisest langusest. Seejuures oli võlakirjade hindade liikumises näha selget seost: mida suurema riskiga laenaja, seda rohkem tema võlakirjade hind tõusis. Nii andsid madalama reitinguga võlakirjad parema tootluse kui kõrge reitinguga võlakirjad, tagatiseta võlakirjade järele oli nõudlus suurem kui tagatisega võlakirjade järele ja pikaajalisemate võlakirjade hind kerkis rohkem kui lühemaajalistel. Lisaks edenes uute võlakirjaemissioonide korraldamine mais Euroopa turgudel rekordtempos.

Seekordse ülisügava majanduslanguse mõju igale ettevõttele ja riigile selgub alles järgmiste kvartalite jooksul. Viimaste nädalate hinnatõus on seega põhjendatav ainult keskpankade tugimeetmete väljakuulutamisega märtsis-aprillis. Kas laenajate maksevõime püsib ka tegelikult vastuvõetaval tasemel, on risk, mille osa investoreid võtab praegu ilmselt mõtlematult.

Tegime mais fondi uue suure investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi suurema kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

Lükates praegused riskid tulevikku
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.