LHV Pensionifond XS
Sobib kui
- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
- oled madala riskitaluvusega,
- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Kaotusi vältiv XS
- Fondi XS vara investeeritakse vähemalt 80% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.
- Pensioniks kogutav raha püsib fondis XS stabiilsena. Investeerimisel järgime reitingupiiranguid, mis tulenevad konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest.
- Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on väikse riskiga võlainstrumendid.

Romet Enok
LHV fondijuht
„Võlakirjade hinnaliikumised hakkavad rahunema koos ootusega, et inflatsioonirisk on saadud kontrolli alla. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust.“
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 30.04.2025 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
France Treasury Bill 25/05/2025 | 8,74% |
Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,71% |
German Treasury Bill 17/09/2025 | 7,78% |
Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,28% |
ZKB Gold ETF | 4,48% |
Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 4,40% |
Deutschland 1.0% 15/08/2025 | 4,37% |
Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,85% |
German Treasury Bill 18/06/2025 | 3,47% |
BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 3,44% |
Suurimad Eesti investeeringud
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,79% |
Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,28% |
Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 3,01% |
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 30.04.2025) | 11 487 106 € |
Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 40 000 osakut |
Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,5130%
Edukustasu: puudub
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,54%
Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Tingimused
Prospektid
Aprill 2025: Euroopa võlakirjaturg tõi stabiilsuse
Romet Enok, fondijuht
Aprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile 6,15% aastas intressi ajal, mil Euroopa võlakirjaturul oli intressitase ülimadal või nullilähedane. Sellele järgnes 2022. aastal omakorda järsk hinnalangus, millest ei ole turg siiani taastunud.
Nüüd vaatame investeeringuid otsides taas rohkem avalike võlakirjaturgude poole. Siiski näitab Šiaulių tulemus selgelt, et parim tootlus tuleb siis, kui otsida atraktiivseid võimalusi nii börsilt kui ka tehes otseinvesteeringuid. Mõnel täielikult börsivõlakirjadele keskendunud võlakirjafondil on kogu selle vahepealse viie aasta eest ette näidata ainult raha kaotus.
Avalikel võlakirjaturgudel oli aprillikuu rahutu, sest suurriikide vahel lahvatanud kaubandustülid ehmatasid investoreid. Üks stabiilsemaid varaklasse oli Euroopa võlakirjaturg ja tänu sellele lõpetas meie fond kuu plusspoolel.
Märts 2025: Stabiilsust hoidsid lühemaajalised võlakirjad
Romet Enok, fondijuht
Üks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.
Märts kujunes võlakirjaturul üsna keeruliseks kuuks, sest Saksamaal valimiste järel kiiresti tehtud otsus lubada seal valitsuse laenukoormuse järsku kasvu tõstis intressitasemeid üle Euroopa. Ka esimese kvartali kokkuvõttes odavnesid Euroopas võlakirjad, taas valitsuse võlakirjadega eesotsas. Fond suutis sellises seisus kasumisse jääda peamiselt tänu kulla jätkuvale hinnatõusule ning sellele, et oleme viimasel ajal eelistanud lühemaajalisi võlakirju, mis on hinnaliikumistele vähem tundlikud.
Veebruar 2025: Portfell täienes pankade väärtpaberitega
Romet Enok, fondijuht
Täiendasime fondi võlakirjaportfelli kahe siinse piirkonna panga väärtpaberitega. Kõigepealt soetasime veebruari algul järelturult Poola suurpanga Pekao viieaastaseid võlakirju, mille oodatav aastatootlus on ligikaudu 4%. Seejärel osalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.
Võlakirjaturul on praegu põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpank otsustab pärast märtsi algust jätkata intresside langetamist või mitte. Samal ajal on eelkõige suhteliselt nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad tõusnud kõrgele.
Jaanuar 2025: Kuld aitas kasvatada portfelli tootlust
Romet Enok, fondijuht
Euroopa Keskpank kärpis jaanuari lõpus intresse ja reaktsioon sellele aitas Euroopa võlakirjaturul lõpetada kuu täpselt nulltulemusega. Ettevõtete ja madalama reitinguga laenuvõtjate turg suutis seevastu saavutada ligikaudu pooleprotsendilise kasvu. Meie portfell kasvas ka sellest veel veidi rohkem, seda eelkõige tänu võlakirjaturuvälisele investeeringule: kuld kallines kuuga taas peaaegu 6% võrra.
Detsember 2024: Suurendasime kulla osakaalu
Romet Enok, fondijuht
Suurendasime taas fondi kullapositsiooni. Kulla ligikaudu 30% hinnatõus eelmisel aastal oli varaklassi parim tulem rohkem kui kümne aasta jooksul ja ka suurim panustaja fondi XS heasse tulemusse. Jätkuv poliitilise ebakindluse risk ja riikide probleemid oma eelarve tasakaalustamisega hoiavad selle väärismetalli atraktiivsena isegi nii ulatusliku hinnatõusu järel.
Võlakirjaturu peamised segmendid jäid detsembris miinuspoolele, XS aga tõi peaaegu 0,3% tootlust. XS oli taas ka II samba konservatiivsete fondide hulgas 2024. aasta parima tootlusega. Samuti tegi see fond selgelt parema tulemuse kui Euroopa ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturud.

Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
2025. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.
Aprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl liberation day) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?