Ettevõtluskonto

Ettevõtluskonto saavad avada kõik eraisikud, kellel on Eesti isikukood (sh e-residendid). Lepingu sõlmimiseks peab eraisik olema eelnevalt LHV Panga klient.

Ettevõtluskontot kasutades ei saa olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.

Vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses, seega ettevõtluskonto lepingu sõlmimine lõpetab töötuna arvel oleku.

Kui isik on Töötukassas töötuna arvel ja avab LHV ettevõtluskonto, siis see info jõuab ka Töötukassale ja isiku töötuna arvel olek lõpetatakse olenemata sellest, kas ettevõtluskontole on midagi laekunud või mitte.

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teenuseid tegevusaladel, mille tarbeks ei ole vaja enne teha suuri kulutusi. Näiteks: lapsehoidja, koduabiline või aiahoolduse ning remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne suuri ettevõtluskulusid. Mõne sellise teenuse kulud kannab tellija: näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Pane tähele, et kui osutad teenust juriidilisele isikule, siis talle tekib täiendav maksukohustus (vt küsimust 6 – Kas teenust võib osutada juriidilisele isikule?).

Ettevõtluskonto on kasulik ka neile, kes müüvad omavalmistatud kaupa juhul, kui toor- või lähtematerjali kulu maksumus ei ole võrreldes kauba müügihinnaga suur. Sellised tegevusalad on näiteks käsitöö ja kunst ning omakasvatatud või -valmistatud toidu müümine.

Alates 01.01.2025 on ettevõtlustulu maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast. II sambaga liitunud kliendil läheb ettevõtluskontolt lisaks automaatselt maha ka kogumispensioni makse määr (2%, 4% või 6% vastavalt tehtud valikule).

Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, on sellel inimesel kohustus registreerida end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

Igalt ettevõtluskontole laekunud summalt broneerime jooksvalt maksu ja kanname kohe Maksu-ja Tolliametile.

Ettevõtluskontolt broneeritud ja MTA-le edastatud maksusumma jaguneb automaatselt erinevate maksude vahel. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2%, 4% või 6%) võrra suurem.

Kõigil eelkirjeldatud juhtudel jagatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust tulu- ja sotsiaalmaksu reeglite järgi proportsionaalselt nende nominaalsete maksumääradega. Kuna alates 01.01.2025 on tulumaksumäär 22%, siis jagatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul kantakse 2%, 4% või 6% isiku valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.

Teenuse osutamisel juriidilisele isikule peab arvestama, et juriidilisel isikul tekib täiendav tulumaksukohustus (maksumäär 22/78). Juriidilise isiku täiendav maksukohustus on ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist ettevõtluskontole. Kaupade müümisel juriidilisele isikule täiendavat tulumaksukohustust ei teki.

Ettevõtluskonto omanik ei saa esitada arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettevõtluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust või müüa kaupu. Samas saab ta vajadusel sõlmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise või kauba müügi andmed kirjas. Kirjalik kuludokument võib olla ka pangakonto väljavõte, makseterminali kviitung või sularahas tasumisel kassaorder.

Näiteks on ettevõtluskontole ülekande tegemisel juriidilisele isikule täiesti sobiv kuludokument pangakonto väljavõte (maksekorraldus) või kassa väljaminekuorder, kus on ära näidatud kauba või teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.

Juriidiline isik saab kontrollida isiku ettevõtluskonto olemasolu Maksu- ja Tolliameti otsingust.

Ettevõtluskonto kasutajal on õigus ravikindlustusele juhul, kui kalendrikuus MTA-le tasutud sotsiaalmaks on vähemalt nii suur kui kohustuslik minimaalne sotsiaalmaks. Tasub meeles pidada, et minimaalne sotsiaalmaksumäär muutub aastavahetusega ning sellega muutub ka minimaalne summa, mis peab ettevõtluskontole laekuma, et õigus ravikindlustusele säiliks.

Ravikindlustuse jaoks vajalikud summad, mis peavad ettevõtluskontole laekuma on välja toodud Maksu- ja Tolliameti lehel.

Ettevõtluskontole kehtivad laias laastus samad reeglid nagu tavalisele arvelduskontole. Näiteks saab konto omanik tellida sellega seotud pangakaardi ja kaardimakseterminali.

Erand on investeerimisteenused: ettevõtluskontol ei ole lubatud teha väärtpaberitehinguid.

Ettevõtluskontoga mitteseotud igapäevatoimingute jaoks on soovitatav kasutada teist arvelduskontot, et vältida ekslikku maksukoormust tekitavate kannete tegemist MTA-le.

Kui ettevõtluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettevõtlustulu maksuga, siis tuleb maksumaksjal esitada e-MTA kaudu („Suhtlus“ – „Kirjavahetus“ – „Päringud, tõendid, taotlused“ või „Nõuded, kohustused, arvestus“) taotlus asjaoludega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettevõtlustulu maksuga. Vajadusel saab taotluse koos tõenditega esitada Maksu- ja Tolliametile ka kirjalikult. Maksu- ja Tolliamet tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.

Juriidiline isik saab raamatupidamises tehtud tehingu märkida ostuarvena. Sobiv kuludokument on ettevõtluskonto omaniku pangakonto väljavõte (maksekorraldus) või kassa väljaminekuorder, kus on ära näidatud kauba või teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.

Jah, iga summa pealt, mis ettevõtluskontole laekub arvestatakse maha ettevõtlustulu maksumäär. Arvestada tuleb ka sellega, et kui ettevõtluskontol on tekkinud võlgnevus, siis on vaja lisaks võlgnevusele kanda kontole maksude võrra suurem summa. Näide: Võlgnevuse summa on 5 eurot. Selle tasumiseks tuleb kontole kanda summa 6.25 eurot (5/0.8), millest 5 eurot võetakse maha võlgnevuse katteks ja 1.25 eurot kantakse MTA-le. Enammakstud osa tagasi saamiseks palun pöördu MTA poole.

Ettevõtluskonto lepingu saad lõpetada internetipangas valides Info ja Seaded → Lepingud → Ettevõtluskonto → Sulge. Siinkohal tuleb arvestada, et ettevõtluskontoga seotud arvelduskonto jääb aktiivseks ja saad seda edaspidi kasutada tavalise arvelduskontona. Juhul, kui soovid ka selle sulgeda, siis palun saada vabas vormis avaldus aadressile info@lhv.ee. Ettevõtluskonto lepingu lõpetamise korral saadame info automaatselt MTA-le, kes eemaldab maksumaksja andmed töötamise registrist. See on oluline juhul, kui soovid ennast töötuna arvele võtta.