Viimase kümnendi jooksul on naiste roll finantsotsustes märgatavalt muutunud nii Eestis kui mujal Euroopas. Kui veel mõni aeg tagasi oli kodulaenu põhitaotlejaks enamasti mees, siis täna näevad pangad teistsugust pilti. Ligikaudu 30% LHV kodulaenudest on võetud naise poolt üksinda, mis viitab selgele muutusele selles, kuidas naised oma majanduslikku tulevikku planeerivad.
„Meie hinnangul näitab see, et naised võtavad järjest enam vastutuse oma majandusliku tuleviku eest,“ ütleb LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. Tema sõnul viitab see nii iseseisvuse kui ka enesekindluse kasvule, mis peegeldab muutunud suhtumist rahaasjadesse laiemalt.
Turvatunne on uus prioriteet
Rahaline iseseisvus ei tähenda paljude naiste jaoks kiiret tootlust või kõrget riskivalmidust, vaid eelkõige stabiilsust. Seda kinnitavad ka kogumisharjumused. Viimase aasta jooksul on populaarseimaks kogumise eesmärgiks Eestis tõusnud meelerahufond ehk rahaline puhver ootamatute olukordade tarbeks. Selle eesmärgi on endale seadnud näiteks üle 10 000 LHV kliendi ning eriti paistavad selles silma alla 30-aastased naised…
„Kui varasemalt koguti pigem reisimiseks või suuremateks ostudeks, siis nüüd on nihe liikunud turvatunde poole, millele järgnevad eelmainitud vajadused,“ selgitab Goroško, kelle sõnul on see eriti oluline just lastega perede puhul, kus iga ootamatu kulu võib mõjutada kogu majapidamise toimetulekut.
Sarnast muutust kinnitavad ka rahvusvahelised uuringud. McKinsey andmetel tunneb Euroopas end finantsotsuste tegemisel kindlalt juba 67% naistest, võrreldes 45 protsendiga viis aastat tagasi. Enesekindlus naiste puhul ei väljendu vaid investeerimises, vaid ka laenuotsustes, riskide hindamises ja pikaajalises planeerimises. Üha enam ka finantsalaste teadmiste kasvus.
Koos võetud laen ei tähenda alati võrdselt jagatud vara
Kuigi üha enam naisi võtab kodulaenu üksinda, on endiselt kõige levinum mudel laenu võtmine koos partneriga. Just siin tekivad paraku riskid, mida suhte alguses ei osata tihtipeale ette näha.
„Laenu võtmine ei tähenda automaatselt omandiõigust,“ rõhutab Goroško. „Kui laen on kahe inimese nimel, eeldab pank üldjuhul, et ka kinnisvara oleks mõlema nimele kantud. See aitab vältida olukordi, kus üks pool kannab kohustust, kuid jääb ilma varalisest õigusest.“
Praktikas on pangad näinud ka juhtumeid, kus kinnisvara on vormistatud ühe partneri nimele, samal ajal kui teine osapool osaleb igakuiselt laenumaksetes ja katab suure osa pere jooksvatest kuludest. Eriti riskantne on see vabaabielu puhul, kus omandisuhted ei ole seaduslikult kaitstud. Lahkumineku korral võib selguda, et rahaline panus ei anna juriidilist õigust varale.
Seetõttu soovitavad pangad hinnata enne laenulepingu sõlmimist mitte ainult intressimäära ja kuumakset, vaid ka negatiivseid elulisi stsenaariume. Kellele kuulub vara, kui suhe lõpeb? Kuidas on kajastatud mõlema poole panus? Need küsimused ei näita usaldamatust teise inimese suhtes, vaid tegu on osa elementaarsest finantskirjaoskusest. Ennetada on alati lihtsam ja odavam, kui tegeleda tagajärgedega.
Palga- ja pensionilõhe
Naiste rahalisi otsuseid mõjutavad sageli ka demograafilised tegurid. Statistika järgi elavad naised keskmiselt kauem kui mehed, mis tähendab pikemat pensioniperioodi ning vajadust mõelda oma rahalisele kindlustundele pikemas perspektiivis. Kui lisada siia Eesti üks Euroopa suuremaid soolisi palgalõhesid, mis kandub tulevikus ka pensionidesse ning tööelus ette tulevad pausid seoses laste kasvatamisega, on arusaadav, miks paljud naised teevad oma rahaasjades pigem kaalutletud ja ettevaatlikke otsuseid. Seetõttu on oluline, et suuremad finantskohustused, näiteks kodulaen, oleksid jõukohased ka siis, kui elu ei kulge täpselt plaanipäraselt.
Finantsvabadus ei alga utoopilistest summadest, lotovõidust või investeerimisportfellist, vaid see teekond saab alguse realistlikust hinnangust oma kohustustele ning teadlikust arusaamast oma võimalustest, aga ka riskidest. Seda nii antud hetkel kui tulevikus.
Elumuutused, mis panevad eelarve proovile
Pere loomine ja lapse sünd on üks elu suurimaid muutusi. Ajal, mil kogu elukorraldus vajab ümberharjumist ja uus rütm alles kujuneb, muutub rahaline kindlustunne eriti tähtsaks. Kui rahaasjad on läbi mõeldud, on üks suur mure vähem ning pere saab keskenduda sellele, mis on päriselt oluline - uuele elukorraldusele ja lapse kasvamisele.
Praktiline küsimus on, kui kauaks soovitakse lapsega koju jääda ja kuidas see sobitub vanemapalga süsteemiga. Kui üks sissetulek ajutiselt väheneb või kaob, näiteks kui soovitakse lapsega kauem kodus olla, võib see pere eelarves kiiresti tunda anda. Seetõttu tasub juba ette läbi mõelda, milliseid kulutusi on võimalik ajutiselt vähendada või edasi lükata ning millised võimalused on olemas, kui sissetulekud mõneks ajaks muutuvad.
„Paljud ei tea, et Eestis pakub näiteks LHV võimalust võtta soodsatel tingimustel maksepuhkust just siis, kui soovitakse lapsega kauem koju jääda,“ selgitab Goroško. Selline lahendus annab perele ajutise hingamisruumi ja aitab vältida olukorda, kus rõõmus elusündmus toob kaasa liigse finantspinge.
Selliste võimaluste tundmine juba enne laenulepingu sõlmimist on osa vastutustundlikust finantskäitumisest. Küsimus ei ole ju ainult tänases maksevõimes, vaid ka selles, kas tehtud otsused on jätkusuutlikud
Naiste rahakäitumine on viimastel aastatel muutunud enesekindlamaks ja läbimõeldumaks. Nad koguvad sihipärasemalt, planeerivad pikema vaatega ning võtavad üha enam vastutuse nii oma kui ka laste tuleviku eest. Ka investeerimine on järjest enam naiste endi kätes, kuid see tuleb sageli alles siis, kui vundament on paigas. Päris rahaline iseseisvus algab teadlikkusest, mitte tootlusest.
