Väärtpaberitehingud

Raha kasvatamiseks pakub LHV palju võimalusi, seepärast tasub sul alustuseks leida tootefiltri abil endale nende seast kõige sobivamad. Kui otsid mõtteid ja inspiratsiooni järgmisteks sammudeks, siis soovitame osaleda LHV „Investeerimiskooli“ sarja tasuta seminaridel ning lugeda meie finantsportaalist artikleid ja foorumipostitusi. Konkreetseid väärtpabereid ei saa LHV sulle kahjuks soovitada, sest investeerimisotsused pead sa oma riskitaluvusest lähtudes vastu võtma ise.

Aktsiate ostu- või müügisoovi korral vali internetipanga menüüst RAHA KASVATAMINE “Ost-müük” → “Aktsiad ja indeksfondid”. Aktsiate ostu-müügi ordereid saad sisestada 24 h ööpäevas.

Vajalik info:

• Kontolt - vali konto, millel soovid aktsiate ostu-müügi tehingut teha.
• Tehing - vali, kas soovid teha ostu- või müügitehingut.
• Sümbol - aktsia lühinimi. Kui sa ei tea sind huvitava aktsia lühinime, siis kasuta otsingumootorit “Otsi sümbolit”.
• Kogus - aktsiate kogus, mida soovid osta või müüa.
• Hind - turuhinnaga orderi puhul märgi linnuke lahtrisse “Turg”.
• Limiit - limiithinnaga orderi puhul määra limiithind ja orderi kehtivusaeg.
• Stopp - stopp orderi puhul määra stopp-hind ja orderi kehtivusaeg.

Loe lähemalt, mis vahe on erinevatel orderi tüüpidel.

LHV võimaldab investeerida XETRA, NYSE, NASDAQ ja teistel maailma börsidel noteeritud aktsiatesse. Kaubeldavad aktsiad oleme koondanud mugavalt ühte andmebaasi (Kaubeldavate aktsiate otsing). Kui sinu poolt soovitud aktsia ei ole andmebaasis, siis võta ühendust maaklerite telefonil 6 800 420 või saada e-kiri info@lhv.ee.

Kauplemine USA eelturul on LHV mobiili- ja internetipangas võimalik ajavahemikul kl 14.00-16.30 Eesti aja järgi. LHV Traderi kauplemisplatvormil algab eelturul kauplemine kl 11.00 (üldiselt avatakse USA aktsiate eelturg kl 11.00 ja regulaarne kauplemine algab kl 16.30).

Orderi edastamisel saab kasutada ainult päeva lõpuni kehtivat limiithinnaga orderitüüpi. Järelturule antud ordereid ei edastata.

Eelturul kauplemine on regulaarsel turul kauplemisest riskantsem. Esineda võivatest riskidest saab lugeda siit.

Fondide ostmisel peab esmalt teadma, kas selle osakuid kaubeldakse börsil või mitte.

Börsil kaubeldavate fondide puhul on lihtne, nendega kaubeldakse börsil kui aktsiatega ning nende ostmine ja müümine toimub LHV internetipanga menüü RAHA KASVATAMINE alajaotuse “Ost-müük” all, valides „Aktsiad ja indeksfondid“.

Börsil mittekaubeldavate fondiosakute ostu- või müügisoovi korral tuleb valida RAHA KASVATAMISE menüüvaliku alt “Ost-müük”, valik „Fondiosakud“. Sinu fonditehingule arvutab fondihaldur hinna tehingu päeva õhtul, seega täpne tehinguhind sisestatakse tehingule alles järgmisel pangapäeval.
Tehingud fondiosakutega toimuvad vastavalt fondi prospektile, muuhulgas tuleb arvestada orderite edastamise tähtaega (vt KKK küsimus „Millal toimuvad tehingud väärtpaberitega“).

Turuhinnaga order - turuhinnaga orderit kasuta juhul, kui soovid orderi kindlat täitmist ning täitmise hind ei ole esmatähtis. Sisestatud order saab õige hinna alles peale orderi täitmist. Order täidetakse kogumahus ja täitmiseks võetud ootel orderit on võimalik jälgida „Ootel tehingud“ menüüvalikust. Vähem kui 1 tund enne börsi sulgemist esitatud order võidakse täita järgmise kauplemispäeva jooksul. Peale turuorderi täitmist muudetakse eeldatav orderi hind reaalselt orderi täitmisel saadud hinnaks ning tehing kajastub väärtpaberite positsioonis.

NB! Balti turgudel toimib turuhinnaga order tavapärasest veidi erinevalt. Tehingu tegemiseks broneeritakse 10% suurem summa ning sobitamisloogika kohaselt täidetakse võimalikult suur osa tellimusest hetke parima hinnaga. Järele jääv tellimuse osa tühistub hoolimata asjaolust, et tellimuse täitmist oleks võimalik jätkata vähem soodsa hinnaga.

NB! Selleks, et ordereid ei täidetaks ootamatult kõrge hinnaga, saab turuhinnaga ostuordereid sisestada ainult siis, kui börs on avatud ja meie süsteemis on olemas värske info väärtpaberi turuhinna kohta.

Stopp order ehk kahjumi peatamise order on võimalus kaitsta end kahjumi eest juhul, kui väärtpaberi hind peaks langema. Stopp-order juhendab väärtpaberit müüma, kui väärtpaberi hind langeb teatud tasemele.

NB! Kuna stopp-order muutub stopp-tasemeni langedes turuhinnaga orderiks, ei saa kunagi garanteerida täpset hinda (stopp-hinda ei pruugi täpselt saada). Hetkel saab stopp-orderit kasutada LHV-s USA optsioonide ja aktsiatega kauplemisel.

Stopp-limiit order – kui määrad orderi sisestamisel nii stopp-hinna kui ka limiithinna, siis on tegemist stopp-limiit orderiga. Order toimib sarnaselt tavalisele stopp orderile, kuid stopp-hinnani jõudes muutub order limiithinnaga orderiks, mitte turuhinnaga orderiks nagu tavapärane stopp order.

Limiithinnaga order – määra koos orderi kehtivusega limiithind, kui tahad odavamalt osta või kallimalt müüa kui turuhind. Limiithinnaga orderi edastamisel tuleb arvestada võimalusega, et sobiva hinna puudumisel jääb order täitmata või see täidetakse osaliselt. NB! Ostuorderi limiithind võib turuhinnast asuda ainult allpool ja müügiorderi limiithind turuhinnast ülevalpool, muidu täidetakse order turuhinnaga. Kui orderit ei ole õnnestunud kindlaks määratud ajavahemiku jooksul täita, siis order automaatselt tühistatakse ning broneeringud vabastatakse ja raha laekub kontole tehingu valuutas.

