Liigu edasi põhisisu juurdeLigipääsetavus

Üldine

Alates 2011. aastast kehtib Eestis kõrvuti kaks eraisiku investeerimistulu maksustamise süsteemi:

  • nn tavasüsteem, mille järgi tuleb deklareerida kõik väärtpaberite müügi tehingud, ja
  • investeerimiskonto süsteem, mille järgi tuleb deklareerida ainult kontol tehtud rahalised sisse- ja väljamaksed.

Väärtpaberitulu võid deklareerida ka mõlema süsteemi järgi.

Tavasüsteemiga nähakse ette kõigi aasta jooksul väärtpaberitega tehtud müügitehingute deklareerimist tuludeklaratsiooni tabelites 6.1, 6.4 ja 8.2. Tulumaksukohustus tekib juhul, kui kõigi müügitehingute lõpptulemusena oled saanud kasumit. Kui aasta kokkuvõttes oled saanud kahjumit, võid selle edasi kanda järgmisesse aastasse. Reaaliseeritud tulust võib maha arvata tehingutasud ning väärtpaberite hoidmise eest makstud haldustasud.

Erinevalt väärtpaberitest tuleb deklareerida iga kasumlik krüptovara müügitehing tuludeklaratsiooni tabelis 6.3, kuid kahjumiga lõppenud krüptovara müügitehinguid ei tohi kasumlikest müügitehingutest maha arvata.

Lisaks tuleb tavasüsteemi järgi deklareerida kõik dividendid ja intressid, mille oled saanud Eesti või välismaistelt väärtpaberitelt. Passiivne tulu tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabelites 5.1, 7.1, 8.1 ja 8.8. Enamasti peetakse intressidelt ja dividendidelt tulumaks kinni juba väljamakse hetkel, nii et kontole laekub netotulu. Siiski võib passiivne tulu tuua kaasa täiendava tulumaksukohustuse juhul, kui:

  • välisriigist laekub dividend, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, või
  • välisriigist laekub intress, millelt kinni peetud tulumaksu määr on alla 20%.

Tehingud ja muu väärtpaberi- ja krüptotulu saab kanda tuludeklaratsioonile automaatselt (vt Kuidas deklareerida tulu tavasüsteemis?).

Investeerimiskonto süsteemi kasutades ei tule deklareerida mitte väärtpaberitehingud, vaid investeerimiskontona märgitud pangakontole tehtud sisse- ja väljamaksed. Korraga võib inimesel kasutusel olla mitu investeerimiskontot mitmes pangas. Maksukohustus tekib alles siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki.

Sisse- ja väljakannete maksuaruande saad edastada tuludeklaratsioonile automaatselt LHV internetipangast „Investeerimiskonto aruande“ jaotisest.

Järgnevas tabelis on esitatud tavasüsteemi ja investeerimiskonto süsteemi peamised erinevused.


Tavaline süsteemInvesteerimiskonto süsteem
Deklareeritavate varade valikLaiem valikAinult finantsvarad
Deklareerida tulebkoondkasumiga tehtud väärtpaberite müügitehingud, kõik kasumlikud krüptovara müügid ning dividendi- ja intressitulu. Kui aasta jooksul müüdud väärtpaberitest on koondtulemusena tekkinud hoopis kahjum, on ka need müügitehingud mõistlik tuludeklaratsioonis ära näidata, kuna sellisel juhul saad kanda kahjusumma järgmistesse aastatesse edasisissemaksed investeerimiskontole ja väljamaksed investeerimiskontolt
Maksukohustus tekib siis, kuiväärtpaberite müügitehingutest on saadud koondkasum, mis ületab eelmistest aastatest edasi kantud kahjumi, kui on toimunud vähemalt üks kasumlik krüptovara müük või kui väliriigist laekub maksustamata dividend või vähem kui 20% tulumaksuga maksustatud intressväljamaksete summa ületab sissemaksete jäägi
Tehingutasude mahaarvamineLubatudLubatud
Haldustasude mahaarvamineLubatudLubatud

Peale eraisikuna investeerimise on võimalik seda teha ka ettevõttena ja sel juhul sarnaneb äriühingu tulude maksustamine investeerimiskonto süsteemiga. Ometi on eraisiku investeerimiskontolt ja ettevõttena investeerimisel ka erinevusi, millest olulisimad on seotud andmete avalikustamise ja haldustasude mahaarvamisega.

Kui aasta jooksul ei olnud sinu Kasvukontol toimunud ühtegi dividendimakset ega müügitehingut, siis

  • tavalise süsteemi kasutajana ei pea sa oma Kasvukonto investeeringuid üldse deklareerima;
  • investeerimiskonto süsteemi kasutamisel jääb sul kohustus deklareerida aasta jooksul tehtud Kasvukonto sisse- ja väljamaksed, ülevaate millest saad Maksuametisse automaatselt edastada LHV internetipangast.

Müügitehingud ja dividendid tavalise süsteemi alusel
Kui oled oma Kasvukontole aasta jooksul saanud dividende, pead need deklareerima tuludeklaratsiooni tabelis 8.1 või tabelis 8.8.
Kui oled aasta jooksul oma Kasvukontol ka mõningaid müügitehinguid teinud, tuleb fondiosakute võõrandamised kajastada tuludeklaratsiooni tabelis 8.2.
Kõik vajalikud andmed tuludeklaratsiooni täitmiseks leiab internetipanga valiku all „Varad ja kohustused“ → „Maksuaruanne“.

Dividendide deklareerimine investeerimiskonto süsteemis
Esimese sammuna tuleb Maksu- ja Tolliametit teavitada sellest, et kasutad oma Kasvukontot investeerimiskonto süsteemis. Selleks tuleb Kasvukontona kasutusel oleva pangakonto rekvisiidid sisestada tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 osas I.
Edasi kuuluvad deklareerimisele ainult rahalised sisse- ja väljamaksed. Info rahalistest kannetest leiad internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Investeerimiskonto aruanne“, mille saad lehe allosas oleva nupuga automaatselt Maksuametisse edastada. Edastatud info peaks tekkima tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osasse.
Kui oled oma Kasvukontole aasta jooksul saanud maksustatud dividende (ülevaate nendest leiad internetipangast „Varad ja kohustused“ → „Maksuaruanne“ tabelist 8.8.), siis tuleb need laekumised eraldi kajastada tuludeklaratsiooni tabelisse 8.8.

Hoiuseintressilt peavad tulumaksu maksma ainult need eraisikud, kes on Eesti maksuresidendid ja kes ei ole LHV Panka teavitanud sellest, et nende konto, millele laekub intress, on investeerimiskonto.

Investeerimiskontost saad LHV-le teada anda internetipanga jaotises „Info ja seaded“ → „Kontod ja limiidid“ → „Kontod“. Vali konto ja salvesta valik. Hiljem deklareeri see konto investeerimiskontona ka Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonis.

Eesti maksuresident on isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kes on viibinud Eestis vähemalt 183 päeva aastas. Oma maksuresidentsust saad LHV internetipangast kontrollida („Info ja seaded“ → „Andmed“).

Intresse ei pea sa ise deklareerima ega tasuma. Pank peab neilt tulumaksu kinni ning deklareerib ja tasub selle sinu eest. Pangahoiuselt teenitud intresside andmed hakkavad su eeltäidetud tuludeklaratsioonil automaatselt kajastuma alates 2019. aastast.

Klient, kellele makstav hoiuseintress on tulumaksuga maksustatav, näeb edaspidi oma konto väljavõttel kahte kannet: intressi- ja tulumaksukannet. Tulumaksu arvestamisel lähtutakse tavalistest ümardamisreeglitest.

Näide

Kui sõlmid 12-kuulise (365-päevase) hoiuse lepingu summas 500 eurot ja intressimääraga 0,30%, kannab pank hoiuperioodi lõppedes su kontole 1,52 eurot intressi ja võtab su kontolt maha 33 senti tulumaksu (alates 01.01.2025 kehtiva 22% tulumaksumäära alusel).

Kehtiva seaduse järgi ei loeta krüptovarasid väärtpaberiteks, mistõttu maksustamisel kehtivad neile sarnased reeglid nagu muude varade (nt kinnisvara, füüsiline kuld) puhul. See tähendab muuhulgas seda, et investeerimiskonto süsteemi krüptovaradega kauplemiseks kasutada ei tohi. Loe lähemalt eraisiku krüptovara maksustamisest.

Viimased Tulumaksuseaduse muudatused on loonud õigusliku aluse selleks, et krüptovarasid saaks käsitleda väärtpaberiteks, kuid selleks on vaja taotleda regulaatorilt luba. LHV on taotlemas õigust krüptovara teenuseid osutada nii, et edaspidi saaks krüptovarasid kajastada väärtpaberitena tavasüsteemis ning soovi korral ka finantsvaradena investeerimiskonto süsteemis. Paraku senikaua kuni seda õigust meil veel ei ole, tuleb deklareerida saadud krüptovarade tehingute tulud muu tuluna tavasüsteemis. Niipea, kui oleme vajaliku õiguse saanud, anname sellest kindlasti teada.

