Digitaalse hoiupõrsa ajastu: kas vana hea purk jääb ajale jalgu?

Pea igas Eesti pangas on nüüd olemas lahendus, mis võimaldab kaardiga maksmisel ümardada summa täiseuroni ning kanda see vahe otse oma säästukontole. Seda tuntakse maailmas ka nime all “round-up savings” või “roundups”. Lahendus toimib nagu digiajastu hoiupõrsas – väikestest summadest kasvavad aja jooksul täiesti arvestatavad säästud. Kui palju raha on niimoodi võimalik päriselt kõrvale panna ja kuidas seda enda jaoks kõige paremini tööle panna?

„Säästmine nõuab teatud kindlameelsust ja enesedistsipliini – kõik tahaksid säästa, et ebakindlatel aegadel end turvalisemalt tunda, kuid alati see ei õnnestu. Automaatse süsteemi võlu peitub selles, et summad on rahakotile vaevumärgatavad, kuid harjumus kujuneb justkui iseenesest,“ selgitab LHV panga jaepanganduse juht Annika Goroško.

Tema sõnul on aasta jooksul LHV Kogumiskonto lahendusega liitunud üle 35 000 inimese: „Näeme, et pea 40% kontode omanikest on sisse lülitanud mikrokogumise ehk kaardimakse sentide ümardamise, mis tähendab, et kui inimese arve kaupluses on näiteks 5,65 eurot, siis säästukontole läheb automaatselt 35 senti. Aastaga tehti üle 3,4 miljoni tehingu ning keskmiselt kogunes kliendi kontole niiviisi 215 eurot. Samas leidus ka kliente, kellel õnnestus mikrokogumise teel kõrvale panna koguni 4500 eurot,“ märkis Goroško.

Eesmärk toetab motivatsiooni

Rahatarkuse üks põhireegleid ütleb, et säästmine muutub lihtsamaks ja püsivamaks, kui seada endale konkreetne ja realistlik eesmärk. Kui raha kogutakse mõne suurema sihi nimel, näiteks reisimiseks, uue kodu sissemakseks või meelerahufondi loomiseks, on kergem oma plaanile kindlaks jääda.

Tänapäevased pangalahendused pakuvad ka võimalust lisada Kogumiskontole eesmärk ning jälgida selle täitumist reaalajas. Populaarseimad kuud eesmärkide seadmiseks on detsember, juuni ja august, mis sümboliseerivad uue aasta, hooaja või õppeaasta algust.

„Kõige sagedamini seatakse eesmärgiks meelerahufondi loomine, mis on igati tark lähenemine, kuna annab kindlustunde ootamatute väljaminekute korral ja loob potentsiaalselt aluse finantsvabadusele,“ ütles Goroško. „Statistika järgi on see eesmärk kõige populaarsem 27-aastaste naiste ja 34-aastaste meeste seas.“

Lisaks koguvad eestlased reisimiseks, kodu või auto soetamiseks, õppimiseks, tervise parandamiseks või ka lihtsalt ostlemiseks. „Õigeid ja valesid prioriteete pole. Tähtis on oskus raha eesmärgipäraselt koguda ja kasutada. Näeme, et lahenduse kasutajaid leidub igas vanuses: noorim neist on alla aastane, kelle eest hoiustab lapsevanem ja vanim 101-aastane. Kõige populaarsem on lahendus siiski noorte seas, eriti 25-aastaste hulgas,“ rääkis Goroško.

Kuidas oma hoiuseid suurendada?

Kuigi paljud kliendid kasutavad Kogumiskontot just automaatsete mikrokogumiste ja püsikorralduste kaudu, näitab statistika, et summaliselt tehakse kõige suuremad sissemaksed siiski käsitsi.

„Väga lihtne on seada kontole igakuine automaatne makse kohe palga laekumise kuupäeval, kanda sinna näiteks järgmise palgapäeva eel järele jäänud raha või ootamatult laekunud sissetulekuid. Pangaäpis on see paari näpuliigutuse kaugusel ning eraldi hoiukonto avamist pole vaja,“ selgitas Goroško.

Hoiustamislahendused võivad olla erinevad: peamine erinevus Kogumiskonto ja näiteks tähtajalise hoiusega seisneb selles, et Kogumiskontolt saab raha välja võtta kohe või järgmisel päeval. Seda saab teha nii osaliselt kui täies mahus, ilma lepingut katkestamata. Kuigi intressimäärad võivad esmapilgul tunduda tagasihoidlikud, aitavad need eesmärgini jõuda siiski kiiremini. Võtame näiteks kodu ostmiseks sissemakse kogumise: heas seisukorras Tallinnas kahetoalise korteri hinnaga 120 000 eurot ostmine eeldab 15% sissemakse suuruseks 18 000 eurot. Kui säästa Kogumiskontole 285 eurot kuus, siis kaheprotsendilise intressiga koguneb vajalik summa viie aastaga. Ilma intressita jõuaks sama maksega eesmärgini aga alles kolme kuu võrra hiljem.

6 nõuannet, kuidas Kogumiskontolt maksimaalselt kasu saada

1. Loo harjumus ja järjepidevus
Lisaks sellele, et iga ostuga kogud oma kontole sente, pane iga kuu kõrvale ka kindel summa. See võib olla 5, 25 või 300 eurot – oluline on järjepidevus. Väiksed summad loovad harjumuse, suured sammud kiirendavad eesmärgi saavutamist. Hea nipp on suunata Kogumiskontole ka väikesed tegemata jäänud kulutused – näiteks ostmata jäänud kohvi või saiakese raha.

2. Maksa kõigepealt iseendale
Mõtle nii, et palgapäeval suunad raha kõigepealt enda tuleviku kindlustamisele ning alles seejärel katad muud kulud. Kui suunad raha Kogumiskontole automaatselt, ei teki kiusatust seda enne ära kulutada. Automaatsed püsikorraldused aitavad lisaks luua distsipliini ja lihtsustavad kogumist.

3. Erakorralised tulud
Võta reegliks erakorraliste sissetulekute puhul, näiteks tulemustasu, tulumaksutagastuse või mõne muu tulu korral, suunata vähemalt mingi osa sellest otse Kogumiskontole.

4. Hoia kogutud raha kindlalt eemal igapäevakulutustest
Kogumiskonto suur eelis on paindlikkus ja võimalus raha koheselt välja võtta. Tee iseendaga kokkulepe, et see raha ei ole niisama laristamiseks, vaid erakorralisteks väljaminekuteks või konkreetse eesmärgi teostamiseks.

5. Pane paika eesmärk ja naudi eduelamust
Kui tundub, et oma kodu sissemakse kogumine on liiga kauge unistus, siis uuringud näitavad, et kogumine võib olla ka heas mõttes sõltuvust tekitav. Vaadata, kuidas raha kasvab, mitte ei kahane kogu aeg, tekitab ka väikse eduelamuse, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõstmisele.

6. Kasuta intresse targalt
Vaata täpsemalt üle oma LHV teenustega kaasnevad hüved. Näiteks LHV Premium kliendile on intress alati suurem, seega suurema summa pealt teenid ka suuremat intressitulu.