Balti väärtpaberikonto on Eesti väärtpaberite registris avatud konto Balti väärtpaberite hoidmiseks. Balti väärtpaberikonto numbrit näed, kui valid internetipangas INFO JA SEADED “Lepingud”.

Pöörame tähelepanu, et makse vastu väärtpaberitehingut saad teha järgmisel tööpäeval alates Balti väärtpaberikonto avamisest. Börsitehinguid ning makseta väärtpaberitehinguid saad teha kohe kui Balti väärtpaberikonto on aktiivne.

Kontol saab kaubelda börside tavakauplemise aegadel. Kui börsid on suletud, siis edastatakse order järgmisel kauplemispäeval turu avanedes. Vaata börside lahtiolekuaegasid siit: Kauplemisajad globaalsetel turgudel.

Valuuta konverteerimine toimub automaatselt orderi sisestamise hetkel ning limiithinnaga orderi lõppemisel või tühistamisel laekub raha vastavas valuutas, milles order sisestati, automaatset konverteerimist tagasi algvaluutasse ei toimu.

Tühistamiseni order kehtib maksimaalselt kuni kaks kvartalit. Iga kvartali alguses tühistatakse orderid, mida ei ole õnnestunud täita ja mis on edastatud varem kui eelmise kvartali alguses.

Väärtpaberite müügist saadud raha laekub 1-6 päeva peale müügitehingu sisestamist, päevade arv sõltub konkreetsest fondist või väärtpaberiturust. Täpsem info on leitav siit. Peale märgitud aja möödumist on võimalik laekunud raha kontolt välja kanda. Kohe peale müügitehingu kinnitamist on võimalik raha kasutada uuteks ostutehinguteks.

Fondivalitseja	Orderite edastamise tähtaeg	Tehingu väärtuspäev
East Capital Assets Management
Ost	T 8:00	T+3
Müük	T 8:00	T+3
JPMorgan Asset Management
Ost	Alates 01.04.2020 lubatud ainult fondiosakute müük
Müük	T 13:00	T+3
AS Trigon Funds
Trigoni Dividendifond
Ost	T 10:30	T+2
Müük	T 10:30	T+2
Trigoni Uus Euroopa Fond
Ost	T 8:00	T+2
Müük	T 8:00	T+2
Swedbank Investeerimisfondid
Ost	T 15:00	T+1
Müük	T 15:00	T+3
Swedbank Robur Fonder AB (ainult Swedbank Savings Fund)
Ost	T 13:00	T+1
Müük	T 13:00	T+2
SEB Asset Management S.A
Ost	T 13:00 (alates 06.01.2025: T 12:00)	T+2
Müük	T 13:00 (alates 06.01.2025: T 12:00)	T+2
Avaron Asset Management
Ost	T 10:30	T+3
Müük	T 10:30	T+3
LHV Varahaldus
LHV Maailma Aktsiad Fond
Ost	T 15:00	T+1
Müük	T 15:00	T+3
LHV Euro Võlakirjade Fond
Ost	T 15:00	T+1
Müük	T 15:00	T+5

(1) T - tehingu päev. Lühendid “T+1”, “T+2” ja “T+3” tähistavad tehingu arvelduspäeva (teisisõnu väärtuspäev), mis on vastavalt üks, kaks või kolm tööpäeva pärast tehingupäeva. Tööpäevade arvestuses lähtutakse selle riigi pühade kalendrist, kus väärtpaberitehing aset leidis. Näiteks, kolmapäeval, 24. novembril USA aktsiaga tehtud tehingu väärtuspäev on esmaspäev, 29. november, kuna 25. novembril tähistatakse USA-s tänupüha. Võrdluseks, samal päeval (24. novembril) Eesti aktsiaga tehtud tehingu väärtuspäev on reede, 26. november. NB! Päevad ja kuupäevad on näitlikud.

Muude väärtpaberite tähtajad	Tehingu väärtuspäev
Aktsiad	T+2
- USA, Kanada ja Mehhiko	T+1
Võlakirjad	T+2
- USA, Kanada ja Mehhiko	T+1
Optsioonid	T+1
Futuurid	T+1

Konto positsioon ja seis on kaks erinevat konto vaadet. Konto vaikimisi vaateks on konto positsioon.

Konto positsioon näitab seda, mis saab olema kontol siis, kui on tehingud lõpuni käsitletud (arveldatud). Positsioonis olevaid aktsiad saad müüa, kuid raha kontolt väljakandmiseks pead ootama reaalse tehingu toimumist. Kui oled sisestanud aktsiaorderi päeval T, siis tavaliselt toimub reaalne tehing päeval T+2 börsitehingute puhul.

Makseta ja makse vastu tehingute reaalne toimumine ehk arveldamine toimub sel kuupäeval, mis on lisatud tehingu väärtuspäevaks (oluline on teada, et välisväärtpaberite makseta tehingud toimuvad tavapäraselt minimaalse ajaga T+5).

Konto seis näitab sinu varade hetke seisu. Konto seis on oluline eelkõige siis, kui soovid sooritada rahakandeid. Sellisel juhul näed sealt raha (või väärtpaberite) reaalset laekumist kontole. Kuna LHV tuleb klientidele vastu ja lubab pärast aktsiate müümist sama rahaga koheselt uue väärtpaberitehingu sooritada (vastasel juhul peaksid enne järgmise väärtpaberitehingu sooritamist ära ootama arvelduskuupäeva), siis on kauplemise puhul olulisem jälgida konto positsiooni.

Teostamisel tehinguid on võimalik näha internetipangas VARAD JA KOHUSTUSED menüüvalikus “Ootel tehingud”. Ootel olevaid tehinguid on võimalik tühistada, vajutades vastava tehingu rea lõpus olevale “tühista” nupule.

Oluline on teada, et kui:

• makseta väärtpaberikanne ei ole väärtuspäeval arveldunud, siis tehingud tühistatakse väärtuspäevale järgneval tööpäeval hiljemalt kell 17.00 ja korralduse andjale saadetakse tühistatud tehingu kohta e-kiri.
• makse vastu väärtpaberikanne ei ole väärtuspäeval arveldunud, tühistatakse korraldus kaks tööpäeva pärast tehingu korraldusele märgitud väärtuspäeva hiljemalt kell 15.30 ja korralduse andjale saadetakse tühistatud tehingu kohta e-kiri.

Fondide tehingu arveldamine toimub alati tööpäevadel v.a. juhul, kui on tegemist riigipühadega (sh vastava fondi hoidmise asukohamaa riigipühi arvestades). Tehinguid saab tühistada ainult enne vastava fondi orderi edastamise tähtaega. Kui fondi orderi edastamise tähtaeg on saabunud või on möödas, siis tehinguid enam tühistada ei saa.

