Augustis olid nii aktsia- kui ka võlakirjaturud languses. Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes augustis 3,8% ja USA suurimaid ettevõtteid hõlmava S&P 500 indeksi väärtus kahanes 1,8% võrra. Riskantsemate varade hinnad langesid veelgi rohkem. Arenevate riikide aktsiaturgude liikumist kajastav indeks MSCI Emerging Markets kaotas oma väärtusest 6,4%, seejuures Hiina aktsiaturg langes 5,2%.
Ameerika Ühendriikide keskpank FED alustas intressimäärade tõstmist 2022. märtsis ja 2023. aasta augusti lõpuks oli ta kergitanud lühiajalist intressimäära 11 korral tasemeni 5,25%. Kuigi viimase 12 kuu inflatsioonitempo oli augusti lõpuks aeglustunud 3,7%-ni, on see endiselt kiirem kui keskpanga poolt seotud eesmärk, mis on 2%. Ei ole välistatud, et FED tõstab intressimäärasid tänavu veel vähemalt ühel korral. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli augusti lõpus 4,11%. Seega võib tõdeda, et USA-s on üle väga pika aja reaalintressimäärad taas positiivsed.
2022. aasta esimesel poolaastal kasseeris Euroopa Keskpank pankadelt keskpangas hoiustatud raha eest veel –0,5% suurust trahviintressi. Alates sama aasta juulist on Euroopa keskpank tõstnud intressimäärasid üheksal korral, kergitades need tänavu septembris 4,0%-ni. Kui USA-s on reaalintressimäärad plussmärgiga, siis euroalas on need endiselt negatiivsed, kuna viimase 12 kuu inflatsioonimäär oli augusti lõpus 5,2%, mis ületab endiselt nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi intressimäärasid. Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja intressimäär oli augusti lõpus 2,5%.
Intressimäärade tõusu vastu oli võimalik ka kaitsta
Hiljuti jäi mulle silma Societe Generale’i analüütiku Albert Edwardsi analüüs. Edwards imestas selle üle, kuidas USA ettevõtete netointressikulu on võrreldes maksujärgse kasumiga viimase 60 aasta madalaimal tasemel sellest hoolimata, et intressimäärad on märkimisväärselt tõusnud.
Joonis 1. USA keskpanga kehtestatud intressimäär (must, paremal skaalal) ja USA ettevõtete netointressimaksete osakaal maksujärgses kasumis (punane, vasakul skaalal). Allikas: Societe Generale
Tuleb välja, et need ärimehed, kel oli taipu, võtsid ajal, mil intressimäärad olid rekordiliselt madalal, pikaajalist fikseeritud intressimääraga laenu või emiteerisid pikaajalisi fikseeritud intressimääraga võlakirju nii suures koguses, kui vähegi võimalik. Intressi ei pidanud ju sisuliselt maksma. Nüüd, mil lühiajalised intressimäärad on tõusnud isegi kõrgemale kui pikaajalised, teenivad nad osaliselt veel pangakontol seisvalt rahalt rohkem intressi, kui nad maksavad pikaajaliste kohustuste eest.
Joonis 2. USA keskpanga kehtestatud intressimäär (sinine, parem skaala) ja USA ettevõtete netointressimaksed (punane, parem skaala). Allikas: Societe Generale.
Analüütik Albert Edwards järeldab, et see võib olla üks põhjusi, miks on USA majanduskasv olnud tänavu kiirem, kui aasta tagasi prognoositi. Kuid see tähendab ühtlasi ka seda, et tõehetke on vaid edasi lükatud ning see saabub alles siis, kui neid pikaajalisi võlakirju kunagi pikendama hakatakse. Samas on intresside fikseerimisega ostetud aega, et muutunud keskkonnas vajalikke muudatusi teha.
See viis mind küsimuseni, kui palju on Eesti majanduskasv kannatanud seetõttu, et meie finantssüsteem tugineb peaaegu 100% ujuvale intressimäärale. Seni, kuni intressimäärad langesid, ei mõelnud Eestis intressiriskile – intressimäärade võimalikule tõusule – peaaegu mitte keegi. Ja kui need järsku kerkisid, siis loodeti, et ega need pikalt ega väga palju ei tõuse ja küll need peatselt jälle langevad. Kuid lootus ei ole kõige parem strateegia.
Joonis 3. Kuue kuu Euribor. Allikas: Bloomberg.