Tavasüsteem

Hetkel ainuke lubatud deklareerimise viis krüptovarade puhul. Maksustamisele kuulub iga kasumlik müügitehing, sealjuures kahjumit toonud tehinguid kasumlikest tehingutest maha arvata ei saa. Näiteks: kui oled aasta jooksul müünud Bitcoini kahel korral ning ühe müügitehinguga teenisid 100 eurot kasumit ja teisega jäid hoopis 80 euro võrra miinusesse, siis tulumaks tuleb maksta kogu 100-eurose tulu pealt.

Vajaliku info deklareerimiseks leiad LHV maksuaruande tabelist 6.3. Seal kuvame sulle kõiki aruandeperioodi jooksul tehtud kasumlikke krüptotehinguid, grupeerituna instrumendi lõikes. Sinu ülesandeks jääb kontrollida kanded üle ja, kui kõik on korrektne, esitada aruanne vajutades nuppu „Saada MTA-sse“.

Üldjuhul piisab sellest, kui deklareerid krüptovaradest saadud kasumit instrumendi kaupa. Andmekontrolli eesmärgil võib Maksu- ja Tolliamet nõuda sinult väljavõtet kõikide sinu krüptotehingute kohta. Ülevaate kõikidest tehingutest, k.a kahjumlikest, leiad LHV internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Tehingute väljavõte“.

Investeerimiskonto süsteem

Kuna krüptovarad ei lange finantsvara definitsiooni alla, siis neile investeerimiskonto maksusoodustus ei kehti. Seetõttu on mõistlik krüptovaradega tehinguid teha teisel kontol, mida sa investeerimiskontona ei kasuta.

Juhul, kui oled siiski oma investeerimiskontol ostnud-müünud krüptovarasid, siis käitu järgmiselt:

  • Oma tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas deklareeri krüptovarade ostud rahalise väljamaksena investeerimiskontolt. Kui ostutehingu järgselt ületab väljamaksete kogusumma investeerimiskontole tehtud sissemaksete jääki, siis pead vahe pealt tasuma tulumaksu. Kui müüd krüptovarad investeerimiskontolt maha, siis deklareeri müügist saadud raha sissemaksena oma investeerimiskontole. Vajalikud andmed investeerimiskonto sisse- ja väljamaksete kohta saad EMTA-le edastada automaatselt LHV internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Investeerimiskonto aruanne“.
  • Kui tegid aasta jooksul investeerimiskontol vähemalt ühe kasumliku krüptovara müügitehingu, siis saadame koos tabeliga 6.5 MTA-sse automaatselt ka tabeli 6.3 („Muu vara võõrandamine“) andmed. Pea meeles, et kahjumlikke krüptotehinguid ei tohi saadud kasumist maha arvata, ehk tulumaks tuleb tasuda iga kasumliku tehingu pealt. Internetipangast saadetud andmed tuleb e-maksuametis vastu võtta avades tuludeklaratsioonis ühekaupa vastava tabeli (6.5 II osa ja 6.3) ning vajutades tabeli allosas olevale nupule „MTA andmed“ → „Asendan andmed“ → „Kinnitan“.

Maksuametile ei ole vaja deklareerida PIK-i ega sellel tehtud väärtpaberitehinguid. PIK on võrdsustatud pensionifondiga: sissemaksed on maksuvabad ja väljamaksed maksustatakse kogu väljakantava summa ulatuses.

Märgista tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 ja 7.1 linnukesega „Pensioni investeerimiskontole laekunud tulu“. Sel juhul ei lähe pensioni investeerimiskontole laekunud dividend ja intress sinu aastatuluna arvesse ega mõjuta maksuvaba tulu summa suurust.

Kui pensioni investeerimiskontolt ostetud finantsvaralt said intressi, millelt on tulumaks kinni peetud ja intress on tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 eeltäidetud, siis märgista vastav rida linnukesega „Pensioni investeerimiskontole laekunud tulu“. Sel juhul kinnipeetud tulumaks tagastatakse.

Alates 2024. aasta tuludeklaratsioonist, mis tuleb esitada ajavahemikus 15.02.-30.04.2025, saab maksustatava tulu vähendamiseks võtta arvesse väärtpaberite hoidmise eest tasutud haldustasusid (koos käibemaksuga).

Deklareerimine sõltub:

  • valitud deklareerimissüsteemist (st tavasüsteem või investeerimiskonto süsteem) ja
  • milliselt pangakontolt on haldustasud maha arvatud.

Vaata järgmisest tabelist täpsemat juhist haldustasude deklareerimise kohta.

Väärtpaberid olid soetatud:Haldustasu võtmise konto:Vajalik tegevus:
Investeerimiskonto süsteemisinvesteerimiskontona märgitud kontoHaldustasusid ei pea enam deklareerima väljamaksena investeerimiskontolt. Alates 01.01.2024 võetud haldustasude kirjete juurest on LHV investeerimiskonto aruandes „linnukesed“ juba vaikimisi eemaldatud, nii et sina ei pea midagi täiendavalt tegema. Kontrolli andmed üle ja saada aruanne MTA-sse.
tavaline arvelduskontoKui koostad investeerimiskonto aruannet, siis tavakontolt võetud haldustasud on selles märgitud sissemaksena investeerimiskontole.

Näide: Sul on LHV-s avatud Kasvukonto, mida sa iga-aastaselt deklareerid tuludeklaratsiooni tabelis 6.5. Kasvukonto haldustasud aga lähevad sinu tavaliselt arvelduskontolt. Kui koostad investeerimiskonto aruande oma Kasvukonto kohta, siis näed, et haldustasud on selles märgitud sissemaksena investeerimiskontole.
Tavasüsteemisinvesteerimiskontona märgitud kontoHaldustasusid ei pea enam deklareerima väljamaksena investeerimiskontolt. Alates 01.01.2024 võetud haldustasude kirjete juurest on LHV investeerimiskonto aruandes „linnukesed“ juba vaikimisi eemaldatud, nii et sina ei pea midagi täiendavalt tegema. Kontrolli andmed üle ja saada aruanne MTA-sse.
tavaline arvelduskontoAlates 01.01.2024 võetud haldustasusid saab deklareerida kuluna tuludeklaratsiooni tabelis 6.1. LHV maksuaruandes on kõik haldustasud, mis läksid maha sinu LHV pangakontodelt, on märgitud koondsummana tabelis 6.1. Kontrolli andmed üle ja saada aruanne MTA-sse.

Näide: Investeerid USA aktsiatesse tavalise väärtpaberikonto kaudu ja maksad haldustasusid arvelduskontolt. Kui koostad maksuaruande väärtpaberikonto kohta, kuvame järgnevat infot maksuaruande tabeli 6.1 osas „KOONDSUMMAD“:

Nimi ja ISIN kood: LHV haldustasud
Liik ja võõrandamise kuupäev: haldustasu, 31.12.2024
Kogus: 1
Soetamismaksumus: haldustasu koondsumma koos käibemaksuga
Võõrandamisega seotud kulud: 0.00
Müügi-/turuhind: 0.00

Kui oled aasta jooksul saanud oma Eesti ettevõtete aktsiatelt väljamakseid, mis tehti aktsiakapitali vähendamise arvelt, ilmuvad need andmed automaatselt eeltäidetuna Maksu- ja Tolliameti (MTA) tuludeklaratsiooni tabelisse 7.1 ja/või tabeli 6.4 veergu 4, kuid korrektne deklareerimine eeldab ka Sinu poolseid täiendusi.

Tavasüsteem
Maksustatav tulu on tabelis 6.4 kajastatud väljamakse summa ja aktsiate soetamismaksumuse vahe.

Eraisiku tasemel maksustatav väljamakse summa ilmub automaatselt MTA tuludeklaratsiooni tabeli 6.4 veergu 4. Sama tabeli veergu 3 pead käsitsi sisestama osaluse soetamismaksumuse (selle leiad LHV koondvaatest või, kui oled aktsiad juba ära müünud, siis LHV maksuaruandest).

Samas tasub meeles pidada, et soetamismaksumust, mis on ühel korral juba tulust maha arvatud, ei saa enam teist korda arvesse võtta. See tähendab seda, et pärast aktsiakapitali väljamakset väheneb sinu aktsiate soetamismaksumus tabeli 6.4 veerus 3 märgitud summa võrra. Kui sa hakkad oma aktsiaid müüma, pead sellega arvestama ja LHV maksuaruandes olevat soetamismaksumust muutma, kuna LHV süsteemis aktsiakapitali vähendamisest tingitud soetamismaksumuse muutused praegu automaatselt ei kajastu.

