Väiksem kodu ei tähenda tingimata järeleandmist, vaid võib olla samm suurema rahalise vabaduse suunas

Eestlane on oma kodu usku. Kodu ei ole pelgalt elukoht, vaid oluline varaline tugisammas, turvatunne ja sageli ka elu suurim investeering. Just seetõttu ei tehta kinnisvara puudutavaid otsuseid kergekäeliselt. Küll aga on märgata, et üha rohkem inimesi mõtleb teadlikult sellele, kas nende tänane kodu vastab ka tuleviku vajadustele.

Rahvusvaheliselt on see mõtteviis juba saanud nime downsizing ehk suuremalt elamispinnalt väiksemale kolimine. Kui Põhja-Ameerikas, Suurbritannias ja Austraalias on tegemist selgelt kasvava trendiga, siis Eestis on see pigem tasapisi kujunev suund, mida kinnitab ka igapäevane kinnisvarapraktika.

Domus Kinnisvara vanemmaakleri Lenne Kontori sõnul jõuab suurema kodu müügimõte sageli inimesteni elu loomulike muutuste kaudu. „Kui lapsed on kodust lahkunud, jääb varasem perekodu lihtsalt liiga suureks. Sellega kaasnev hoolduskoormus ja kulud ei pruugi enam olla põhjendatud," kirjeldab ta. Sageli mängib rolli ka asukoht: kunagi laste vajadustest lähtudes valitud elukoht ei pruugi enam sobida, kui igapäevane elu on muutunud.

Kuigi selline samm võib esmapilgul tunduda eelkõige elustiilivalikuna, näeb pank selles sageli laiemat pilti.

„Kinnisvara moodustab suure osa Eesti perede varast. Suurema kodu müük ja väiksema vastu vahetamine võib vabastada märkimisväärse hulga omakapitali," selgitab LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel. „See annab võimaluse kujundada oma finantsseis teadlikumalt: vähendada laenukohustusi enne pensioniiga, luua lisapuhver või suunata osa vahenditest investeeringutesse."

Vatseli sõnul on üha enam näha, et inimesed ei tee otsuseid enam ainult ruutmeetrite või hinnataseme põhjal. „Vaadatakse tervikut ehk milline kodu toetab minu elu järgmises etapis. Väiksem ja energiatõhusam kodu tähendab sageli madalamaid püsikulusid ja suuremat kindlustunnet olukorras, kus sissetulek võib ajas muutuda," ütleb ta.

Samas ei ole väiksem pind automaatselt odavam lahendus. Uuem ja paremas asukohas korter võib maksta sama palju või isegi rohkem kui vana maja. „Seetõttu on oluline enne otsust teha realistlik arvutus ja hinnata, kuidas tehing mõjutab nii tänast maksevõimet kui ka tulevast rahalist vabadust," rõhutab Vatsel.

Oluline on ka emotsionaalne pool. Kodu ei ole ainult vara, vaid ka mälestused, harjumused ja kogukond. Suurelt pinnalt lahkumine võib tähendada keerulisi valikuid – vähem ruumi, muutunud elukorraldust ja mõnikord ka lahkumist tuttavast keskkonnast. Samas on Vatseli sõnul näha ka positiivseid muutusi: „Sageli kolitakse lähemale lastele ja lastelastele või valitakse elukoht, mis toetab paremini igapäevast liikumist ja elu mugavust."

Kontori hinnangul ei ole Eestis siiski veel põhjust rääkida massilisest trendist. Takistuseks võivad saada nii sobiva uue kodu leidmine kui ka hinnatasemed, mis ei pruugi alati pakkuda selget rahalist võitu. Küll aga on muutunud inimeste mõtteviis.

„Üha sagedamini alustatakse ühest lihtsast küsimusest: kas minu tänane kodu teenib ka minu tuleviku vajadusi," ütleb Vatsel. „Kui vastus on ei, siis võib väiksem kodu olla mitte samm tagasi, vaid teadlik liikumine suurema paindlikkuse ja rahalise kindlustunde suunas."