Väärtpabereid saad kanda oma kontole LHV Pangas või LHV Pangast teise panka kolmel viisil:

• makseta väärtpaberikandena,
• makse vastu väärtpaberikandena või
• kontohalduri vahetusena (ainult Balti väärtpaberid).

Kõige lihtsam viis on teha makseta väärtpaberikanne: algata korraldus internetipangas, kus sisesta väärtpaber (või selle ISIN-kood) ning seejärel kogus ning hind, millega soovid väärtpabereid üle kanda ning tehingu- ja väärtuspäev. Järgmise sammuna vali kontohaldur, kus hoiad hetkel oma väärtpabereid ja seejärel sisesta nimi ja oma kontonumber, millel hetkel hoiad väärtpabereid. NB! Väärtpaberite makseta ülekande teostamiseks edasta ülekande korraldus kindlasti ka oma senisele kontohaldurpangale! Mõlemad esitatud korraldused peavad olema esitatud identsete andmetega

Makseta väärtpaberikande puhul on oluline:

• tehingupäev võib ulatuda maksimaalselt 2 tööpäeva minevikku,
• tehingupäev peab olema väärtuspäevaga võrdne või varasem,
• kõige varasem võimalik väärtuspäev on Balti väärtpaberite korralduse sisestamisele järgnev tööpäev.
• välisväärtpabereid on võimalik liigutada erinevate kontohaldurite vahel vaid selliselt, et väärtpaberite omandus ei muutu väärtpaberikande käigus (tehing toimub sama eraisiku vahel või sama ettevõtte vahel).
• välisväärtpaberite makseta korralduse puhul erinevate kontohaldurite vahel on varaseim väärtuspäev korralduse esitamise tööpäevast 5 tööpäeva tulevikus (T+5). Tegelik väärtuspäev sõltub vastaspoolest ja võib, arvestades tehingu keerukust, lükkuda edasi.
• välisväärtpaberite puhul on vaja lisada tehingu lisainfosse vastaspoole väärtpaberi kontohalduri andmed (esindajakonto välishaldur ja kontonumber ning krediidiasutuse nimi, kus panga esindajakonto on avatud). Vajalike andmete saamiseks palun pöördu vastaspoole panga poole. LHV kontohalduri andmed saad pärast vastaspoole andmete sisestamist ja „Eelvaade“ nupule vajutamist automaatselt. Salvesta need hilisemaks esitamiseks tehingu vastaspoolele vastaspangas.

Balti instrumentidega makse vastu väärtpaberikande tegemiseks algata korraldus internetipangas, kus saad täita ära vajalikud väljad. Välisinstrumentide puhul esita pangale täidetud ja allkirjastatud korralduse vorm (vt Kuidas maksega väärtpaberikorraldust (DVPd) esitada?).

Kui tehing toimub LHV siseselt, siis vaata küsimust nr 18 (18. Kuidas teha väärtpaberikanne, kui ostja ja müüja kontod asuvad LHV Pangas?)

Kontohalduri vahetuseks tule palun kontorisse või pöördu täpsema info saamiseks meie klienditoe poole. Kontohalduri vahetusel viiakse üle kogu Balti portfell koos Balti väärtpaberitega.

Balti väärtpaberite ületoomine Sinu kontole LHV Pangas on tasuta. Välisväärtpaberite ületoomine ja väärtpaberite kontolt väljakandmisel tuleb arvestada ka teenustasudega, mis on välja toodud LHV hinnakirjas.

Makse vastu väärtpaberikannet saab teha:

• Balti börsil noteeritud või Balti keskdepositooriumis registreeritud börsiväliste (näiteks OÜ osad) väärtpaberitega. Tehingu eelduseks on, et mõlemal tehingu osapoolel on avatud Balti väärtpaberikonto.
• Välisbörsil noteeritud välisväärtpaberitega, kui tehing toimub LHV Panga siseselt. See tähendab, et müüja ja ostja on mõlemad LHV Panga kliendid ja omavad kontot LHV Pangas.

NB! Oluline on teada, et välisväärtpabereid on võimalik liigutada erinevate kontohaldurite vahel vaid selliselt, et väärtpaberite omandus ei muutu väärtpaberikande käigus (tehing toimub sama eraisiku vahel või sama ettevõtte vahel) ning seetõttu ei ole makse vastu väärtpaberikande korraldust võimalik kahe kontohalduri vahel teha.

Tehingu toimumiseks peavad mõlemad tehingupooled esitama oma kontohaldurile (pangale) vastavalt makse vastu müügi- või ostutehingu korralduse, kusjuures mõlemal korraldusel olevad andmed peavad kattuma täpselt, vastasel korral tehing ei toimu. Balti instrumentide puhul algata korraldus internetipangas, kus sisesta väärtpaber (või selle ISIN-kood) ning seejärel kogus ning hind, ning tehingu- ja väärtuspäev. Järgmise sammuna lisa tehingu vastaspoole andmed. Välisväärtpaberitega tehtava väärtpaberikande LHV Pangale esitatava korralduse vorm asub siin.

Makse vastu väärtpaberikandeid välisväärtpaberitega erinevate kontohaldurite vahel on võimalik teha juhul, kui LHV Panga välishaldur ja/või maakler, kelle juures välisväärtpaberit hoitakse, võimaldab sellist tehingut teha. Välisväärtpabereid on üldjuhul võimalik liigutada erinevate kontohaldurite vahel vaid selliselt, et väärtpaberite omandus ei muutu väärtpaberikande käigus (tehing toimub sama eraisiku vahel või sama ettevõtte vahel).

Näpunäiteid vormi täitmiseks

• Täida enda ja tehingu vastaspoole pangakonto andmed. Kui tegemist on Balti väärtpaberiga, märgi ka mõlema osapoole Balti väärtpaberikonto numbrid ja kontohalduri andmed (BIC-kood).
• Jaotises „Tehingu liik ja andmed“ vali tehingu liigiks „Makse vastu“ ning vastavalt sinu poolele väärtpaberitehingus kas „Ost“ või „Müük“.
• Sisesta ülekantava väärtpaberi üksikasjad (väärtpaberi nimetus, ISIN-kood, kogus ning tehingu hind, valuuta, kogusumma, tehingupäev ja väärtuspäev).

Tehingupäeva ja väärtuspäeva märkimisel arvesta järgmiste piirangutega:

• tehingupäev võib ulatuda maksimaalselt 2 tööpäeva minevikku,
• tehingupäev peab olema väärtuspäevaga võrdne või varasem,
• kõige varasem võimalik väärtuspäev on korralduse sisestamisele järgnev tööpäev
• Korraldusvormi punkt 2 („Täidetakse limiitorderi korral“) jäta täitmata, lisa korraldusele digiallkiri ning saata vorm meilile info@lhv.ee.