Investeerimiskonto süsteem
Kuna investeerimiskontole laekunud aktsiakapitali väljamakse näol on reeglina tegemist maksuneutraalse investeerimiskonto sisese kandega, siis enne LHV internetipangast investeerimiskonto aruande MTA-sse edastamist veendu, et aktsiakapitali väljamakse kirje eest oleks linnuke kustutatud. Lisaks tuleb tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kustutada eeltäidetud andmed tuludeklaratsiooni tabelist 6.4.

Juhul, kui investeerimiskontole laekunud väljamakse hulgas on ka väljamakse osa, mis oli maksustatud äriühingu tasemel, võid selle osa väljamaksest deklareerida investeerimiskonto sissemaksena tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osa veerus 4. Äriühingu tasemel maksustatud väljamakse summa kajastub automaatselt eeltäidetuna tuludeklaratsiooni tabelis 7.1.

Deklareerimine tavasüsteemis

LHV internetipangast leiad maksuaruande, mis koondab info sinu kõikidel LHV pangakontodel Eesti ja välismaiste väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju, väärtpaberitest saadud intressitulu ning välismaalt saadud dividendide kohta.

Maksuaruande infot saad kasutada oma tuludeklaratsiooni täitmiseks.

Kui deklareerid väärtpaberitulu nii tavasüsteemis kui ka investeerimiskonto süsteemis, eemalda LHV maksuaruandest investeerimiskonto kanded.

Kui oled saanud väärtpaberitega seotud tulu mujalt kui LHV investeerimisteenuseid kasutades (nt ühisrahastusplatvormidelt), siis tuleb sul need andmed lisada oma tuludeklaratsioonile käsitsi.

Tavasüsteemi kohaseks deklareerimiseks on LHV internetipangas saadaval Maksuaruanne, mille formaat vastab tuludeklaratsiooni vastavatele tabelitele.

Vali LHV internetipangas „Varade ja kohustuste“ menüüst „Maksuaruanne“.

  • Kontrolli maksuaruande andmete õigsust.
  • Esita deklaratsioon vajutades nupule „Saada MTA-sse“.
  • Võta andmed e-maksuametis vastu vajutades iga täidetava tuludeklaratsiooni tabeli juures olevale nupule „MTA andmed“ → „Asendan andmed“ → „Kinnitan“.

Kui klõpsad LHV internetipanga maksuaruandes väärtpaberi ISIN-koodile, saad üksikasjaliku väljavõtte tehingutest, mis on tehtud selle väärtpaberipositsiooni soetamiseks – see on väärtpaberitehingute aruanne.

See valik on kasulik

  • soetamismaksumuse arvutamiseks või kontrollimiseks eriti juhul, kui peale soetamist on toimunud näiteks splitt või muu korporatiivne toiming (ühinemine, jagunemine jne);
  • optsioonide kasutamise tulemusena tehtud väärtpaberite ostu- või müügitehingu puhul. Optsiooni soetamise kulutused kantakse nende väärtpaberite soetamismaksumuse (ostuoptsioon) või võõrandamisega seotud kulude (müügioptsioon) hulka.

Tuludeklaratsioonis pead näitama kasu või kahju, mille oled saanud oma aktsia, osa, osaku, investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku, võlakirja või võlakohustuse, optsiooni, tuletisväärtpaberi või muu nimetamata väärtpaberi võõrandamisest (st müügi või muu vara vastu vahetamise käigus).

  • Müües – väärtpaberi soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.
  • Vahetades – vahetatava väärtpaberi soetamismaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhinna vahe.

Äriühingute ja mittetulundusühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel maksustatakse osaluste vahetuse teel saadud uued osalused siis, kui need võõrandatakse. Seejuures maksustatakse vahetatud osaluse soetamismaksumuse ja vastu saadud osaluse müügihinna vahe.

Sarnastel tingimustel maksustatakse ka Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamise teel omandatud osakute võõrandamisest saadud kasu.

Ei, seda sa ei tohi teha, sest aktsia soetamismaksumus võetakse arvesse sel maksustamisperioodil, mil aktsia võõrandatakse.

Ei pea. Maksudeklaratsioonis on küll automaatselt selline kirje olemas, kuid kuna väärtpaberite enda ühelt kontolt teisele kandmisel ei ole tegu väärtpaberite võõrandamisega, siis võid selle rea deklaratsioonist kustutada.

Väärtpaberi soetamismaksumuse moodustavad kõik selle omandamiseks tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulud.

Kuna vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb neid kulusid vaadata iga konkreetse tehingu korral eraldi. Otseselt seotud kulud saavad olla tehingu jaoks tehtavad vajalikud kulutused, ilma milleta tehingut ei ole võimalik teha.

Kuluna ei võeta arvesse väärtpaberikonto haldustasusid ega muid väärtpaberite haldamisega seotud üldkulusid, mida maksumaksja on teinud. Need kulud tuleb tal teha sõltumata väärtpaberite võõrandamisest ja neid kasust maha arvata ega kahjule lisada ei saa.

Sellisel juhul tekib maksukohustus osakute võõrandamisel. Nende soetamismaksumus on null.

Ei, selliste osakute vahetamist ei maksustata tulumaksuga. Nende osakute vahetamise tehinguid ei pea deklareerima.

Maksuvaba vahetustehingu käigus omandatud osakute müümisest saadud kasu arvutades saab arvesse võtta vahetuse käigus võõrandatud osakute soetamismaksumuse.

Maksuvaba vahetuse käigus omandatud osakute võõrandamisel loetakse osakute omandamise ajaks vahetuse käigus võõrandatud osakute omandamise aeg.

  • FIFO-meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras, või
  • kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.

Soetamismaksumuse arvutamise võivad muuta keeruliseks korporatiivsed toimingud (splitt, ühinemine, jagunemine, fondiemissioon, spin-off jne), optsioonide kasutamine (exercise), väärtpaberite kandmine ühelt kontolt teisele jne.

Peale FIFO järgi soetamismaksumuse arvutamise oskab LHV maksuaruande baassüsteem kanda ka ühe tehingu soetamisväärtuse teisele üle. Seda võimalust rakendatakse näiteks spliti kajastamiseks: kliendi kontol tehakse väärtpaberite mahakandmiseks miinuskanne ja uue väärtpaberipositsiooni pealekandmiseks plusskanne. Need kanded seotakse kokku miinuskande soetamismaksumuse ülekandmiseks plusskandele.

Samas võivad keerukamad toimingud (aga ka näiteks väärtpaberite ühelt LHV kliendikontolt teisele ülekandmine) olla kajastatud nn vabakannetena ning sellisel juhul peab LHV need kanded vajalike koefitsientidega käsitsi ühendama. Kui see on jäänud tegemata, siis soetamismaksumuse ülekannet ei tehta ja maksuaruandesse võivad tekkida ebakorrektsed andmed.

Seetõttu on vabakannete ja muude potentsiaalselt ohtlike toimingute puhul maksuaruandes vastavad read märgitud punase värviga ning soovitatud need kliendil üle kontrollida. Vajaduse korral pöördu kannete ühendamiseks või muude paranduste tegemiseks LHV poole.

Väärtpaberite võõrandamisel ei võeta arvesse mitte üksnes tehingust saadud kasu, vaid ka kahjuga tehtud tehingud. Seejuures ei ole oluline, kas kahju väärtpaberite võõrandamisest tekkis sel maksustamisperioodil või varem.

Kui kahju väärtpaberite võõrandamisest oli tekkinud eelmistel maksustamisperioodidel, peab kahju olema juba deklareeritud ja see kantakse eelmistelt maksustamisperioodidelt üle.

Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib arvata kasu ületava kahju summa maha järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

Pankrotiprotsessis aktsiaid ei võõrandata ega kehtetuks ei tunnistata ning kahju ei saa deklareerida. Äriühingu likvideerimisel või likvideerimisjaotise saamisel maksustatakse likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumuse (välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on maksustatud äriühingu tasemel). Äriühingu likvideerimisel võib deklareerida ka saadud kahju.

Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite võõrandamisest, ei tohi väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu vähendamisel arvesse võtta juhul, kui kahju tekkis

  • väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või
  • maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberi võõrandamisel.

Seotud isikutega kahjuga tehtud tehingute kohta kirjuta tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 veergu 8 „X“ juhul, kui omandasid dividendi saamise õigust andva väärtpaberi 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandasid

  • dividendiõiguslike isikute määramise päeval või
  • 30 päeva jooksul pärast seda kuupäeva.

Kahe viimati nimetatud kahjuga tehtud tehingu puhul kirjuta „X“ tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 veergu 9.

LHV maksuaruandes on need tehingud märgistatud kolme tärniga (***).

Kuna aktsiate võõrandamisest saadud kahju ei saa kirjeldatud olukorras arvesse võtta, ei saa arvesse võtta ka optsiooni preemiat, mis suurendaks kahju.

