Eestis on kümneid tuhandeid korteriühistuga kortermaju. Ühistute eesmärk on hoonete ühine korras hoidmine ja majandamine. Selleks, et võtta ette suuremaid töid, mille jaoks majaelanikel endal raha napib, sobib hästi pangalaen. Vaatame üle, kuidas korteriühistu laenu võtmine käib.
LHV Pank pakub korteriühistu laenu kõikideks ühistuga seotud töödeks, sh energiatõhususe projektid, renoveerimis- ja ehitustööd, kuni parklate, puukuuride ja piirdeaedade ehitamiseni välja. Laenust saab tasuda ka renoveerimise projekteerimise ja muude töödega seotud kulude eest.
Tavaliselt on kortermajade puhul vajalikud tööd pigem suured ja kallid, mis tähendab, et ühistul ei ole piisavat raha veel kogutud ja ka korteriomanikud ei pruugi isiklikult ühistusse vajalikku summat panustada. Korteriühistu laen on mõeldud ühistu üldkasutatavate pindade korrastamiseks ja maja karbi remondiks/hoolduseks/renoveerimiseks. LHV ärilaenuhalduri Kristi Liivi sõnul võimaldab laenu võtmine teha maja korda ühe ehituse käigus. Korras maja aga annab elanikele paremad elutingimused ja tõstab kinnisvara väärtust.
Mida on korteriühistul vaja, et pangast laenu saada?
Laenu peale mõtlemiseks peab ühistu olema korrektselt registreeritud ja päriselt tegutsev, olemas peaks olema juhatus ja korrektne asjaajamine, seal hulgas raamatupidamine. Liivi sõnul ühistule, mis arveldab sularahas või peab arvet kaustikus, kahjuks laenu anda ei saa. Laenu saamiseks ei tohiks korteriühistus olla võlglasi rohkem kui kümnendik kogu ühistu liikmete arvust. „Võlglaste olemasolul on vaja, et oleks paigas ka nendega tegelemise kord ja keegi nendega regulaarselt tegeleks,“ ütleb Liiv.
Kuigi üldjuhul saavad laenu kaheksa või enama korteriga ühistud, vaatab pank Liivi sõnul siiski iga laenusoovi üle. Korteriühistu laenu saavad taotleda ühistud üle terve Eesti.
Millele enne laenu taotlemist tähelepanu pöörata?
LHV asjatundja sõnul oleks enne laenu taotlemist tarvis kindlasti mõelda läbi, millised tööd tuleks kortermajas ära teha ja teiseks kui suurt laenumakset on ühistu liikmed nõus tasuma. Aruteludesse võiks panustada pigem rohkem, kuna Liivi sõnul jäävad ühistute laenuplaanid sageli toppama ühistusiseste vastuolude tõttu, näiteks võlglaste, tühjade korteritega seoses või on ühistu üldiselt protsessi vähe kaasatud. Tööde planeerimisel tuleks mõelda hoonele tervikuna – piltlikult öeldes, enne trepikoja putitamist tuleks korda teha lekkiv katuse või torustik. Kui tähtsad küsimused on kokku lepitud, siis võib laenuplaaniga edasi minna.
„Panga vaates on ideaalne, kui laenu tagasimakseteks vajalikku makset võiks ühistu koguda juba mõned kuud enne panka pöördumist. Kui sellega muresid-võlgnevusi ei teki, siis on nii öelda peaproov tehtud ja saab kergema südamega päriselt laenulepingu allkirjastada,“ räägib Liiv.
Kuna ühistu puhul on tegemist juriidilise isikuga, siis pangaga peaks suhtlema just ühistu juhatus või juhatuse poolt ametlikult volitatud isik, näiteks haldusfirma esindaja või ka tehniline konsultant.
Liivi sõnul ei ole vaja pangaga suhtlust peljata, kuna ühistutes tegutseb palju inimesi, kes ei ole kunagi varem KÜ laenu taotlenud. „Ei ole hullu. Oleme hea meelega abiks igas etapis ja juhendame ühistu läbi laenu taotlemise protsessi,“ lubab Liiv.
Kui palju laenu saab ja mis on tingimused?
LHV Pank pakub korteriühistutele laenusummat alates 20 000 eurot, maksimaalse laenu summale seavad piirid korteriomanike võimekus ja tehtavate tööde maksumus. Maksimaalne laenu periood on korteriühistute puhul 30 aastat ning see ei sõltu laenu otstarbest. Arvestada saab ka võimalusega võtta laenu põhiosa maksele maksepuhkust kuni 6 kuud. Korteriühistu saab laenu võtta ka ilma omafinantseeringuta. Lepingutasu on tavapäraselt 0,2-0,5% laenusummast. Kõige soodsama laenu intress on täna 1,29% + 6 kuu euribor, mis kehtib energiakulu vähendamiseks tehtavatele töödele.
Kristi Liivi sõnul on korteriühistu laenu eripäraks, et seda ei maksta välja ühistule endale vaid väljamakseid tehakse tööde teostajatele arvete alusel. Seega on korrektne asjaajamine väga oluline.
Kuidas laenu taotlemine käib?