Kui nii väärtpaberite müüja kui ka ostja poolt on tehingukorraldused esitatud õigeaegselt ja andmed kattuvad, kannab pank väärtuspäeval raha ostja arvelduskontolt müüja arvelduskontole ja väärtpaberid müüja kontolt ostja kontole.

Arvestada tuleb ka teenustasudega, mis on välja toodud LHV hinnakirjas.

Valele kontole ostetud väärtpaberid saad õigele kontole üle kanda makseta väärtpaberiülekande abil (vt Kuidas teha väärtpaberikanne, kui ostja ja müüja kontod asuvad LHV Pangas?).

Pane tähele, et kui kasutad väärtpaberitulu deklareerimiseks investeerimiskonto süsteemi ning valesti sisestatud tehingu tulemusena laekusid väärtpaberid investeerimiskonto asemel sinu tavalisele arvelduskontole, siis järgmise tuludeklaratsiooni esitamisel tuleks sul oma arvelduskonto deklareerida investeerimiskontona alates väärtpaberite soetamise päevast kuni väärtpaberite ülekandmise päevani. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Pangasiseselt on võimalik teha erinevate isikute vahel väärtpaberikandeid nii Balti börsil noteeritud, Balti väärtpaberite registris registreeritud börsiväliste väärtpaberitega (näiteks OÜ osad) või välisväärtpaberitega.

Pangasiseselt saab väärtpabereid üle kanda kahel viisil:

• makseta väärtpaberikanne (FOP), st väärtpaberid kantakse müüja kontolt ostja kontole, sealjuures raha reaalselt kontode vahel ei liigu;
• makse vastu väärtpaberikanne (DVP), st väärtpaberid vahetatakse raha vastu ehk väärtpaberid kantakse müüja kontolt ostja kontole ja raha kantakse ostja kontolt müüja kontole.

Nii makseta kui ka makse vastu väärtpaberikande tegemiseks on tehingu mõlemal osapoolel (st nii ostjal kui müüjal) vaja internetipangas valida RAHA KASVATAMINE → “Väärtpaberikanne” ja valida kas “Makseta” või “Makse vastu” vaade ja täita väärtpaberiülekande korraldus järgmiste andmetega:

Tehingu sisu:

• ost või müük – see, kelle kontolt väärtpaberid ära kantakse, valib “müük” ja teine osapool, kes väärtpaberid saab, valib “ost”
• ülekantava väärtpaberi nimetus (välisväärtpaberi puhul ISIN-kood)
• väärtpaberite kogus ja hind (korraldusel märgitud hind kajastub edaspidi sinu konto väljavõtetes ja LHV Maksuaruandes kui väärtpaberite soetus- või müügihind, raha selle hinna alusel reaalselt ei liigu)
• tehingupäev võib ulatuda maksimaalselt 2 tööpäeva minevikku,
• tehingupäev peab olema väärtuspäevaga võrdne või varasem,
• kõige varasem võimalik väärtuspäev on LHV pangasisese tehingu puhul korralduse sisestamisele järgnev tööpäev. Vastaspoole andmed:
• kontohaldur: AS LHV Pank
• vastaspoole nimi: ostja märgib müüja nime ja müüja märgib ostja nime
• IBAN, millele või millelt soovitakse väärtpaberid kanda. Balti väärtpaberi puhul on lisaks vaja Balti väärtpaberikonto numbrit, mis kuvatakse korralduse sisestamise lehel või internetipanga vaates INFO JA SEADED → “Lepingud”.

NB! Mõlema osapoole korraldused peavad olema omavahel identsed (sh kogus, hind, tehingu- ja väärtuspäev jms).

Välisväärtpaberitega makse vastu väärtpaberikande tegemiseks on tehingu mõlemal osapoolel (st nii ostjal kui müüjal) vaja esitada täidetud ja allkirjastatud korralduse vorm (vt Kuidas maksega väärtpaberikorraldust (DVP) esitada?)

Suurim võimalik summa sõltub kontol hoitavate tagatisvarade turuväärtusest ja LHV Panga määratud üldisest limiidist. Lihtsustatult võib arvestada, et levinud aktsiate tagatisel on võimalik saada võimenduslaenu ligikaudu 50% väärtuses kontol hoitavate aktsiate turuväärtusest. Hetkel on võimalik saada laenu meie internetipanga vahendusel ilma LHV Panga poolse täiendava heakskiiduta kuni 100 000 (ükssada tuhat) eurot või selle summa vaste välisvaluutas.

Tagatisvara suurus arvutatakse sinu kontol hoitavate väärtpaberite ja valuuta turuväärtuse tagatismääraga korrutatud summana. Nimekirja leiad siit.

Tagatisvarade piisavust oma kontol on võimalik jälgida menüüvaliku VARAD JA KOHUSTUSED all “Koondvaates” kahe erineva näitaja põhjal: omavahendite osatähtsus ning vabade omavahendite suurus.

Laenu tagasimaksmine toimub automaatselt. Iga laekumine kontole vähendab kasutatud laenu summat ning samal ajal jääb laenuraha kogu aeg kättesaadavaks vabade omavahendite ulatuses. Kui laen on võetud ühes valuutas ning kontole on kantud teist valuutat, siis tuleb laenu tagastamiseks valuuta konverteerida (automaatset konverteerimist ei toimu). Intressi tuleb tasuda ainult nende päevade eest, kui oled laenu kasutanud.

Kontolt võetakse intressisummad maha iga kuu 5. kuupäeval.

Võlakirjade ostu- või müügisoovi korral vali internetipanga menüüst RAHA KASVATAMINE “Ost-müük” → “Võlakirjad”. Seejärel vali rippmenüüst sobiv võlakiri, sisesta kogus ja hind ning orderi kehtivusaeg.

Hinna sisestamisel on oluline teada, et kasutusel on puhashind. Puhashind tähendab seda, et tehingu teostumisel lisatakse sellele veel kogunenud intress. Seega, lõplik turuhind on puhashinna ja kogunenud intressi summa.
Puhashind + kogunenud intress = turuhind

Puhashind (clean price) on võlakirja hind, mis ei sisalda kogunenud intressi.
Turuhind (dirty price) on võlakirja hind, mis sisaldab kogunenud intressi.
Kogunenud intress (accrued interest) on võlakirja viimasest intressimaksest kogunenud intress.

Orderi sisestamisel broneeritakse kontol esialgu puhashind ja teenustasu. Orderi täitmisel sisestatakse orderile turuhind, mis sisaldab kogunenud intresse ja millele lisandub teenustasu.