Väärtpaberi võõrandamisena deklareeritakse võlakirja müük või vahetus turutehingu käigus enne võlakirja lunastamistähtaega. Olemasolevalt võlakirjalt saadav tulu maksustatakse intressina ning seda ka juhul, kui intress kujuneb võlakirja käibele laskmise ja tagasiostu hinna vahest (diskontovõlakiri).

Kui töötaja on saanud tööandjalt tasuta või soodushinnaga väärtpabereid, millelt tööandja on tasunud erisoodustus-, tulu- ja sotsiaalmaksu, või füüsiline isik on saanud juriidiliselt isikult kingitusena väärtpaberi, mille juriidiline isik on maksustanud, siis võõrandamisel lisatakse nende väärtpaberite soetamismaksumusele väärtpaberite summa, mille oli tööandja või juriidiline isik maksustanud.

Küsi väärtpaberi andnud tööandjalt või juriidiliselt isikult vabas vormis tõend, kus on kirjas väärtpaberi väljastanud juriidilise isiku nimi ja registrikood, väärtpaberi liik, hulk ja maksumus ning summa, mille on juriidiline isik tulumaksuga maksustanud. Et seda summat saab arvesse võtta ainult juhul, kui juriidiline isik on tasuta või soodushinnaga väärtpaberite turuhinna maksustanud, siis peab olema tõendil näha, millal ning millises tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormi lisas 4 või 5 nimetatud summa on kajastatud.

Maksumaksja saab soetamismaksumusena arvesse võtta enda tehtud kulu optsiooni alusvara omandamisel ja tööandja poolt erisoodustusena maksustatud optsiooni väärtuse, mis on kirjas tööandja väljastatud tõendil.

Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist juhul, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel pärast osalusoptsiooni andmist. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest. Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või ta sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust.

Maksuvabastus ei laiene osalusoptsiooni võõrandamisest saadud tulule.

Väärtpaberid, mis on omandatud pärimise või kinkimise teel, kajastatakse LHV maksuaruandes soetamismaksumusega null, st tasuta saadud väärtpaberitena. Võõrandamisel makstakse tulumaks müügisummalt.

Välisriigi finantsvahendaja kaudu võõrandatud väärtpaberite kohta kehtivad samad reeglid mis Eestis omandatud väärtpaberite puhul. Välisvaluutas tehtud kulud, väärtpaberite müügihinnad ning kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada eurodesse (kui tehingu valuuta on muu kui euro).

Selleks saab kasutada

  • Euroopa Keskpanga päevakurssi (kasutusel Maksuaruandes), mis kehtis kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval;
  • tegelikku panga kurssi. Panga kurssi võib kasutada ainult siis, kui tegid valuutavahetuse vahetult enne ostutehingut või peale müügitehingut.

Välisriigis võõrandatud väärtpaberid tuleb näidata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.2, mis täidetakse samamoodi nagu tabel 6.1.

Selliste aktsiatega tehtud võõrandamistehing näidatakse kui välisriigist saadud väärtpaberitulu.

Nasdaq CSD (endise Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK)) kaudu tehtud väärtpaberitehingute kohta saadud andmete põhjal eeltäidab maksuhaldur füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 6.1.

Kuna Nasdaq CSD-l puuduvad andmed kõikide tehingute kohta, peab maksumaksja ise lisama tabelis puuduvad andmed tema tehingute kohta, mis ei ole tehtud Nasdaq CSD kaudu või mis on ta teinud esindajakonto, mitte oma isikliku konto kaudu.

Samas tuleb maksumaksjal ka Nasdaq CSD esitatud tehingute infot täiendada. Näiteks ei ole Nasdaq CSD-l võimalik anda maksuhaldurile infot võõrandatud väärtpaberite soetamismaksumuse kohta.

  • Emitendi väljal märgitakse LHV maksuaruandes alati väärtpaberi sümbol ja nimetus, näiteks „MSFT: Microsoft Corporation“ või „TAL1T: Tallink Grupp“. Tuludeklaratsiooni täitmise juhendist küll sümboli märkimise nõuet ei tulene, kuid võimaluse korral soovitame väärtpaberi üheseks määratlemiseks seda siiski teha.
  • Väärtpaberi liigi puhul on LHV maksuaruandes valikud aktsia, fondiosak, optsioon, futuur ja võlakiri. Tuludeklaratsioonis on valikud aktsia, osa, osak, võlakiri või -kohustus, tuletisväärtpaberid, muud väärtpaberid, investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osakud ja optsioon. Futuuri puhul soovitame tuludeklaratsioonis valida väärtpaberi liigiks tuletisväärtpaberid.
  • Soetamismaksumust arvutades kasutatakse LHV maksuaruandes alati FIFO-meetodit. Soetamismaksumus sisaldab väärtpaberite soetamisega seotud kulusid (enamasti teenustasud, aga ka näiteks optsioonipreemia ja optsioonitehingute teenustasud optsioonide kasutamise puhul).
  • Väärtpaberite võõrandamisega seotud kulud võetakse arvesse ka siis, kui need suurendavad tehingu kahju.
  • Võõrandamisega seotud kulude hulka kuuluvad teenustasud.
  • Tabelis 8.2 kasutatakse summade eurodesse arvutamisel (vajaduse korral) vastavalt väärtpaberite soetamise ja müügi väärtuspäevade (ingl settlement date) Euroopa Keskpanga päevakursse.
  • Summad ümardatakse kahe komakoha täpsusega ja vajaduse korral tehakse seda ka väärtpaberi kogusega (piirang tuleneb tuludeklaratsiooni edastamise keskkonnast).
  • Väärtpaberite lühikeseks müügi tehingu andmed näidatakse LHV maksuaruande tabelites 6.1 ja 8.2 väljadel „Müügi-/turuhind“ ja „Võõrandamisega seotud kulud“ ning tagasiostu andmed väljal „Võõrandatud väärtpaberite soetamismaksumus“ (kuigi lühikeseks müük toimub enne tagasiostu). Veel märgitakse lühikeseks müügi tehingu puhul maksuaruandes emitendi väljale väärtpaberi nimetuse järele tärnid (**).
  • Optsioonipreemia saab kuludes arvesse võtta aktsia soetamismaksumuse hulgas siis, kui optsiooniga omandatud aktsiad võõrandatakse. Kui optsioon ei realiseeru (st optsiooni alusvara ei osteta või ei müüda), siis optsioonipreemiat kuludesse arvestada ei saa.
  • Ühe inimese piires makseta väärtpaberikannet ei ole vaja deklareerida, selle võib deklaratsioonilt kustutada. Makseta tehingu puhul soetamismaksumuse märkinud maksumaksjate deklaratsioonid kontrollitakse üle juhul, kui tabeli 6.1 veerus 8 ja/või tabeli 8.2 veerus 10 ei ole märgitud, et tehing on tehtud seotud isikuga. Kui deklareerija märgib soetamismaksumuseks 0 ja tehing on seotud osapoolega, siis ei too see endaga maksustamise mõttes kaasa mingeid tagajärgi. Näiteks abikaasad on seotud isikud ja juhul, kui soetamismaksumus on märgitud, tuleb täita ka veerg 8 või 10. Sugulaste (seotud isikute) tehingu kahju edasi kanda ei saa.
  • Dividendi väljamakse tegija koodina kasutatakse LHV maksuaruandes vastava väärtpaberi ISIN-koodi ja nimi esitatakse nagu tabelite 6.1 ja 8.2 emitendi väljal märgitav: väärtpaberi sümbol ja nimetus.
  • Väljal „7. Tulu summa“ näidatakse dividendi brutosumma. Näiteks juhul, kui USA aktsiate puhul laekub dividendi saajale 70 USD ja sellelt on kinni peetud tulumaks 30%, siis on brutodividend 70 / (1 – 0,3) = 100 USD. Selle näite puhul märgitakse tabelis 8.8 tuluna seega 100 USD ja kinnipeetud tulumaksuna 100 – 70 = 30 USD.
  • Kuna LHV hoiab klientide väärtpabereid mitme välismaakleri juures ning üks maakler võib dividendidelt tulumaksu kinni pidada ja teine mitte, siis võib olla kliendi kontole kantavalt dividendilt tulumaks tasutud ainult osaliselt. Sellisel juhul näidatakse LHV maksuaruande osa dividendist tabelis 8.1 ja osa tabelis 8.8.
  • Samuti võib erineda välismaaklerite tulumaksumäär. Kui klientide väärtpaberid on hoitud mitme välismaakleri juures, võib tulumaksumäär olla nende kaalutud keskmine.
  • Tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev ühtib LHV maksuaruandes peaaegu alati väljamakse kuupäevaga.
  • Tulu ning kinnipeetud või tasutud tulumaks esitatakse originaalvaluutas, mis märgitakse väljale „6. Rahaühik“, ning ümardatakse kaks kohta peale koma.

