II sammas

Poliitiliselt on Eesti pensionifondide jaoks raske kujutada ette tormilisemat aastat, kui see oli mullu, kuid investeerimiskliima seisukohast osutusid need samad 12 kuud üleilmsetel väärtpaberiturgudel väga soodsaks.

Korraliku tõusu tegid eelmise aastal nii aktsia- kui ka võlakirjaturud. USA suurimate ettevõtete väärtust peegeldav S&P 500 indeks kerkis dividende arvestades ja eurodes mõõdetuna 34% ning MSCI maailma aktsiate indeks hüppas ülespoole 30%.

Ka võlakirjade hinnad kallinesid, kuna intressimäärad jätkasid langust ja tekitasid aasta lõpuks olukorra, kus 10 triljoni euro väärtuses võlakirju pakkus nende lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust. Maailma võlakirjaindeksi FTSE WGBI väärtus kerkis 2019. aastal ligikaudu 6%.

Kohustusliku kogumispensioni süsteemi kaotamise eest võitlejad on väitnud, et väärtpaberiturgude tootlus ei saa teoorias ega ka praktikas ületada majanduskasvu. Eelmine aasta tõestas vastupidist, nii ootamatu kui see ka neli kvartalit tagasi poleks tundunud.

Seadusandja 180-kraadine pööre

2018. aasta detsembris võeti vastu investeerimisfondide tegevust korraldava seaduse muudatus, mis hakkas kehtima 2019. aasta septembris. Uus seadus andis pensionifondidele suuremad võimalused investeerida reaalvaradesse ja eraettevõtetesse, mille aktsiad või võlakirjad ei ole börsidel noteeritud.

Seaduse vastuvõtmisest kuni jõustumiseni jäänud aeg oli fondidele vajalik tingimuste muutmiseks ja ümberkorralduste tegemiseks. Veel enne, kui seadus jõudis kehtima hakata, alustas valitsus aga uue pensionifondide seaduse ettevalmistamist. See lubab sõnades vabadust, kuid sisult kitsendab fondide võimalusi teha pikaajalisi investeeringuid. Nimelt sunnitakse fonde hoidma märksa suuremat likviidsust, sest raha võib võtta fondidest edaspidi välja lühikese etteteatamisega.

Kui praegu on inimestel kohustus koguda endale pensioniks ise tagavara, siis pärast uue seaduse vastuvõtmist on neil vabadus valida, kas koguda ise, nagu siiani, ja kasvatada oma vara (mis on pärandatav) või maksta hoopis riigile rohkem makse ning loota ainult riiklikule pensionile.

Pärast seda, kui 2018. aasta lõpus vastuvõetud seadusemuudatus avardas pensionifondide investeerimisvõimalusi, korraldasime ümber ka LHV fondide investeerimisstrateegiaid.

Kui varem erinesid LHV pensionifondid M, L ja XL üksteisest ainult aktsiaturgudele tehtud investeeringute osakaalude poolest, siis 2019. aasta septembrist alates on aktsiatesse ja kinnisvarasse investeerimise limiit pensionifondidel M ja L kuni 100% fondi mahust ning fondil XL kuni 110%. See tähendab, et fondis XL on vara investeerimiseks võimalik võtta ka laenu.

Nominaalsest majanduskasvust kõrgem tootluse eesmärk

LHV pensionifondid jäävad ka edaspidi taotlema niinimetatud absoluutset tootlust: me vähendame või suurendame riskipositsioone selle alusel, kas turg on kallis või odav.

Pensionifondi M strateegias keskendume peamiselt regulaarset rahavoogu pakkuvatele investeeringutele, nagu kinnisvara ja suure tootlikkusega võlakirjad. Seejuures püüame esimesena kasutada ära oma eelised, investeerides kohalikule turule.

Pensionifond L, mis on LHV kõige suurem fond, investeerib nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele turgudele, otsides nüüdsel ajal võimalusi eelkõige erakapitali- ja kinnisvaraturult. Ning pensionifondi XL strateegia on suunatud rohkem rahvusvahelistele kapitaliturgudele: nii avalikule aktsiaturule kui ka erakapitaliturule.

Peamine põhjus, miks me LHV-s praegu eelistame erakapitaliturge börsidele, on see, et erakapitaliturgudel määravad ettevõtte või projekti hinna ikkagi kassavood, mida see ettevõte või projekt tulevikus pakub. Seevastu avalikel turgudel on aktsiahinnad irdunud fundamentaalsest analüüsist ja peamine hinnakujundaja on niinimetatud momentum. See tähendab, et ostetakse seda, mis läheb üles, sõltumata ettevõtte majandustulemustest.

Vaadates alanud 2020. aastat ja ka kaugemasse tulevikku, tõotab pensionireform luua palju määramatust. Sellest hoolimata jääb minu ja kogu LHV meeskonna eesmärgiks investeerida pensionikogujate vara Eesti nominaalsest majanduskasvust suurema tootlusega. Selleks kasutame ära nii kohaliku kui ka rahvusvahelise kapitalituru võimalusi, kuid suuremaid riske püüame vältida.