Aktsionäride koosolekul osalemise võimalust saame oma klientidele pakkuda juhul, kui meie välismaakler seda võimaldab. Hinnakirja alusel on välisettevõtte aktsionäride koosolekul osalemise tasu 10 eurot.

Euroopa börsiettevõtete koosolekute infot ja hääletusmaterjale leiad internetipanga jaotisest RAHA KASVATAMINE → “Korporatiivsed sündmused”.

USA börsiettevõtete koosolekutest me kliente ei teavita. Juhul, kui soovid mõne USA ettevõtte aktsionäride koosolekul osaleda, siis saada oma soov aadressile info@lhv.ee. Me uurime, kas saame seda võimalust pakkuda ja kui meie välismaakler osalemist vahendab, siis saadame sulle hääletusmaterjalid edasi.

Korporatiivsetest sündmustest teavitame kliente vaid Euroopa Liidu ettevõttete puhul. USA ja muu maailma ettevõttete korporatiivsetest sündmustest me kliente ei teavita. Soovides osa võtta muu maailma või USA korporatiivsetest sündmustest, kirjutage info@lhv.ee.

Igal hommikul saadab LHV lühikese ülevaate Balti ja maailma turgudel ja majanduses toimuvast e-posti teel vastava teenuse tellijatele. Teenust saab tellida internetipangas teavituste vaates, märkides valiku “Soovin tasuta turuülevaadet e-mailile iga päev”.

Lapsekontol investeerimisega alustamiseks tuleb lapsevanemal või eestkostjal sõlmida lapse nimel investeerimisteenuste leping. Selleks sisene internetipanka ja vali paremalt ülevalt oma nime alt lapse konto vaade. Seejärel vali Info ja seaded → Lepingud ning sõlmi Investeerimisteenuste leping. Kui soovid lapse kontole osta Balti börsidel kaubeldavaid väärtpabereid, siis ava lisaks ka tasuta Balti väärtpaberikonto.

Esimesed sammud investeerimises

Kui oled teinud oma lapse nimel väärtpaberitehinguid ja teeninud tulu, soovib Maksu- ja Tolliamet (MTA) sellest teada saada.

MTA on oma kodulehel teinud ülevaate isikutest, kes peavad esitama tuludeklaratsiooni.

Vaatame praktilise juhendi abil, kuidas saada LHV internetipangast deklareerimiseks vajalikud andmed.

Tavaline süsteem – maksuaruande saab avada nii laps ise kui ka lapsevanem, logides internetipanka ja valides lapse rolli. Maksuaruanne avaneb jaotises „Varad ja kohustused“ → „Maksuaruanne“. Pärast andmete kontrollimist kopeeri need lapse tuludeklaratsiooni vastavatesse tabelitesse e-maksuametis ning esita deklaratsioon seal. Tavalise süsteemi puhul võib tuludeklaratsiooni esitada ka juhul, kui väärtpaberite müügist on tekkinud kahjum ja soovid kanda selle edasi järgmisse aastasse, et tasaarveldada tulevikus tekkivat kasumit.

Investeerimiskonto süsteem – investeerimiskonto aruande saab Maksu- ja Tolliametile edastada nii laps ise kui ka lapsevanem, logides internetipanka lapse ID-kaardi või parooliga.

Lapsele saab parooli teha lapsevanem, kui ta liigub oma internetipangas lapse konto alla ning valib jaotisest „Info ja seaded“ → „Paroolid“. Kui see valik puudub, soovitame võtta ühendust LHV klienditoega, et need õigused saada. Lapse kasutajanimi asub jaotises „Info ja seaded“ → „Andmed“.

Investeerimiskonto aruande leiad lapse internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Investeerimiskonto aruanne“. Kui kõik on õige, edasta aruanne nupu „Edasta EMTA-sse“ abil. Seejärel jätka lapse tuludeklaratsiooni täitmist e-maksuametis ning kinnita deklaratsioon seal.

Kui lapsel on ID-kaart, siis saab laps oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis ise. Juhul kui lapsel ID-kaart puudub, siis saab lapsevanem esindajana e-MTAs oma keskkonna kaudu lapse deklaratsiooni esitada.

Deklaratsiooni saad hiljem parandada kuni kolme aasta vältel. Arvesta siiski, et kui selle käigus tekib sulle maksukohustus, arvestatakse sellelt summalt tagantjärele intressi.

MTA on tulude deklareerimiseks koostanud ka juhendi.

Aegajalt uuendame Kasvukonto valikus olevaid fonde ja väärtpabereid. Põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, et meil ei ole enam võimalik antud fondi osta või siis on turule tulnud märkimisväärselt parem fond, mis on meie klientidele tulusam. Sel juhul anname muudatusest klientidele teada ja võimaldame muuta oma Kasvukonto investeerimisvalikuid. Kui sa ei ole oma valikuid mingil põhjusel muutnud, siis jaotame Sinu Kasvukontol investeeritava raha proportsionaalselt allesjäänud fondide vahel. Näiteks: kui sul varem oli Kasvukontol 50% investeeritud AB Fondi ja 50% XY Fondi, siis pärast AB Fondi kadumist investeerime 100% XY Fondi.

Väärtpaberitehingute arveldamine tähendab väärtpaberitehingute lõpuni toimumist. Väärtpaberitehingu arveldusperiood on aeg, mis jääb tehingupäeva (kuu, päev ja aasta, millal korraldus turul täidetakse) ja väärtuspäeva vahele, mil tehing loetakse lõplikuks. Väärtpaberite ostmisel või müümisel peavad nii ostja kui müüja täitma oma kohustused tehingu lõpuleviimiseks tehingu väärtuspäeval. Arveldusperioodil peab väärtpaberite eest tasuma ostja, müüja aga väärtpaberid üle andma. Arveldusperioodi viimasel päeval, ehk tehingu väärtuspäeval, saab väärtpaberite omanikuks ostja.