Näited väärtpaberitehingute deklareerimise kohta tavasüsteemis

Soetamismaksumus leitakse FIFO-meetodil sisseostu järjekorra alusel.

Näide

14.03.2018 ostetakse 100 MSFT aktsiat hinnaga 24,86 USD, teenustasu on 22,29 USD, T+2 16.03.2018 EUR-USD kurss 1,413.

22.03.2018 ostetakse 200 MSFT aktsiat hinnaga 24,50 USD, teenustasu on 29,53 USD, T+2 25.03.2018 EUR-USD kurss 1,4115.

01.11.2018 müüakse 150 MSFT aktsiat hinnaga 28,08 USD, teenustasu on 27,47 USD, T+2 03.11.2018 EUR-USD kurss 1,3773.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = (100 × 24,86 + 22,29) / 1,413 + (50 × 24,50 + 29,53 × 50 / 200) / 1,4115 = 2648,25 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 27,47 / 1,3773 = 19,95 EUR

Müügihind = 150 × 28,08 / 1,3773 = 3058,16 EUR

MSFT: Microsoft Corporation; aktsia; 150; USA; 2648,25; 19,95; 3058,16

Jagunemisel tehakse väärtpaberikontol kaks kannet: esimesega kantakse maha kogu olemasolev väärtpaberipositsioon ja teisega kantakse peale splitikoefitsiendi võrra suurendatud positsioon. Näiteks 2 : 1 spliti ning olemasoleva positsiooni 100 aktsiat puhul tehakse väärtpaberikontol kanded –100 ja +200.

Sarnaselt kajastatakse ühinemised, jagunemised ja muud sarnased korporatiivsed toimingud. Näiteks ühinemise korral kantakse maha vana ettevõtte väärtpaberid ja peale uue ettevõtte omad. Spliti hetkel jagatakse asendatavate väärtpaberite soetamismaksumus ühtlaselt asendavate väärtpaberite vahel ja FIFO järgi soetamismaksumuse arvestus seega katkeb (vt näidet).

Näide

14.03.2018 ostetakse 100 MSFT aktsiat hinnaga 24,86 USD, teenustasu on 22,29 USD, T+2 16.03.2018 EUR-USD kurss 1,413.

22.03.2018 ostetakse 200 MSFT aktsiat hinnaga 24,50 USD, teenustasu on 29,53 USD, T+2 26.03.2011 EUR-USD kurss 1,4115.

05.05.2018 toimub MSFT 2 : 1 splitt, kantakse maha –300 MSFT ja peale +600 MSFT, soetamismaksumus on kokku (100 × 24,86 + 22,29) / 1,413 + (200 × 24,50 + 29,53) / 1,4115 = 5267,56 EUR.

07.05.2018 ostetakse 50 MSFT aktsiat hinnaga 13.06 USD, teenustasu on 16,79 USD, T+2 09.05.2018 EUR-USD kurss 1,435701 (NB! Kui spliti käigus korrutati kogust vastava koefitsiendiga, siis hinda jagati sama koefitsiendiga).

01.11.2018 müüakse 300 MSFT aktsiat hinnaga 14,04 USD, teenustasu on 27,47 USD, T+2 05.11.2018 EUR-USD kurss 1,3773.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 5267,56 × 300 / 600 = 2633,78 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 27,47 / 1,3773 = 19,95 EUR

Müügihind = 300 × 14,04 / 1,3773 = 3058,16 EUR

MSFT: Microsoft Corporation; aktsia; 300; USA; 2633,78; 19,95; 3058,16

02.11.2018 müüakse ülejäänud 350 MSFT aktsiat hinnaga 14,12 USD, teenustasu on 29,66 USD, T+2 06.11.2018 EUR-USD kurss 1,377274.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 5267,56 × 300 / 600 + (50 × 13,06 + 16,79) / 1,435701 = 3100,30 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 29,66 / 1,377274 = 21,54 EUR

Müügihind = 350 × 14,12 / 1,377274 = 3588,25 EUR

MSFT: Microsoft Corporation; aktsia; 350; USA; 3100,3; 21,54; 3588,25

Tagurpidi jagunemise (ingl reverse split) puhul toimub väärtpaberite koguse suurenemise ja hinna vähenemise asemel vastavalt koguse vähenemine ja hinna suurenemine. Näiteks 1 : 2 tagurpidi jagunemise ning olemasoleva positsiooni 100 aktsiat puhul tehakse väärtpaberikontol kanded –100 ja +50.

Maksuaruandes kajastatakse tagurpidi jagunemist sarnaselt tavalise jagunemisega. Siiski tekib tagurpidi jagunemise puhul suurema tõenäosusega ümardamisel jääk. Seepärast saab väärtpaberite omanik jääkpositsiooni eest väärtpaberite asemel osaliselt raha ja jagunemise toimumisel tuleb deklareerida jääkpositsiooni müük.

Näide

14.03.2018 ostetakse 101 MACR aktsiat hinnaga 15,03 USD, teenustasu on 19,38 USD, T+2 16.03.2018 EUR-USD kurss 1,413.

05.05.2018 toimub MACR 1 : 2 tagurpidi jagunemine, kantakse maha –101 MACR ja peale +50 MACR ning 22,80 USD rahas ümardamise jäägina tekkinud 1 MACR eest, soetamismaksumus kokku (101 × 15,03 + 19,38) / 1,413 = 1088,05 EUR, 05.05.2018 EUR-USD kurss 1,4814.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 1088,05 × 1 / 101 = 10,77 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 0 EUR

Müügihind = 1 × 22,80 / 1,4814 = 15,39 EUR

MACR: Macromedia, Inc.; aktsia; 1; USA; 10,77; 0; 15,39

02.11.2018 müüakse ülejäänud 50 MACR aktsiat hinnaga 55,28 USD, teenustasu on 23,12 USD, T+2 06.11.2018 EUR-USD kurss 1,377274.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 1088,05 × 100 / 101 = 1077,28 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 23,12 / 1,377274 = 16,79 EUR

Müügihind = 50 × 55,28 / 1,377274 = 2006,86 EUR

MACR: Macromedia, Inc.; aktsia; 50; USA; 1077,69; 16,79; 2006,86

Fondiemissiooni tulemusena saadud uued aktsiad kantakse väärtpaberikontole nullhinnaga. Nullhinnaga kajastatakse ka aktsiadividendid ja boonusaktsiad.

Näide

05.01.2018 ostetakse 200 WRT1V aktsiat hinnaga 55,65 EUR, teenustasu on 44,57 EUR, T+2 09.01.2018.

08.03.2018 toimub WRT1V fondiemissioon, mille käigus emiteeritakse iga olemasoleva aktsia kohta üks uus aktsia, väärtpaberikontole tehakse nullhinnaga kanne +200 WRT1V.

25.04.2018 müüakse 300 WRT1V aktsiat hinnaga 26,54 EUR, teenustasu on 35,07 EUR, T+2 27.04.2018. NB! Fondiemissiooni tulemusena langes aktsia hind kaks korda.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 200 × 55,65 + 44,57 + 100 × 0 = 11174,57 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 35,07 EUR

Müügihind = 300 × 26,54 = 7962 EUR

WRT1V: Wärtsilä Oyj Abp B; aktsia; 300; 11174,57; 35,07; 7962

10.10.2018 müüakse ülejäänud 100 WRT1V aktsiat hinnaga 19,95 EUR, teenustasu on 17,17 EUR, T+2 12.10.2018.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 100 × 0 = 0 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 17,17 EUR

Müügihind = 100 × 19,95 = 1995 EUR

WRT1V: Wärtsilä Oyj Abp B; aktsia; 100; 0; 17,17; 1995

Ostuoptsiooni kasutamise tulemusena tehakse alusvaraks oleva aktsia ostutehing optsiooni täitmishinnaga (ingl strike). Maksuaruandes arvestatakse optsiooni soetamismaksumus ostetavate aktsiate soetamismaksumuse hulka.

Näide

01.08.2018 ostetakse 4 BMW ostuoptsiooni (ingl call) lepingut täitmiskuupäevaga 19.08.2018 ja täitmishinnaga 50 EUR, optsioonilepingu hind on 1,9 EUR, teenustasu on 16 EUR (ühes lepingus on 100 aktsiat ja optsioonilepingu hind on ühe aktsia kohta).

02.08.2018 müüakse 2 sama optsiooni hinnaga 2 EUR, teenustasu on 8 EUR.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 2 × 100 × 1,9 + 16 × 2 / 4 = 388 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 8 EUR

Müügihind = 2 × 100 × 2 = 400 EUR

CBMWAUG117200: BMW call Aug 2011 72, optsioon, 2, 388, 8, 400

17.08.2018 kasutatakse ülejäänud 2 optsioonilepingut 200 BMW aktsia soetamiseks hinnaga 50 EUR, teenustasu on 35,16 EUR, T+2 21.08.2018.

