Miks peaks mõtlema korteriühistukindlustusele?

LHV Kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt selgitab, miks on korteriühistu kindlustamata jätmine risk, mille tagajärgi kogevad lõpuks kõik korteriomanikud.

Laenu võtnud korteriühistute jaoks on kindlustuslepingu sõlmimine iseenesestmõistetav kohustus, kuid tuhanded teised kortermajad üle Eesti on jätnud end suurte ja kallite riskide meelevalda. Kui vaadata koos kahte tõsiasja – valdav osa kortermaju ei ole võtnud laenu ja suur osa neist on ka kindlustamata –, siis joonistub välja üsna murettekitav pilt.

Laenu ei võeta ja katust kinni hoidvatel naeltel lastakse üha nõrgemaks roostetada, aga vähemasti ei kindlustata end tormikahjude, tulekahju ega torustiku purunemise vastu. See irooniline, kuid kahjuks valusalt tõetruu olukord peidab endas tõsist ohtu sadade tuhandete inimeste kodudele. Selgitan lähemalt, miks on korteriühistukindlustus hädavajalik investeering, mitte kulu.

1. Korterite kodukindlustus ei kata ühistu ühisosa.
Isegi kui paljudel korteriomanikel on kodukindlustuse leping sõlmitud, et kata see kõiki kahjusid, mis võivad kortermajas ette tulla. Hoone kaasomandis on näiteks katus, trepikoda, aknad, rõdud ja küttesüsteem: kõigi nende eest vastutab ühistu ja need vajavad eraldi kindlustuskaitset. Selleks ongi loodud korteriühistukindlustus.

2. Hoone ühisosa kahjustused võivad olla ulatuslikud ja puudutada korraga paljusid.
Tulekahju, torm või torustiku leke võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi just kortermaja ühiskasutuses olevatele konstruktsioonidele ja süsteemidele. Korteriühistukindlustus aitab ühistul selliste ootamatute kuludega toime tulla.

Näiteks 2025. aasta detsembritorm põhjustas ulatuslikke kahjustusi majade katustele, sh registreeriti LHV Kindlustuses Hiiumaal asuva korteriühistu katusele paigaldatud päikesepaneelide kahjustus.

3. Koos hoonega on mõistlik kindlustada ka seda töös hoidvad tehnosüsteemid.
LHV soovitab veenduda, et kindlustus kataks lisaks hoone konstruktsioonidele ka tehnosüsteemid. Need on näiteks elektri-, vee-, kütte-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteem, samuti liftid ja päikesepaneelid. Kindlustusega saab kaitsta veel kortermaja välisseinale ja katusele paigaldatud reklaamtahvleid ja -silte.

Näiteks avastas LHV-s kindlustatud Harjumaa korteriühistu, et üldelektri tarbimine on tunduvalt suurenenud. Asjaolude uurimisel selgus, et 2020. aastal paigaldatud õhk-vesi-soojuspumba kompressor on rikkis, mille tõttu köeti otse elektriga. Kompressorit ei olnud võimalik parandada. Õhk-vesi-soojuspump tuli välja vahetada ja selle kulu oleks ühistule olnud üle 10 000 euro. Tänu kindlustuslepingule jäi ühistu kanda kõigest 300 eurot.

4. Kindlustuskaitse vali sisu, mitte ainult hinna järgi.
Korteriühistul tasub läbi mõelda, kas eelistada kindlustust, mis katab ükshaaval loetletud riskid, või valida laiem koguriskikaitse. Samuti tuleks hinnata, millised lisakaitsed on teie kortermaja ja selle asukoha puhul mõistlikud.

5. Kindlustussumma peab vastama hoone taastamisväärtusele, eriti pärast renoveerimist.
LHV soovitab regulaarselt hinnata, kui palju maksaks kortermaja taastamine praeguste ehitushindade juures. Selle põhjal tuleks uuendada kindlustuslepingut alati pärast seda, kui ühistu on teinud suuremaid renoveerimis- või ümberehitustöid, näiteks uuendanud tehnosüsteeme või paigaldanud päikesepaneele.

6. Kindlustada tasub ka õueala rajatised ja väikeehitised.
Korteriühistu riskid ei lõpe välisukse juures. Kinnistul võivad asuda prügimajad ja -konteinerid, varjualused, mänguväljakud, piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, valgustid ja muud rajatised, mille kahjustumine või hävimine tähendab samuti ühistule kulu. LHV soovitab need objektid ühistu vara kindlustamisel alati arvesse võtta.

7. Vastutuskindlustus on korteriühistukindlustuse oluline osa.
Ühistu vastutab kahjude eest, mis on seotud ühisosa või kinnistu haldamisega. Kahjunõue võib tulla nii kolmandalt isikult kui ka ühistu liikmelt. Näiteks juhul, kui torustiku leke või sademevee läbijooks saab alguse kaasomandisse kuuluvast osast ja kahjustab korteri siseviimistlust või vara, aitab kahju hüvitada korteriühistu vastutuskindlustus.

LHV Kindlustuse kogemuse järgi on vastutuskindlustus väga vajalik osa korteriühistukindlustusest. LHV statistika põhjal on 40% korteriühistute kahjudest seotud vastutuskindlustusega. Enamikul juhtudel põhjustas kahju just ühistu vastutuses oleva torustiku leke, mille tõttu tekkis kahju mõne korteriühistu liikme korterile.

Korteriühistukindlustus ei ole mõeldud ainult neile ühistutele, kellel on laen või seljataga hiljutine renoveerimine. See on mõeldud kõigile ühistutele, kes soovivad, et ootamatu õnnetus ei tooks kaasa erakorralisi makseid ega pingeid naabrite vahel.

Lõppkokkuvõttes taandub kõik vastutustundlikule juhtimisele ja riskide teadlikule maandamisele. Korteriühistukindlustus ei ole pelgalt kuluartikkel eelarves, vaid ühine turvavõrk, mis kaitseb hoonet ja selles elavate inimeste vara ning tagab meelerahu.

Ilma kindlustuseta võib ootamatu õnnetuse tagajärgede likvideerimine tähendada kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat väljaminekut, mis jagatakse kõigi korteriomanike vahel. See on hoop, mida on võimalik ennetada.

Ärge oodake, kuni õnnetus on käes. Hinnake oma korteriühistu riske ja küsige kindlustuspakkumist juba täna – see on üks tähtsamaid samme, mida saate teha oma kodu ja kogukonna kaitseks.