- Laenuprotsess algab tavapäraselt korteriühistu taotlusest LHV kodulehel. (Kui otsuse tegemine on ühistu jaoks väga varases etapis, on võimalik esialgse pakkumise küsimine e-kirja teel aadressil: kylaen@lhv.ee)
- Klient saab LHV Pangalt automaatse e-kirja, milles palutakse vastata mõnele peamisele küsimusele ja saata korteriühistu bilanss ja tulemiaruanne.
- Seejärel teeb pank ühistule esialgse arvutuse.
- Kui esialgne pakkumine sobib, vaatab taotluse üle laenukomitee. Seejärel saadetakse kliendile e-kirjaga ametlik siduv pakkumine.
- Lepingu sõlmimiseks on ühistul tarvis avada LHV Pangas pangakonto, korraldada üldkoosolek ja laenuvõtmine korrektse hääletusega otsustada. Pärast pakkumise kinnitamist korteriühistu poolt tuleb pangale esitada lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
- Vormistatakse laenuleping ja allkirjastatakse digitaalselt kahe tööpäeva jooksul. Lepingus on kirjas täpsed laenutingimused, muuhulgas laenu osalise või täieliku ennetähtaegse tagastamise tingimused.
- Laenu väljamaksmise periood on kuni 12 kuud ehk selle aja jooksul peaks algama tööd, mille jaoks laenu kasutatakse.
Mida pank küsib? Milliseid dokumente on vaja?
Kindlasti tuleks arvestada, et pangalaenu saamiseks tuleb tegeleda paberimajandusega ehk hankida ja esitada korrektseid dokumente. Samas ei ole see midagi enneolematult keerulist.
Erinevates asjaajamise etappides küsib pank erinevaid dokumente. Nii on laenu taotlemiseks tarvis pangale esitada eelmise aasta majandusaasta aruanne ja jooksva aasta aruanne; samuti viimase 6 kuu konto väljavõte; KÜ liikmete tasumise aruanne (võlglaste infoga); arved teenusepakkujatelt; energiaaudit või ehitusekspertiis; plaanitavate tööde kohta hinnapakkumised.
Pärast positiivset laenuotsust lepingu sõlmimiseks on tarvilik esitada korteriühistu üldkoosoleku protokoll LHV näidisvormil, osalenute nimekiri ja kinnistusregistri väljavõte. Plaanitud töödega seoses tuleks esitada ehitusteatis või ehitusluba (kui nõutud), tööde eelarve (k.a laenumakset kattev remondifond) ja ajakava.
Pärast lepingu sõlmimist, laenu väljamaksmiseks läheb veel tarvis ehitusjärelevalve lepingut, allkirjastatud ehituslepingut ja korrektsete allkirjadega üleandmise-vastuvõtmise akte teostatud tööde kohta. Laen makstakse välja aktidele vastavate arvete alusel otse tööde teostajatele. Ettemaksed pole lubatud.
Millised on tüüpilisemad vead, mida vältida?
Ärilaenuhalduri sõnul on üheks veaks, mida korteriühistud sageli teevad, et töid alustatakse enne, kui laenuleping on allkirjastatud. „Sellisel juhul säilib risk, et mingil põhjusel jääb laen siiski saamata või selguvad asjaolud, mille tõttu muutuvad rahastamise tingimused,“ selgitab Liiv võimalikke riske. „Juhtub ka, et korteriühistud planeerivad toiminguteks kuluvaid aegu valesti. Üks viga on, et soodsamalt läbiajamiseks jäetakse mõni vajalik nüanss korrektse tähelepanuta, kasutatakse ebakvaliteetsemaid lahendusi, ei kaasata olulist eksperti või valitakse odavam kuid ebausaldusväärne tööde teostaja,“ loetleb Liiv. Tema sõnul on korteriühistute puhul väga oluline uurida valitud partnerite tausta, kuna seda pank ühistu eest ei tee.
Liivi sõnul on järjest rohkem ühistuid, kes võtavad ehituse protsessi juhtima tehnilise konsultandi või haldusettevõtte, kellel on juba eelnev kogemus nii pangaga kui ehitajatega suhtlemisel. Ühistu esindaja peab tema sõnul olema nõudlik ja on oluline pidevalt ehitustegevusel pilk peal hoida. Ei tohi karta vajadusel nõuda kvaliteedi parandamist tööde teostaja poolt.
Korteriühistutega igapäevaselt tegeleva halduri sõnul puutuvad pangad enamasti kokku hea asjaajamise ja ettevalmistusega korteriühistutega, kuna panka pöörduvad tavaliselt juba laenu suhtes positiivselt meelestatud kliendid. „Kui juba on tekkinud mõte ühistule laenu võtta, siis leitakse ka omale toetavat infot. Meie anname samuti ühistutele erinevates etappides nõu ja jagame kogemust,“ ütleb Liiv.
Tänaseks on Eestis selge vajadus kortermajade renoveerimise järele, see on ka märk, et iga KÜ võiks oma finantsasjad ja asjaajamise korralikult ette võtta. LHV on valmis teie häid plaane rahastama.
