Õpetaja ja ettevõtja Ronald Laarmaa: „Enam ei ole elementaarne, et edukas olemiseks peab pidevalt pingutama"

Kuidas ühendada õpetajaamet ja ettevõtjaelu ning anda panus ka Eesti tulevikku? Oma teekonnast ja haridusprogrammis „Lae end" kogetust jagab muljeid Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi keemiaõpetaja ja ettevõtja Ronald Laarmaa.

Mis sind õpetajatöös kõige rohkem inspireerib?
Olen õpetaja olnud juba üle kümne aasta ning erinevates koolides: ülikoolis, põhikoolis ja gümnaasiumis. Pean tõdema, et mind inspireerib kõige rohkem see, kui ma saan katsetada uusi asju ja mõelda välja uusi ülesandeid. Mind inspireerib vabadus, mis on Eesti õpetajatele koolis antud.

Mis sind õpetajatöös murelikuks teeb?
Kõige rohkem paneb mind muretsema õppijate vastuvõtuvõime ja suhtumine: enam ei ole elementaarne see, et edukas olemiseks oleks vaja pidevalt pingutada ning et kool on õppija jaoks nagu töökoht. Kool hakkab mu meelest muutuma järjest rohkem toredaks soojaks toaks, kus olla, kui kusagil mujal olla ei saa. Selle asemel, et pingutada ja kindlustada endale võimalikult head väljavaated tulevikuks, leitakse sada vabandust või võimalust, miks ei saa midagi teha.

Millega sinu ettevõte tegeleb?
Minu ja mu psühholoogist abikaasa ühine ettevõte on klassikaline konsultatsioonifirma. Oleme sellesse mahutanud oma lisategevused: loengud, nõustamise, konsultatsioonid, materjalide väljatöötamise ja muu.

Millest tekkis sul soov või vajadus hakata õpetajaameti kõrvalt ettevõtjaks?
Mul hakkas igapäevatöös tekkima olukordi, mis lihtsalt ei mahtunud palgatöö sisse. Leidus inimesi, kelle lapsed või sugulased vajasid eratunde, konsultatsioone või suisa psühholoogilist nõustamist. Mõningatel juhtudel oli vaja minna laagrisse õpetama või töötuba juhtima ja selleks, et selle eest saaks mulle tasu maksta, oligi tarvis luua omaenda ettevõte. Praegu on mul käed-jalad tööd täis juba palgatööga, seetõttu ei mahu lisategevusi väga päevaplaani.

Kuidas sa neid kahte rolli – õpetaja ja ettevõtja – omavahel seod?
See kõik on kuidagi väga orgaaniliseks kujunenud. Kuna ettevõtlus on minu ja mu abikaasa jaoks toetav lisategevus, siis igapäevaselt me sellega ei tegele või selle pärast ei muretse. Küll aga lahendab see olukorrad, kus on vaja väljaspool palgatööd panus anda või töötasu vastu võtta. Ja mulle tundub, et see laiendab ja tekitab lisavõimalusi igapäevaste tegevusvaldkondade kõrvale.

Miks otsustasid liituda haridusprogrammiga „Lae end"?
Esmalt on äärmiselt tore, et mind märgati ja programmi nomineeriti. Juba see oli omaette preemia. Liituda otsustasin sellepärast, et see tundus salapärane, veidi elitaarnegi, ja kui juba tihedast sõelast läbi pääsed, siis oleks patt mitte osa võtta. Enne seda olin just käinud Ameerika Ühendriikides natuke sarnases programmis International Visitors Leadership Programme (IVLP): tutvusime sealse haridussüsteemiga, külastades nelja osariigi haridusasutusi ja haridust toetavaid asutusi.

Mu meelest annab Eesti programm „Lae end" tohutult palju, sest sa näed reaalselt ettevõtteid ja töökohti, kus vajatakse hädasti insenere. See annab lisahoogu oma ainet veel huvitavamalt õpetada ja tuua tundidesse juurde päriselu mõõde, kus neid teadmisi ja oskusi päriselt vaja läheb.

