II sammas

LHV Pensionifond XS
Aktiivne juhtimine • Konservatiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
2
1
7
Riskiklass
11,30%
0%
100%
Investeerib Eestisse
5100
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
France Government 1% 25/05/275,46%
German Government 1.5% 04/09/224,34%
Czech Republic 3.875% 24/05/224,06%
Temasek 0.5% 01/03/224,00%
Slovakia 3.375% 15/11/243,65%
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,62%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,39%
ALTUMG 1.3% 07/03/252,56%
Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/252,44%
STEDIN 0 10/24/222,35%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/273,62%
Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/253,39%
Elering 0.875% 03/05/20232,33%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.09.2019)22 181 503,43 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis110 000 osakut
Depootasu määr0,0576% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Haldustasu: 0,576%

2019 september – Võlakirjade edasisele tõusule ei juleta enam panustada

Romet Enok, fondijuht

Riskivabad valitsuse võlakirjad jäid septembris miinuspoolele nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Iseenesest määramatus majanduses üha kasvab – Ühendkuningriigi oodatav lahkumine Euroopa Liidust tuleb kiirete sammudega lähemale ja makrostatistika räägib selgelt suurte majanduste jahtumisest. Kuivõrd aga võlakirjade hinnad on nii kõrgel tasemel, siis on alusetu oodata ka seekord võlakirjaturgude tavapärast käitumisloogikat, kus halvad uudised tõstavad hindu.

Keskkonnas, kus suur osa kogu euroala valitsuse võlakirjaturust on oodatava negatiivse tootlusega, ei julge investorid enam edasisele tõusule panustada. Hoidume selles olukorras raha lukustamisest pikkadesse võlakirjadesse, mis koos olemasolevate investeeringute jõudmisega tagasimakseteni tähendab seda, et vaba raha osakaal fondis kerkib vähehaaval.

2019 august – Euroopa Keskpangalt oodatakse uut majandusstiimulit

Romet Enok, fondijuht

Euroopa võlakirjaturg ootab pingsalt septembri keskpaigas toimuvat keskpanga istungit. Majanduse jahtumisest tingitult soovivad investorid näha võlakirjaturul taas keskpanga toetavaid ostusid. Selles valguses on intressid liikunud nii madalale, et väga kõrge reitinguga pankadel õnnestub praegu ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Valitsuste võlakirjad jõudsid sellesse punkti juba varem – Saksamaa puhul püsivad intressid negatiivsel tasemel isegi 30 aastaks laenates. Loomulikult ei soeta me selliste tingimuste juures uusi investeeringuid ja ootame paremaid ostukohti tulevikus.

2019 juuli – Keskpangad ajavad võlakirjade hindasid veelgi kõrgemale

Romet Enok, fondijuht

Ameerika Ühendriikides langetas sealne keskpank esimest korda alates 2008. aasta sügisest intressimäärasid. Et tsükkel on pöördumas, oodatakse sama peatselt ka Euroopa Keskpangalt. Majandustegevuse aeglustumine tõmbab veelgi enam allapoole investorite ootusi intressimäärade suhtes. Kõik see oleks normaalne asjade käik, kui vaid intressid poleks juba niigi absurdsel tasemel.

Nii jõudis augustis kätte olukord, kus kõik väljas olevad Saksa valitsuse võlakirjad on negatiivse oodatava tootlusega – isegi need, mis maksavad oma raha investoritele tagasi 30 aasta pärast. Vahest kõige hullumeelsema näite leiab naaberriigist Austriast, mille aastal 2117 (pea 100 aasta pärast) lõppev võlakiri pakub nende ridade kirjutamise ajal 0,75% tootlust aastas.

Loomulikult tõusis sellises olukorras möödunud kuul koos turuga ka fondi investeeringute hind (+0,3%), kuid üha võimatumaks muutub uute investeeringute tegemine. Pigem on jätkuvalt fondi tõenäolisem järgmine samm hinnatõusu läbi teinud pikaajaliste võlakirjade müümine.
müümist juhul, kui hinnatõus peaks jätkuma.

Tänane euro peab teenima ka homseid huve
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Kõik maailma suurimad aktsiaturud jäid septembris väikesesse plussi. USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P500 indeks kerkis eelmisel kuul eurodes mõõdetuna 2,5% ja Euroopa suurimate ettevõtete käekäiku hõlmav Stoxx 600 indeksi väärtus tõusis 3,6%.