Olenevalt väärtpaberitehingust teeb LHV Pank tehingu arveldamiseks alljärgnevad toimingud:

• väärtpaberite ostu (börsitehingu ja/või makse vastu väärtpaberitehingu) korral kannab LHV Pank kliendi väärtpaberikontole korralduses näidatud väärtpaberid ja võtab kliendi arvelduskontolt maha väärtpaberite ostusumma;
• väärtpaberite müügi (börsitehingu ja/või makse vastu väärtpaberitehingu) korral võtab LHV Pank kliendi väärtpaberikontolt maha korralduses määratud väärtpaberid ja kannab kliendi arvelduskontole väärtpaberite müügist laekunud raha;
• fondiosakute ostu korral võtab LHV Pank kliendi arvelduskontolt maha investeeringuks vajaliku rahasumma ja kannab kliendi väärtpaberikontole fondiosakud;
• fondiosakute müügi korral kannab LHV Pank kliendi arvelduskontole fondiosakute müügist laekunud raha ja võtab maha müüdavad fondiosakud kliendi väärtpaberikontolt;
• makseta väärtpaberiülekande korral võtab LHV Pank kliendi väärtpaberikontolt maha ülekantavad väärtpaberid ja kannab need kliendi korralduses näidatud kontole, lähtudes ülekande vastaspoole vastuvõtukorraldusest;
• kliendile laekuvate väärtpaberite vastuvõtmise korraldust täites kannab LHV Pank korralduse alusel laekunud väärtpaberid kliendi väärtpaberikontole.

Palun tutvu lähemalt väärtpaberitehingute arveldamisega meie kodulehel.

Osaline arveldus on olukord, kus tehingut ei saa täielikult arveldada, kuna kogu tehingu täitmiseks vajalik väärtpaberite kogus ei ole müüja kontol saadaval. Seetõttu loetakse kõik tehingud, mis on täielikust kogusest väiksema kogusega arveldatud, osaliseks väärtpaberitehingu arvelduseks.

Osalise arveldumise peamiseks põhjuseks on olukord, kus väärtpaberite müüjal ei ole väärtuspäevaks piisavalt müüdavaid väärtpabereid oma kontol, mida kanda ostja väärtpaberikontole. Selleks, et kogu väärtpaberitehingu väärtuspäev ei hilineks, kasutatakse teatud haldurite juures ja teatud turgudel osalist arveldumist, tagades seeläbi müüja kontol olevate väärtpaberite ülekande ostja väärtpaberikontole.

Tavaliselt saab aktsiate ja võlakirjadega tehtud börsitehing arveldatud teisel tööpäeval pärast börsitehingu orderi täitmist. Kui tehing ei ole selleks ajaks arveldunud, siis see tähendab seda, et müüjal ei ole väärtuspäeval piisavalt väärtpabereid. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et kogu tehingu arveldumine hilineb kuni kõik müüdavad väärtpaberid on olemas.

Alates 01.01.2023 jõustus Euroopa Liidu määrus (nn PRIIPs määrus), mille järgi saab investorile müüa ainult neid investeerimisfonde, millel on olemas põhiteabedokument (ingl PRIIP key information document ehk KID). Kui mõne fondi ostmine on internetipangas piiratud, siis meile teadaolevalt ei ole fondihaldur vajalikku põhiteabedokumenti veel koostanud. Üldjuhul peavad fondihaldurid vajalikud dokumendid koostama 2023. jaanuarikuu lõpuks ja niipea kui need on olemas, kaovad ostupiirangud ka meie internetipangas ära.

Kasvukontot saad ise mugavalt sulgeda interneti- või mobiilipangas. Sealjuures on eelduseks, et oled Kasvukontol olevad väärtpaberid maha müünud ja raha on kantud sinu arvelduskontole.

Küll aga vahel ei olegi Kasvukonto sulgemine tingimata vajalik, vaid raha kättesaamiseks või teenuse ajutiseks peatamiseks on ka teisi võimalusi.

• Kui soovid ajutiselt investeerimist lõpetada, siis vali Kasvukonto seadetest “Peata automaatsed investeeringud” ja kinnita oma valik. Nii väldid kogemata reinvesteeringuid mikroinvesteeringute, dividendide või püsikorralduste arvelt.

• Kui kasutad LHV pangakaarti ja sul on aktiveeritud mikroinvesteerimine, siis palun lülita see teenus välja. Selleks eemalda „linnuke“ valiku juurest „Kasutan mikroinvesteerimist ja panustan iga kaardimaksega“ ja kinnita muudatus. Nii väldid olukorda, et Kasvukontole koguneb uuesti raha.

• Soovi korral saad raha ka osaliselt välja võtta, müües endale sobiva osa Kasvukontol olevatest väärtpaberitest. Müügi korral kehtib teenustasu vastavalt hinnakirjale. Tühja Kasvukonto eest sa haldustasu ei maksa.

Kui oled siiski kindel, et soovid Kasvukonto lepingu lõpetada, saad seda teha interneti- või mobillipangas, valides Kasvukonto → „Seaded“. Väärtpaberite müümiseks vali internetipanga menüüst Raha kasvatamine → Ost-müük → Aktsiad ja indeksfondid või mobiiliäpi menüüst Investeerimine → Kasvukonto → Väärtpaber → Müü. Palun arvesta, et müües kehtib igale fondile eraldi müügitasu vastavalt hinnakirjale. Väärtpaberite müügist saadud tulu laekub automaatselt sinu arvelduskontole.

Juhul, kui vajad väärtpaberite müügiga abi, siis palun võta ühendust meie maakleritega numbril (+372) 680 0420.

USA isik on:

• USA kodanik,
• USA-s registreeritud juriidiline isik või
• USA maksuresident (füüsiline isik).

Füüsiline isik on USA maksuresident, kui ta:

• omab rohelist kaarti (ingl. green card) või
• on viibinud USA-s vähemalt 31 päeva jooksval aastal ja 183 päeva viimase kolme aasta jooksul (ingl. substantial presence test). Loe lähemalt USA maksuameti kodulehelt.

Teatud viisade omanikele (nt üliõpilased, sportlased, diplomaadid, NATO töötajad) võivad kehtida erandid, mille tõttu nad ei pruugi lugeda end USA maksuresidentideks isegi pikaajalisel viibimisel. Loe lähemalt, kuidas välismaalasest eraisik võib kvalifitseeruda USA maksuresidendiks.

LHV ei saa kahjuks pakkuda Soome aktsiatesse investeerimise teenust Soome isikutele. Põhjus tuleneb Soome seadustest, mille järgi saab Soome kodanik, maksuresident ja Soomes registreeritud ettevõte:

• hoida Soomes registreeritud ettevõtete aktsiaid ainult oma nimel ja enda isiklikul väärtpaberikontol.
• ei saa kasutada esindajakonto süsteemi*.

*Tavaliselt on väärtpaberikonto avatud personaalselt iga inimese või ettevõtte nimele. Esindajakonto süsteem töötab veidi teisiti: väärtpabereid hoitakse ühisel kontol, mis kuulub pangale või investeerimisteenust pakkuvale ettevõttele. Seega, pank või ettevõte tegutseb esindajana ja peab ise arvestust, kellele millised väärtpaberid sel kontol kuuluvad. Lihtsustatult: sinu nimi ei ole nähtaval väärtpaberite keskregistris, vaid seal on näha ainult esindajakonto omaniku (nt panga) nimi. Sinu väärtpaberid on endiselt sinu omad, kuid neid hoitakse koos teiste klientide väärtpaberitega ühisel kontol.

