LHV Pensionifond
Rahulik

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda.

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid.

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025.

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada.

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management.

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

LHV laiahaardeline investeerimismeeskond

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid.

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost.

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas.

Aktiivne vs. passiivne juhtimine

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele.

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse.

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond?

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks?

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte?

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda.

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.