Intressimäärade liikumisest võib võita või kaotada samamoodi nagu valuutakursside või aktsiahindade liikumisest. Intressimäärad on olnud langustrendis umbes 40 aastat – see on pikem ajavahemik kui iseseisvuse taastanud Eesti panganduse ajalugu.
Isegi ajal, mil pangad pakkusid klientidele intressimäära fikseerimist ja intressiriski maandamist, valis enamik kliente tollal madalama, st ujuval Euriboril põhineva intressimäära.
Oli ka neid, kes nõudsid, et äkki saaks isegi vahetada kuuekuuse ujuva intressi, mis on olnud Eesti panganduse standardvalik, ühe kuu Euribori vastu, mis oli enamasti veelgi madalam. Ainult väga vähesed mõtlesid intressiriski maandamise peale. Pigem otsisid kliendid võimalikult madalat intressi laenuvõtmise hetkel, ega mõelnud pikemaajaliste riskide peale.
Joonis 4. Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tulusus 2000–2023. Allikas: Bloomberg.
Intressiriski teadvustamine on oluline osa finantsharidusest
Eesti ei ole Euroopas ainuke riik, mille laenuturg on seotud ujuva intressimääraga, kuid ma kahtlustan, et väga vähesed riigid on rohkem Euribori usku kui Eesti. Ka Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on ujuva intressimääraga laenud populaarsed, samas kui prantslased, sakslased ja hollandlased eelistavad intressiriski maandada ning võtta laenu fikseeritud intressimääraga.
Ärilaenude puhul ei ole nii suurt vahet, kas see on ujuva või fikseeritud intressimääraga, kuna nende eluiga on keskmiselt umbes kolm aastat ning ettevõtted võtavad jooksvalt uusi laene juurde ja maksavad vanu tagasi. Kinnisvaralaenude puhul mängib intressimäär palju suuremat rolli, sest laenutähtajad on pikad ja laenusumma on võrreldes tagatise väärtusega sageli palju suurem.
Nüüd, mil lühiajalised intressimäärad on kiiresti tõusnud, avaldub keskpankade rahapoliitika kiiremini mõju just neis riikides, mille laenuturg on seotud ujuva intressimääraga. Seejuures on lühiajalised intressimäärad tõusnud kiiremini ja kõrgemale kui pikaajalised intressimäärad.
Siiski ei ole hakanud eestlaste usk Euribori vankuma. Minu kolleegid LHV Panga laenuosakonnast kinnitavad, et kliendid eelistavad endiselt muutuva intressimääraga laenu isegi juhul, kui see on kallim kui fikseeritud intressimääraga laen.
Tavaliselt on pikaajalise laenu intressimäär kõrgem kui lühiajalise oma. Keskkonnas, kus intressimäärad olid olnud kogu inimeste teadliku elu langustrendis, unustati ära see, et kuskil võib olla piir, millest madalamale intressimäärad enam ei lange. Isegi ajal, mil intressimäärad olid negatiivsed, tundus paljudele, et põhi ei ole ikka veel käes.
Inflatsioonitont on nüüdseks üles äratatud ning seepärast tasub intressimäärade peale tõsisemalt mõelda nii laenuvõtjatel ja laenuandjatel kui ka regulaatoritel. Kas me tahame midagi oma käitumises muuta või võiks kaaluda ka riskide maandamist?
Intressimäär on sisuliselt raha hind ja see on majanduses kõige tähtsam hind üldse. Raha hind on isegi tähtsam kui energia hind. Raha hind mõjutab kõikide teiste varade (sealhulgas nii aktsiate kui ka kinnisvara) hindu ning rahastamise kättesaadavus mõjutab kogu ühiskonna arengut.
Raha hinda ei ole kellelgi võimalik pikka aega kontrollida. Seda tõestab kasvõi maailma kõige võimsamate keskpankade läbikukkunud katse mängida intressimääradega ja manipuleerida võlakirjahindadega. Selle tagajärg oli inflatsioonitempo ootamatu kiirenemine ja sellest tulenenud intressimäärade kiire tõus.
Kuid vaatamata sellele või just selle pärast, et keegi ei suuda raha hinda kontrollida, tasub rohkem uurida, kuidas intressimäärad kujunevad ja meid kõiki mõjutavad. Milliseid riske tasub võtta ja milliseid mitte? Raha hind määrab kõik ülejäänud hinnad.