Milline oli selle programmi kõige silmiavavam hetk või kogemus?
Üks selliseid hetki oli see, kui Enefiti personalijuht rääkis meile, et kommunikatsiooni valdkonna töökuulutuste peale tuleb kergesti mitukümmend sooviavaldust, kuid insenere peavad nad tihti konkurentidelt üle ostma. See pani mõtlema, et peaksime ka riiklikult rohkem suunama hakkama, milliseid inimesi me tööturule saadame ja milliste erialade vastuvõtuarvusid peaksime vähendama või suurendama. Mulle tundub, et inimesi, kes oskavad filmida ja toredaid meediaklippe koostada, on meil juba piisavalt.

Veel pani mitmeid meist mõtisklema see, et ettevõtted väga ootavad õpilasgruppe endale külla (miskipärast ei taha see info koolideni jõuda), kuid kohe ilmnes koolide ebavõrdne seis: paljud ettevõtted asuvad Tallinnas või Tallinna ümbruses ja kaugema kandi rahval on kulukas suuri gruppe sinna sõidutada.

Isiklikult olen aga tänulik kõikidele ettevõtetele, kes avasid oma uksed, selgitasid, mida ja miks nad teevad ning millised on tulevikuväljakutsed. Mõnus oli nendega kaasa mõtiskleda.

Millise uue vaatenurga andis sulle ettevõtete külastamine?
Ma ootasin väga seda õppepäeva, kus oli LHV külastamine, kuid selleks hetkeks oli just mu armas Jack Russelli terjer Imbi saanud oma esimese (ja ainsa) kutsika. Pidin olema kutsikavalves, sest olukord oli uus nii mulle kui ka talle. Seetõttu ma LHV kontorisse ei jõudnudki, millest on ääretult kahju – seda enam, et mu kaaslased rääkisid sellest ikka väga emotsionaalselt ja ülivõrdes. Tore ongi see, et iga ettevõtte nime juurde tekkis minu jaoks tänu külastusele ka tegevusvaldkond ja arusaam, millega nad tegelevad. Mulle väga meeldis lahkus ja avatus, millega meid vastu võeti – nagu staare!

Kuidas sa oled programmis kogetut oma tundides ja/või ettevõtluses rakendanud?
Olen seda rakendanud peamiselt koolitundides. See kõik inspireeris mind lähenema teemadele rohkem läbi praktiliste tööde ja tegevuste ning rohkem mõtisklema selle üle, kus võiks neid teadmisi ja oskusi päriselus vaja minna. Tänapäeva noortel (ja ka täiskasvanud õppuritel) on ikka üsna lakooniline arusaam tuleviku töökohtadest.

Mis on see üks lihtne nõuanne, mille sa annaksid lapsevanemale, kes tahab oma last õppimisel toetada?
Väga hea on nõu anda ja targutada, kui ise pole lapsevanem. Ma kujutan vaid ette, kui raske ja väsitav on ühte inimest adekvaatseks täiskasvanuks kasvatada. Aga nõuanne on üsna lihtsakoeline ja selle peale teinekord lihtsalt ei tuldagi: palun tundke huvi, mida laps koolis õpib, isegi siis, kui see on juba kolmas juntsu, kes teie perest koolis käib.

Laske oma lastel kõiki aineid selgitada (mitte vastata, et „läks hästi"), uurige, milliseid ülesandeid on antud kodus teha, ning olge heas mõttes papagoi, kes küsib iga asja peale miks-küsimusi. Nii õpetate oma lapsi analüüsima ja ennast väljendama. Ärge pabistage, et te ei mäleta enam Newtoni seadusi või reaktsioonivõrrandite koostamist ja tasakaalustamist – sellest peab nüüd teie laps end läbi närima. Võtke endalt kohe maha surve „mina vanemana pean teadma ja oskama" ning olge õppimisprotsessis partner ja suunaja.

Ja kui ikka tundub, et te kuidagi ei näri end üheskoos sellest kõigest läbi, siis selle asemel, et avada esimese asjana rahakotirauad ja leida (suvaline) eraõpetaja, pigem suunake oma laps tagasi koolimajja õpetaja juurde konsultatsioonitundi. Lõpuks peab ta oma töö esitama ikka oma õpetajale, mitte eraõpetajale.

Miks sa oled valinud oma rahaasjade partneriks LHV?
Mulle läheb väga korda toetada Eesti ettevõtteid, sest leian, et muud moodi me seda rikkust siia riiki ei too ja ei loo. Mulle meeldib, et LHV Panga koduleht on lihtne, ilma liigsete tulede-viledeta, ja kui on olnud tarvis pangaga suhelda, siis on see alati olnud meeldiv, kiire ja professionaalne.