Soome seaduse eesmärk on maksude õiglane kogumine ja investeeringute läbipaistvus. Täpsema info leiad VERO juhistest.

Aktsia tähendab osalust ettevõttes ning õigust jagatavale kasumile dividendide kujul.

Võlakiri tähendab võlgnevust, millelt ettevõte maksab võlakirja omanikule perioodilist intressi. Võlakirja tähtaja lõppedes tagastab ettevõte võlakirja omanikule nominaalväärtuse.

Arenenud turgudeks nimetatakse väiksema kasvupotentsiaaliga, kuid stabiilsema majandusega riike (nt USA, Jaapan, Rootsi, Šveits).

Arenevateks turgudeks nimetatakse suurema kasvupotentsiaaliga, kuid ebastabiilsema majandusega riike (nt Hiina, India, Venemaa, Brasiilia).

LHV alternatiivsete investeeringute teenus kuvab internetipanka sisse logides Sinu alternatiivsete investeeringute kontode kohta viimast seisu. Ajaloolisi andmeid investeeringute kohta paraku ei ole võimalik kuvada. Teenust saavad kasutada kõik LHV Panga kliendid.

Iga liidetud konto kohta kuvame platvormist sõltuvalt erinevaid näitajaid. Allpool on täpsemalt kirjeldatud andmete taustinfo iga platvormi kohta.

Kogus näitab ühikute arvu antud instrumendis. Soetushind näitab ajaloolist keskmist soetushinda ühe ühiku kohta. Arvutuskäik järgib FIFO (first in, first out) meetodit, ehk esimesena ostetud ühikud müüakse esmajärjekorras. Laekunud tulude tulp ei ole kasutuses Coinbase puhul. Turuhind näitab viimast saadaolevat turuhinda ühiku kohta Coinbase andmetel. Muutus näitab kasumi suurust protsendina soetushinnast. Kasum näitab eurodes turuväärtuse erinevust soetusväärtusest.

Turuväärtus kuvab kogu positsiooni väärtust eurodes (ehk kogus x turuhind). EUR rida kuvab vaba raha jääki Coinbase platvormis.

Alternatiivsete investeeringute all kuvatakse 9 suurima turuväärtusega Crowdestate’i investeeringut („Rahastatud“ staatuses), ülejäänud investeeringud on koondatud Muud positsioonid reale. Vaba raha real kuvatakse Crowdestate’i investeerimiskontol olevaid vabu rahalisi vahendeid, mida on koheselt võimalik kasutada või oma pangakontole tagasi kanda.

Kogus näitab laenulepingute arvu, Soetushind aga konkreetsesse investeerimisvõimalusse paigutatud summa suurust, arvestamata tagasimakseid. Laekunud tulud kuvab laenulepingust tehtud väljamakseid, sealhulgas intresse, viivised ja põhiosa tagasimakseid. Turuhind näitab laenulepingu põhiosa jääki. Muutus on kasumi suurus protsendina soetushinnast. Kasum näitab turuväärtuse ja laekunud kogutulude summa erinevust soetusväärtusest eurodes. Turuväärtus kuvab kogu positsiooni väärtust eurodes (ehk kogus x turuhind).

Kuvame detailselt kuni 9 individuaalset investeeringut. Koondvaates kuvatakse „Kinnitatud“ staatuses laene. Kui Sul on üle 9 erineva laenu, siis kuvame 9 suurima turuväärtusega investeeringut ning ülejäänud laenud koondame kokku „Muud positsioonid“ reale. „Vaba raha“ real näed platvormis olevat raha jääki eurodes, pärast broneeringute mahaarvamist.

Kogus näitab laenulepingute arvu, igal unikaalsel laenul on koguseks 1. Soetushind näitab esialgset investeeringute konkreetsesse laenulepingusse, arvestamata tagasimakseid. Laekunud tulud näitab kõiki instrumendist tehtud väljamakseid, nt intresse, viiviseid ja põhiosamakseid. Turuhind näitab EstateGuru platvormis viimast saadaolevat põhiosa jääki. Soetushind, laekunud tulud ja turuhind väljendavad väärtusi ühe laenu kohta. Muutus näitab kasumi suurust protsendina soetushinnast. Kasum näitab turuväärtuse ja laekunud kogutulude summa erinevust soetusväärtusest eurodes. Turuväärtus kuvab kogu positsiooni väärtust eurodes (ehk kogus x turuhind).

Koondvaates kuvatakse kõiki porfellis olevaid investeeringuid. Kui Sul on üle 9 erineva positsiooni, siis kuvame eraldiseisvalt 9 suurima turuväärtusega investeeringut ning ülejäänud positsioonid koondame kokku „Muud positsioonid“ reale. „Vaba raha“ real näed platvormis olevat raha jääki eurodes, enne broneeringute mahaarvamist.

Kogus näitab ühikute arvu antud instrumendis. Soetushind näitab ajaloolist kaalutud keskmist soetushinda ühe ühiku kohta. Turuhind näitab viimast Funderbeami platvormil toimunud tehingu hinda ühe ühiku kohta. Soetushind ja Turuhind kuvatakse instrumendi originaalvaluutas, nt GBP või EUR või muu. Laekunud tulud veerg pole kasutusel.Muutus näitab arvestusliku kasumi suurust protsendina soetushinnast. Kasum näitab turuväärtuse erinevust soetusväärtusest. Turuväärtus kuvab kogu positsiooni väärtust. Kasum ja Turuväärtus kuvatakse alati eurodes.

Asjatundlik klient on LHV klient, kes vastab vähemalt kahele alljärgnevale tingimusele:

• Klient on eelneva 12 kuu jooksul teinud väärtpaberiturul vähemalt 10 olulises mahus (vähemalt 32 000 eurot) tehingut kvartalis.
• Kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot.
• Klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta jooksul finantssektori ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Asjatundlikuks kliendiks kvalifitseerumiseks on vaja saata täidetud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile maaklerid@lhv.ee. Seejärel hinnatakse vastavust tingimustele. Positiivse otsuse korral on kliendil täielik ligipääs (ostu- ja müügitehingud) USA-s registreeritud börsil kaubeldavatele fondidele. Asjatundlikule kliendile on ka laiem ligipääs keerulisema struktuuriga võlakirjadele ja REIT-tüüpi väärtpaberitele.

Soovi korral on võimalik ilma asjatundliku kliendi staatuseta kaubelda ETF-e Euroopa börsidelt. Vastava valiku leiab: https://www.justetf.com/ või https://www.xetra.com/xetra-en/instruments/etfs-etps/products.