19.10.2018 müüakse 200 BMW aktsiat hinnaga 54,20 EUR, teenustasu on 43,70 EUR, T+2 23.10.2018.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 200 × 50 + 43,7 + 2 × 100 × 1,9 + 16 × 2 / 4 = 10 388 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 43,70 EUR

Müügihind = 200 × 54,20 = 10 840 EUR

BMW: BMW AG; aktsia; 200; 10388; 43,70; 10840

Müügioptsiooni kasutamise tulemusena tehakse alusvaraks oleva aktsia müügitehing optsiooni täitmishinnaga (ingl strike). Maksuaruandes arvestatakse optsiooni soetamismaksumus müüdavate aktsiate võõrandamisega seotud kulude hulka.

Näide

23.11.2018 ostetakse 400 BMW aktsiat hinnaga 47,30 EUR, teenustasu on 70,58 EUR, T+2 27.11.2011.

23.11.2018 ostetakse 4 BMW müügioptsiooni (ingl call) lepingut täitmiskuupäevaga 16.12.2018 ja täitmishinnaga 50 EUR, optsioonilepingu hind on 2,15 EUR ja teenustasu on 16 EUR.

14.12.2018 kasutatakse ostetud optsioonid 400 BMW aktsia müügiks hinnaga 50 EUR, teenustasu on 70,32 EUR, T+2 18.12.2018.

Maksuaruandesse

Soetamismaksumus = 400 × 47,30 + 70,58 = 18990,58 EUR

Võõrandamisega seotud kulud = 70,32 + 4 × 100 × 2,15 + 16 = 946,32 EUR

Müügihind = 400 × 50 = 20 000 EUR

BMW: BMW AG; aktsia; 400; 18990,58; 946,32; 20000

Näide 1

13.05.2018 maksab Tallinna Kaubamaja (TKM1T) dividende 0,28 EUR aktsia kohta. Dividendisaajate nimekiri kinnitatakse 09.05.2018 seisuga, mil LHV kliendil on 100 aktsiat.

Maksuaruandesse

Ei deklareerita ja LHV maksuaruandes seega ei kajastu.

NB! Eesti juriidiliselt isikult saadud dividendide netosumma läheb automaatselt aastatulu arvestusse.

Näide 2

01.05.2018 maksab Microsoft (MSFT) dividende 0,1 USD aktsia kohta. Dividendisaajate nimekiri kinnitatakse 20.04.2018 seisuga, mil LHV kliendil on 300 aktsiat. Sellest 100 aktsia dividendiosa pealt on kinni peetud tulumaks 30%.

Brutodividend 300 × 0,1 = 30 USD, millest 10 USD pealt on kinni peetud tulumaks 30% ja 20 USD pealt on tulumaks kinni pidamata. Kliendi kontole laekub 100 × 0,1 × (1 – 0,3) + 200 × 0,1 = 27 USD.

LHV maksuaruande tabelis 8.1 esitatakse:

US5949181045, MSFT: Microsoft Corporation; USA; dividend; 01.05.2018, USD; 20,00; 0,00; 01.05.2018

LHV maksuaruandes tabelis 8.8 esitatakse:

US5949181045, MSFT: Microsoft Corporation; USA; dividend; 01.05.2018; USD; 10,00; 3,00; 01.05.2018

Selle näite puhul on Eestis maksustatav tulu 20 USD ja selle pealt makstav tulumaks 20 × 0,2 = 4 USD (st 3 EUR). 01.05.2018 EUR-USD kurss oli 1,3145.

Näide 3

25.04.2018 maksab General Electric Co (GE) dividende 0,14 USD aktsia kohta. Dividendisaajate nimekiri kinnitatakse 23.02.2018 seisuga, mille LHV kliendil on 500 aktsiat. Eri välismaaklerid peavad tulumaksu kinni erineva maksumäära alusel.

Brutodividend 500 × 0,14 = 70 USD, millest 56 USD pealt on kinni peetud tulumaks 15% ja 14 USD pealt 30%. Kliendi kontole laekub 400 × 0,14 × (1 – 0,15) + 100 × 0,14 × (1 – 0,3) = 57,40 USD. Tulumaksumääraks kujuneb 18%.

LHV maksuaruandes tabelis 8.8 esitatakse:

US3696041033; GE: General Electric Co.; USA; dividend; 25.04.2018; USD; 70,00; 12,60; 25.04.2018

Deklareerimine investeerimiskonto süsteemis

Investeerimiskonto on rahakonto, mille kasutaja on deklareerinud Maksu- ja Tolliametis investeerimiskontona (tuludeklaratsiooni p 6.5 I osas „Investeerimiskonto ning krediidiasutuste andmed“).

Konto tuleb deklareerida investeerimiskontona ühel korral: siis, kui täidetakse konto kasutuselevõtu aasta kohta käivat tuludeklaratsiooni. Edaspidi tuleb investeerimiskonto deklaratsioon täita igal aastal ka siis, kui sisse- ega väljamakseid ei toimu.

Investeerimiskonto saab igal hetkel sulgeda, kuid selle sammuga võib kaasneda maksukohustus.

Investeerimiskontosid võib investoril olla mitu. LHV Panga teenuste näitel võib selleks olla nii LHV konto, Traderi konto, Kasvukonto kui ka portfellihalduse konto.

NB! Uue seaduse järgi saab investeerimiskontona deklareerida lisaks pangakontodele ka teatud e-raha asutustes, makseasutustes ja investeerimisühingute juures avatud kontod. Loe lähemalt, millised kontod sobivad investeerimiskontoks.

Jah, investeerimiskontole võib osta ainult finantsvara, mis on defineeritud tulumaksuseaduse §-s 171. Lihtsustatult on need OECD või Euroopa Liidu riikides avalikult kaubeldavad või pakutavad väärtpaberid. Nende hulka kuuluvad väärtpaberi- või alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid (aktsiad, optsioonid, futuurid),avalikult pakutava investeerimisfondi, v.a. tegevusloata väikefondi, osakud, tuletisinstrumendid (mille alusvara on finantsvara), pangahoiused, avalikult pakutavad võlakirjad (k.a krediidiasutuste AT1 võlakirjad ja pandikirjad) ja lühiajalised võlaväärtpaberid.

NB! Uue maksuseaduse muudatusega on finantsvarade hulka hõlmatud ka järgmised instrumendid:

  • Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laen ja soetatud väärtpaber või osalus (tagasiulatuvalt 2024. aastast)
  • Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt soetatud krüptovara (alates 2025. aastast)
  • Forex-instrumendid (tagasiulatuvalt 2024. aastast)

Tehingud finantsvaraga on investeerimiskonto süsteemis maksuneutraalsed ja seepärast ei pea neid deklareerima.

Finantsvaraks ei loeta II ja III pensionisamba osakuid, prospektita võlakirju, osaühingu osi ja samaliigilisi väärtpabereid, kinnisvara ega lepinguriigi tegevusloata teenusepakkuja vahendusel soetatud ühisrahastuse investeeringuid ja krüptovaluutat. Finantsvara hulka mittekuuluva vara soetamine investeerimiskonto vahendite arvelt loetakse väljamakseks. Mittefinantsvara müügist saadud raha tuleb ühtlasi deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.

Investeerimiskonto süsteemis deklareeritakse ainult kõik rahalised liikumised, st raha sisse- ja väljamaksed. Deklaratsioon tuleb esitada igal aastal isegi siis, kui aasta jooksul ei tehtud ühtegi sisse- ega väljamakset.

Investeerimiskonto aruande saad edastada Maksu- ja Tolliametile LHV internetipangas jaotisest internetipangas jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Investeerimiskonto aruanne“. Selle formaat on analoogne tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osaga. Kui kõik andmed on üle kontrollitud, siis edasta need Maksu-ja Tolliametile, vajutades nuppu "Saada EMTA-sse".

NB! Kui oled aruandeperioodi jooksul saanud märgitud kontodele dividende või intresse, millelt on välisriigis tulumaksu kinni peetud (tuludeklaratsiooni tabelid 8.1 ja 8.8), või kui oled märgitud kontodelt müünud kasumiga krüptovarasid (tuludeklaratsiooni tabel 6.3), edastasime selle info Maksu- ja Tolliametile automaatselt koos investeerimiskonto aruandega.

Internetipangast saadetud andmed tuleb e-maksuametis vastu võtta avades tuludeklaratsioonis ühekaupa vastava tabeli (6.5 II osa, 6.3, 8.1 ja 8.8) ning vajutades tabeli allosas olevale nupule „MTA andmed“ → „Asendan andmed“ → „Kinnitan“.

Samuti pea meeles, et kui oled aasta jooksul võõrandanud Eesti väärtpabereid, siis see info jõuab Maksu-ja Tolliametini automaatselt ning ilmub sinu eeltäidetud tuludeklaratsiooni tabelis 6.1. Juhul kui väärtpaberid olid soetatud investeerimiskonto süsteemis, siis enne tuludeklaratsiooni kinnitamist tuleb sul need eeltäidetud kanded tabelist 6.1 ära kustutada.