Balti väärtpaberikonto on Eesti Väärtpaberikeskuses avatud konto Balti väärtpaberite hoidmiseks ja kauplemiseks.

Tuleviku laekumised on välja kuulutatud, kuid investoritele veel välja maksmata dividendi- ja intressimaksed. Kui LHV internetipangas on koondvaates valitud ülevalt paremast nurgast „Valikud“ → „Konto positsioon“, siis on tuleviku laekumised koondvaates näha. Seda summat saab kontolt välja kanda ja väärtpaberite ostuks kasutada alles peale raha laekumist.

Ex-Dividendikuupäev ehk Ex-Dividend Date

Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev (Ex-dividend date) . Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama enam dividende vastava majandusaasta eest. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex-dividendi kuupäeval aktsiahind langeb.

Näide: Tallinna Kaubamaja teade: „Ülaltoodust tulenevalt annab Tallinna Kaubamaja Grupp AS teada, et väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 31.03.2022. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 6. aprillil 2022 ülekandega aktsionäri pangaarvele.“

Nimekirja fikseerimiskuupäev ehk Record Date

Dividendide väljakuulutamisega määratakse aktsionäride nimekirja fikseerimiskuupäev. Antud kuupäevaga fikseeritakse kõik dividendimakse õigust omavate aktsionäride nimekiri. Nimekirja fikseerimiskuupäev tähendab seda, et antud kuupäeva seisuga on soetatud aktsiad aktsionäri kontol arveldunud ning aktsionär aktsiaraamatusse kantud.

Dividendide väljamaksmise aluseks on nimekirja fikseerimiskuupäev, mis tähendab, et dividendiväljamaksel jälgitakse konkreetsel kuupäeval aktsiaraamatusse kantud ettevõtte aktsiate omanikke (aktsionäre).

Näide: Tallinna Kaubamaja teade: „Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 1. aprillil 2022 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele 6. aprillil 2022 ülekandega aktsionäri pangaarvele“

Dividendide maksepäev (Payment Date)

Maksekuupäev, on päev, mil väljakuulutatud dividendid on kavas välja maksta õigustatud investoritele.

1. jaanuaril 2018 jõustus tulumaksuseaduse muudatus. Selle alusel on regulaarselt dividende maksval ettevõttel võimalik kasutada väiksemat maksumäära.

Ettevõtte tasandil on regulaarse dividendi tulumaksumäär 14% (14/86 netosummast) ja muude dividendide puhul 20% (20/80 netosummast).

20% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse on eraisikule maksuvaba ja hiljem kliendile maksukohustust ei lisandu. Eraisikule 14/8-reegli alusel makstavalt dividendilt peetakse dividendi väljamakset tehes kinni tulumaks määraga 7%.

Eraisiku jaoks on mõlemad dividendimaksed investeerimiskonto sissemaksed. Lisaks tekib 14% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse korral investeerimiskonto aruandesse väljamakse kanne eraisiku tasandil kinnipeetud 7% ulatuses tulumaksu summa ulatuses brutosummast.

NB! 1. jaanuaril 2025 jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille tulemusena maksutatakse edaspidi Eesti äriühingu dividendid alati 22% määraga. See tähendab, et senist meetodit, kus dividendid maksustatakse osaliselt 20/80 määraga ja osaliselt 14/86 määraga, millele lisandub füüsilise isiku puhul täiendav tulumaks 7%, enam ei kohaldata. Muudatus lihtsustab dividendide maksustamist tulevikus, kuid 2024. aasta kohta tuleb veel arvesse võtta varasemaid reegleid, seega on oluline tähele panna, et 2024. aasta tuludeklaratsiooni täitmisel tuleb jätkuvalt arvestada kaheks osas makstud dividendidega.

Enamikel juhtudel seda paraku teha ei saa. Dividendimaksetelt peetakse reeglina tulumaks kinni väljamakse tegija riigi seaduste alusel ja olenemata sellest, kas kasutad deklareerimisel investeerimiskonto süsteemi või mitte. Kui oled investeerimiskontole saanud välisaktsiate dividende, millelt tulumaksu ei ole kinni peetud (nt Läti aktsiate või Kasvukonto fondiosakute puhul), saad maksukohustust edasi lükata (vt Välisaktsiate dividendide deklareerimisest investeerimiskonto süsteemis).

Tavapärane kinnipeetav maksumäär dividendidelt on aktsia registreerimise järgne riiklik maksumäär.

Kui ettevõte loob uue sõltumatu ettevõtte, müües või jaotades oma olemasoleva ettevõtte uusi aktsiaid, nimetatakse seda spin-off sündmuseks.

Spin-off sündmuse käigus eraldab ettevõte põhitegevusest ühe osa ning jaotab ettevõtte poolt määratud kuupäeva seisuga olemasolevatele aktsionäridele uue ettevõtte aktsiaid. Ettevõte määrab kuupäeva, millal uued aktsiad aktsionäridele väljastatakse, kuid Kliendi arvel kajastuvad need sel hetkel, kui uued aktsiad LHV Pangale kontohaldurilt ehk vastaspoolelt laekuvad.

Aktsionäride koosolekul hääletamise võimalust saame oma klientidele pakkuda juhul, kui meie kontohaldur seda võimaldab… Hinnakirja aktsionäride koosolekul hääletamise kohta leiad LHV Panga hinnakirjast.

Euroopa Liidu liikmesriikide, k.a. Island, Liechtenstein ja Norra börsiettevõtete koosolekute infot ja hääletusmaterjale leiad internetipanga jaotisest RAHA KASVATAMINE → “Korporatiivsed sündmused”.

Teiste riikide börsiettevõtete koosolekutest me kliente ei teavita. Juhul, kui soovid mõne sellise ettevõtte aktsionäride koosolekul hääletada, siis saada oma soov aadressile info@lhv.ee. Juhul, kui meie kontohaldur vahendab osalemist,siis saadame sulle hääletusmaterjalid edasi.

Iga vabatahtliku korporatiivse sündmuse osas (juhul, kui informatsioon Pangale saadetakse) informeeritakse LHV Panga klientidest aktsionäre ning suunatakse internetipanga menüüpunkti Raha Kasvatamine → Korporatiivsed sündmused. Sündmuse juures on välja toodud osalemise tingimused ja valikuvõimalused.

Selleks, et korporatiivsest sündmusest osa võtta, ei tule aktsionäril teha muud, kui esitada enda soov. Kui korporatiivse sündmuse juures on soov valida ’vaikimisi’ valik, ei pea aktsionär omalt poolt midagi tegema ja talle rakendub sündmuses välja toodud ’vaikimisi’ valik.