Deklareerimise viis sõltub sellest, kas oled kõik oma LHV kontod, mille kaudu investeerid, deklareerinud Maksu- ja Tolliametile investeerimiskontona. Vaata tabelist, millised võimalused sul on.

Millised kontod mul on?Mul on ainult investeerimiskontoMul on ainult tavakontoMul on nii investeerimiskonto kui ka tavakonto
Millist aruannet pean saatma?Saada Maksu- ja Tolliametile LHV internetipangast Investeerimiskonto aruanne. Kontode filtris vali korraga kõik pangakontod, mida kasutad investeerimiskonto süsteemis. Võta andmed eMTA-s vastu.Saada Maksu- ja Tolliametile LHV internetipangast Maksuaruanne. Kontode filtris vali korraga kõik pangakontod. Võta andmed eMTA-s vastu.Pane paika, milliseid kontosid deklareerid investeerimiskonto süsteemis. Nende kontode kohta saada Maksu- ja Tolliametile Investeerimiskonto aruanne. Võta andmed eMTA-s vastu.
Seejärel koosta oma tavakontode kohta Maksuaruanne ja saada see samuti eMTA-sse. Võta andmed eMTA-s vastu.
Kas pean käsitsi deklareerima dividende/intresse ja krüptotulu?Ei. Info liigub automaatselt koos Investeerimiskonto aruandega.Ei. Info liigub automaatselt koos Maksuaruandega.Jah, kui dividend/intress või krüptotulu laekus investeerimiskontole.

Kui oled aasta jooksul võõrandanud Eesti, Läti või Leedu väärtpabereid, siis see info jõuab väärtpaberite keskdepositooriumist Maksu-ja Tolliametini automaatselt.

Kuna andmete automaatedastamisel ei ole võimalik eristada, kas müügitulu on saadud tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi kasutades, siis paraku sattuvad eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmete hulka ka investeerimiskonto vahendite arvelt soetatud Balti väärtpaberite müügid.

Seetõttu tuleb sul investeerimiskonto süsteemi hõlmatud Balti väärtpaberite tehingud kustutada tuludeklaratsiooni tabelitest 6.1 ja 8.2 ning kajastada investeerimiskonto süsteemi maksustamispõhimõtteid järgides ainult rahalised sisse- ja väljamaksed tuludeklaratsiooni tabelis 6.5.

Kui sinu investeerimiskontole on laekunud välisaktsiate (sh Kasvukonto fondide) dividende, sõltub sinu dividenditulu deklareerimise kohustus sellest, kas dividendiväljamaksest oli tulumaks kinni peetud või mitte.

Dividendid, millelt tulumaks oli kinni peetud, kajastuvad LHV investeerimiskonto aruandes kahe eraldi kandena: dividendi brutosumma on sissemakse kontole ja kinnipeetud tulumaks on väljamakse kontolt. See info on mõeldud tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 jaoks. Kui saadad internetipangast LHV investeerimiskonto aruande, siis saadame koos tabeliga 6.5 MTA-sse automaatselt ka tabeli 8.8 („Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu“) andmed. Internetipangast saadetud andmed tuleb e-maksuametis vastu võtta avades tuludeklaratsioonis ühekaupa vastava tabeli (6.5 ja 8.8) ning vajutades tabeli allosas olevale nupule „MTA andmed“ → „Asendan andmed“ → „Kinnitan“.

Dividende, millelt tulumaksu ei ole kinni peetud, ei pea investeerimiskonto süsteemis deklareerima. Deklareerimiskohustus tekib alles siis, kui kannad saadud dividendid investeerimiskontolt välja, mille korral jõuab vastav väljamakse kanne ka LHV investeerimiskonto aruandesse.

Näide A: välismaal on dividendidelt tulumaks kinni peetud

  • Investeerimiskonto aruandes on dividendid kontole sissemaksed ja tulumaks väljamakse.
  • Tuleb deklareerida ka tuludeklaratsiooni tabelis 8.8

Näide B: välismaal ei ole dividendidelt tulumaksu kinni peetud

  • Investeerimiskonto aruandes dividendid ei kajastu, deklareerimiskohustus tekib siis, kui raha kontolt välja võetakse
  • Ei pea deklareerima tuludeklaratsiooni tabelisse 8.1

Kui soovid hakata kasutama oma igapäevaste arvelduste pangakontot investeerimiskontona, tuleb sul hakata pidama arvestust selle konto kõikide sisse- ja väljamaksete üle. Näiteks töötasu laekumine tuleb kajastada konto sissemaksena ja kommunaalkulude tasumine väljamaksena.

Seepärast on sisse- ja väljamaksete üle arvestust pidada lihtsam, kui võtad investeerimiskonto kasutusele üksnes finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks. Soovitame avada LHV Pangas kaks kontot ning teha kõik igapäevased maksed ühelt kontolt ja investeeringud teiselt kontolt (selle deklareerid järgmisel aastal investeerimiskontona).

Investeerimiskonto saad deklareerida iga-aastases tuludeklaratsioonis tagantjärele eelmise aasta kohta (näiteks 2016. aastal sai deklareerida 2015. aastal investeerimiskontona kasutusele võetud konto).

Investeerimiskonto süsteem on soodne ka väheaktiivsele investorile. Soovitame ka sellisel juhul avada kaks kontot: ühelt teed edaspidi igapäevaseid makseid ja teiselt väärtpaberitehinguid.

Jah, investoril võib olla nii ühes pangas kui ka eri pankades mitu investeerimiskontot. Arvesta siiski sellega, et iga konto tehingud tuleb Maksu- ja Tolliametile deklareerida eraldi.

Kasvukontot saab deklareerida investeerimiskontona, millest tulenevalt tuleks see märkida ka oma tuludeklaratsioonis.

Jah. LHV Traderi konto puhul jälgi tähelepanelikult finantsvara definitsiooni. Nii on kindel, et kajastad tehingute puhul sisse- ja väljamaksed korrektselt.

Jah, investeerimiskontol on lühikeseks müük lubatud.

Laenu võtmine on lubatud ainult teatud piires: raha võib kasutada selliste kohustuste tagatisena, mis on otseselt seotud finantsvara soetamisega. Finantsvara ennast võib kasutada tagatisena või seda pantida. Võimenduslaenu andmine ja tagastus on maksuneutraalsed tehingud, mida ei pea deklareerima, samas kui võimenduslaenu kasutamise eest makstav intress on väljamakse investeerimiskontolt.

Väljamaksetena tuleb deklareerida kõik väärtpaberite ostu-müügi tehingute ja hoidmisega otseselt mitteseotud tasud (intressimaksed, Balti analüüside tasud, portfellihalduse konto kuutasud, aga ka kõik raha väljakanded). Investeerimiskontol tehtud väärtpaberite ostu-müügitehinguid tuludeklaratsioonis deklareerima ei pea.

Ei, selline võimalus oli ainult 2012. aasta deklaratsioonis, edaspidi sellist kahju sissemaksena deklareerida ei saa.

Üldjuhul väärtpabereid sissemaksena deklareerida ei saa. Sellel reeglil on ainult kaks erandit:

  • Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto võib 2024. aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona. Sellise konto kaudu enne nimetatud kuupäeva soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse finantsvara soetamismaksumus investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena.
  • Abikaasade vahelise pärimise puhul, kui päritud finantsvara on olnud abikaasade ühisvara. Sellisel juhul võib pärija deklareerida pärandaja investeerimiskonto ''edasikantava summa'' enda tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena. Loe lähemalt investeerimiskonto pärimisest.

Et saada Eesti võlakirjadelt ja hoiustelt teenitud intressid kätte ilma tulumaksu tasumata, tuleb oma investeerimiskontost võlakirja emitenti või hoiuse haldajat eraldi teavitada. LHV Groupi võlakirjade ja LHV hoiuste puhul saad seda mugavalt teha LHV internetipangas: „Info ja seaded“ → „Kontod ja limiidid“ → „Kontod“. Vali konto ja salvesta valik. Hiljem deklareerid selle konto investeerimiskontona ka tuludeklaratsioonis. Teisi emitente (nt Inbank, Baltic Horizon) tuleb teavitada eraldi.

Enamikel juhtudel seda paraku teha ei saa. Dividendimaksetelt peetakse reeglina tulumaks kinni väljamakse tegija riigi seaduste alusel ja olenemata sellest, kas kasutad deklareerimisel investeerimiskonto süsteemi või mitte. Kui oled investeerimiskontole saanud välisaktsiate dividende, millelt tulumaksu ei ole kinni peetud (nt Läti aktsiate või Kasvukonto fondiosakute puhul), saad maksukohustust edasi lükata (vt Välisaktsiate dividendide deklareerimisest investeerimiskonto süsteemis).

1. jaanuaril 2018 jõustus tulumaksuseaduse muudatus. Selle alusel on regulaarselt dividende maksval ettevõttel võimalik kasutada väiksemat maksumäära.

Ettevõtte tasandil on regulaarse dividendi tulumaksumäär 14% (14/86 netosummast) ja muude dividendide puhul 20% (20/80 netosummast).

20% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse on eraisikule maksuvaba. Eraisikule 14/86-reegli alusel makstavalt dividendilt peetakse väljamakset tehes kinni tulumaks määraga 7%.

Eraisiku jaoks on mõlemad dividendimaksed investeerimiskonto sissemaksed. Lisaks tekib 14% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse korral investeerimiskonto aruandesse väljamakse kanne eraisiku tasandil kinnipeetud tulumaksu summa ulatuses (7% brutosummast).

NB! 1. jaanuaril 2025 jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille tulemusena maksutatakse edaspidi Eesti äriühingu dividendid alati 22% määraga. See tähendab, et senist meetodit, kus dividendid maksustatakse osaliselt 20/80 määraga ja osaliselt 14/86 määraga, millele lisandub füüsilise isiku puhul täiendav tulumaks 7%, enam ei kohaldata. Muudatus lihtsustab dividendide maksustamist tulevikus, kuid 2024. aasta kohta tuleb veel arvesse võtta varasemaid reegleid, seega on oluline tähele panna, et 2024. aasta tuludeklaratsiooni täitmisel tuleb jätkuvalt arvestada kaheks osas makstud dividendidega.

Ei, LHV internetipanga jaotises „Info ja seaded“ → „Kontod ja limiidid“ → „Kontod“ konto investeerimiskontoks määramine mõjutab ainult LHV Pangas avatud hoiuse ja LHV Groupi allutatud võlakirjade intressimaksete maksustamist (vt Kuidas saab Eesti intressituludelt tulumaksu tasumist investeerimiskonto abil edasi lükata?).
Kõikide väärtpaberite liikide puhul saad LHV internetipangast igal juhul mõlema süsteemi (investeerimiskonto ja tavasüsteemi) tarbeks aruanded kätte.

Sa võid alati jätta väärtpaberid oma arvelduskontole. Sellisel juhul hakkavad neile kehtima tavasüsteemi maksustamise printsiibid. Alternatiivina võid ekslikult arvelduskontole soetatud väärtpaberid hõlmata investeerimiskonto süsteemi kolmel erineval viisil.

  • Makseta väärtpaberiülekanne ja arvelduskonto deklareerimine investeerimiskontona

    Eeldab, et arvelduskonto oleks deklareeritud tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 alates väärtpaberite soetamisest kuni väärtpaberite ülekandmiseni investeerimiskontole. Võib vaja minna eelnevate aastate tuludeklaratsioonide avamist MTA poolt, kui väärtpaberid olid soetatud üle-eelmisel aastal või varem. NB! Rohkem kui 3 aasta vanuseid tuludeklaratsioone enam muuta ei saa! Näiteks, 2025. aastal võib tagasiulatuvalt muuta ainult 2024., 2023. ja 2022. aasta tuludeklaratsioone.

    Seotud teenustasud: makseta väärtpaberiülekanne – Balti väärtpaberiga tasuta, välisväärtpaberiga – 3 EUR ühe üleviidava positsiooni kohta.

  • Makse vastu väärtpaberiülekanne

    Eeldab täiendava raha kandmist investeerimiskontole ning makse vastu väärtpaberikande tegemist iseendaga. Tehingu hind peab võrduma väärtpaberite soetusmaksumusega (või olla sellest madalam).

    Seotud teenustasud: maksega väärtpaberiülekanne – Balti väärtpaberiga 3 eurot, välisväärtpaberiga – 25 EUR ühe üleviidava positsiooni kohta.

  • Väärtpaberi müük arvelduskontolt ja samaaegne ost investeerimiskontole

    Eeldab väärtpaberite müüki arvelduskontolt, müügilt saadud raha ülekandmist investeerimiskontole ning seejärel samasuguste väärtpaberite soetamist investeerimiskontole. Müügi peab deklareerima tavasüsteemi järgi, mille tulemusena võib saabuda tulumaksu maksmise kohustus, kui müügihind ületab soetamismaksumust.

    Seotud teenustasud: Balti aktsiad – tasuta, muud väärtpaberid - kahekordsed tehingutasud (ostu ja müügi eest) vastavalt hinnakirjale. Lisaks tuleb arvestada võimaliku turuhinna tõusuga väärtpaberite müügi ja uue ostu vahel.

Finantsvaralt jooksvalt saadud maksustatav tulu tulumaksuseaduse tähenduses (nt intress võlakirjalt või hoiuselt) ning finantsvara võõrandamisest (sh kindlustuslepingu alusel saadud summa) peab laekuma investeerimiskontole.

Kui need summad laekuvad mitteinvesteerimiskontole, tuleb see raha viivitamatult kanda investeerimiskontole. See tähendab, et investeeringust saadud raha ei tohi võtta enne investeerimiskontole kandmist vahepeal tarbimisse. Viivitamatult tähendab kohustuse täitmist kohustatud isikust sõltuval esimesel võimalusel.

Finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole, loetakse väljamakseks.

Kui aktsiaid välja andnud ettevõte lahkub börsilt, siis see ei tähenda investeerimiskontol väljamakset, vaid ettevõtte aktsiad on sinu investeerimiskontol endiselt finantsvara. Küll aga tuleb arvestada sellega, et edaspidi sa ei saa neid aktsiaid börsil müüa ega osta. Kui sul õnnestub leida huvitatud investor, siis saad börsiväliste aktsiatega teha makseta või makse vastu väärtpaberitehingu. Müügitehingu korral ei tohi saadud tulu deklareerida investeerimiskonto sissemaksena. Ostutehingu korral tuleb rahakanne deklareerida investeerimiskonto väljamaksena.

Rahandusministeerium on koostanud investeerimiskonto juhendi.

Tulu deklareerimine lapse nimel

Lapse investeerimistulu on vaja deklareerida tuludeklaratsioonis siis, kui

  • lapse konto on lisatud investeerimiskonto süsteemi;
  • lapse kontole on laekunud väärtpaberitulu (sh dividende) välismaalt;
  • lapse kontol on tekkinud maksustatav kasum või kahjum, mille soovid kanda edasi järgmisesse aastasse;
  • lapse tulu (nt Eesti dividendid või kasum väärtpaberite müügist) ületab maksuvaba tulu 7848 eurot.

Seega ei ole tavasüsteemi kasutades vaja deklareerida lapse investeeringuid juhul, kui aasta jooksul müügitehinguid ei tehta, välismaalt laekumisi ei ole ja aastatulu ei ületa maksuvaba tulu 7848 eurot.

Investeerimiskontot kasutades peaks lapse konto deklareerima iga-aastaselt.

Maksu- ja Tolliamet on oma kodulehel teinud täpse ülevaate isikutest, kes peavad esitama tuludeklaratsiooni.

Maksuaruande saab Maksu- ja Tolliametile edastada ainult lapsevanem, logides internetipanka ja valides lapse rolli. Maksuaruanne avaneb jaotises „Varad ja kohustused“ → „Maksuaruanne“. Kui kõik on õige, edasta aruanne nupu „Saada MTA-sse“ abil. Seejärel võta andmed e-maksuametis vastu vajutades lapse tuludeklaratsioonil iga täidetava tabeli juures olevale nupule „MTA andmed“ → „Asendan andmed“ → „Kinnitan“.

Investeerimiskonto aruande saab Maksu- ja Tolliametile edastada ainult lapsevanem, logides internetipanka ja valides lapse rolli.

Investeerimiskonto aruande leiad lapse internetipanga jaotisest „Varad ja kohustused“ → „Investeerimiskonto aruanne“. Kui kõik on õige, edasta aruanne nupu „Edasta EMTA-sse“ abil. Seejärel jätka lapse tuludeklaratsiooni täitmist e-maksuametis: ava lapse tuludeklaratsioonil osa 6.5, vajuta II osa all olevale nupule "MTA andmed" ja peale seda vajuta "Asendan andmed".

Lisaks, kui lapse investeerimiskontole on aasta jooksul laekunud välisaktsiate (sh Kasvukonto fondide) dividende, millelt tulumaks oli kinni peetud, siis selline dividenditulu tuleb eraldi deklareerida lapse tuludeklaratsiooni tabelis 8.8 (vt Välisaktsiate dividendide deklareerimisest investeerimiskonto süsteemis).

Kui lapsel on ID-kaart, siis saab laps oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis ise. Juhul kui lapsel ID-kaart puudub, siis saab lapsevanem esindajana e-MTAs oma keskkonna kaudu lapse deklaratsiooni esitada.

Maksu- ja Tolliamet on tulude deklareerimiseks koostanud ka juhendi.