Tartu parimaks valitud ehitise ühistu juht: „Kui keegi on nõus maja renoveerimist eest vedama, hoidke teda“

Tartus aadressil Tähe 38 asuv ajalooline puitmaja pälvis linna 2025. aasta parima rekonstrueeritud korterelamu tiitli. Lisaks valisid tartlased selle hoone rahvahääletuse võitjaks. Need silmapaistvad tunnustused ei sündinud aga üleöö. Selle taga on kuus aastat kestnud pühendunud ja detailitundlik renoveerimistöö, mida vedas eest korteriühistu esimees Silver Koppel. Uurisime temalt, kuidas üks esimesi LHV finantseeringuga rekonstrueeritud kortermaju läbis muljetavaldav muutumise, mis oli selle juures kõige keerulisem ja millist nõu annab ta teistele ühistutele, kes seisavad sarnase suure sammu ees.

Räägi alustuseks natuke sellest majast. Mis teeb Tähe 38 hoone eriliseks?

Selle maja teeb eriliseks juba tema arhitektuur. See on 20. sajandi alguses ehitatud väärikas hoone, mis mõjub pigem suursuguse ja tervikliku pereelamuna kui tavalise üürimajana. Puitornamentika, liistud, sümmeetria ja kaunid väljaulatuvad osad loovad väga kauni terviku. Mulle meeldib ka see, et maja asub tänavajoonest veidi eemal ja selle ees on väike haljas- ehk roheala, mis annab sellele tänava ääres asuvate majadega võrreldes veelgi majesteetlikkust juurde.

Kuidas sa jõudsid korteriühistu juhtimisse ja mis on motiveerinud sind selle maja eest nii pühendunult hoolt kandma?

Kolisin sinna üheksa aastat tagasi ja ostsin korteri, millest 50 ruutmeetrit oli välja ehitatud ja teist samapalju oli pööningu arvelt võimalik tulevikus juurde ehitada. Alguses, kui elasin üksinda, oli olemasolevast ruumist küllalt, aga kui tekkis pere, jäi elamine kitsaks.

Meie maja renoveerimisega oli otstarbekas ühendada ka oma korteri laiendamine, et vältida hilisemaid mitmekordseid ja kulukaid ümberehitusi. See võimaldas mul paigaldada oma korterisse uue küttetorustiku, kuna viisime kogu maja üle kaugküttele. Samuti saime hoonele ehitada hoovipoolsed vintskapid ühtses stiilis, nagu linn seda nõudis.

Majas ei olnud tolleks hetkeks enam kuigi säravaid ja aktiivseid eestvedajaid. Kuigi ma seda positsiooni endale teadlikult ei küsinud, jõudis vastutus minu lauale. Kuna keegi pidi asjad liikuma panema ja otsad kokku sõlmima, korjasin selle teema üles. Nii see roll mulle kuidagi orgaaniliselt kätte sattus.

Rahvahääletuse tulemusena pärjas Tartu linn teie korterelamu 2025. aasta parima rekonstrueeritud korterelamu auhinnaga. Mida see tunnustus sinu ja teiste elanike jaoks tähendab?

Minu jaoks tähendab see eelkõige seda, et kuus aastat kestnud keeruline protsess ei läinud tühja. See kõik tuli ju suuresti oma pere, töö ja hobide arvelt, mida teised ühistuliikmed tihtilugu kõrvalt ei näe ega taju. Tartu linna ja elanike märkamine on meile kõigile suur tunnustus ja tänu tehtud töö eest ning eks see tuli meile üllatusena.

Kuna see oli esimene nii mahukas ja keeruline renoveerimisprojekt, mida ma elus juhtisin, ei olnud kõik minu otsused alguses kindlasti lõpuni läbi mõeldud. See, et suutsin vaatamata kogenematusele saavutada tulemuse, mida hinnati linnas parimaks, on suur motivaator edasiseks.

Avastasin selle pika protsessi käigus ka enda jaoks midagi olulist: sain aru, et selline ehituse organiseerimine ja juhtimine mulle tegelikult väga meeldib. Tunnen, et olen selles päris hea, sest suudan ehitusloogikat paar sammu ette näha ja vajadusel kohapeal jooksvaid lahendusi välja mõelda.

Tänu sellele projektile saadud kogemusele ja enesekindlusele tegin elus täieliku karjääripöörde ning tegelen nüüd majade ja korterite renoveerimisega. Sellest hobist ja ühistu juhtimisest ongi saanud minu uus elukutse. Mulle tohutult meeldib luua midagi uut või teha vanast asjast midagi sellist, mis on värske ja ilus ning kestab veel järgmised sada aastat.

Kui mõtled tagasi sellele, milline oli maja enne renoveerimist ja milline ta on nüüd, siis mis teeb sulle kõige rohkem rõõmu?

Praegu on see maja tõeline pärl. Kui ma oma koduaknast välja vaatan, märkan väga tihti inimesi tänaval seisatamas, meie maja imetlemas ja sellest pilti tegemas. See tekitab iga kord väga uhke ja sooja tunde.

Kui ma siia majja kolisin, nägin väärtust hoone suures potentsiaalis, ajaloos ja seal elavates inimestes. Nüüd on see tunne saanud terviklikuks, sest head inimesed elavad lõpuks päriselt heas keskkonnas. Meil on majas palju lapsi ning meie sisehoov on nagu tükike Bullerbyt, kus nad saavad turvaliselt koos möllata ja endale ägedaid mälestusi luua.

Kas oli ka mõni keerulisem hetk, millest tuli üheskoos üle saada?

Eks arvamuste põrkumisi ja keerulisi hetki oli ikka, sest renoveerimine tekitab elanikele paratamatult ebamugavust ja lööb igapäevase rütmi sassi. Kui sa ise aktiivselt protsessis sees ei ole, ongi raske mõista, miks ehitusmaterjalid maja ees hunnikus seisavad või miks vahepeal kaks nädalat objektil pealtnäha midagi ei toimu. Ühistus on alati erinevaid inimesi ja mõni näeb asju teise nurga alt või töötab emotsioonide pealt otsustele vastu. Minu jaoks oli see suurepärane õppetund ja kogemus, kuidas hoida fookust, lahendada konflikte, rakendada diplomaatiat ja viia protsess vaatamata takistustele eduka lõpuni.

See oli üks esimesi kortermaju, mille renoveerimist rahastas LHV. Kuidas kirjeldaksid koostööd LHV-ga?

Mina tean samuti, et olime üks esimesi korteriühistuid Eestis, kes LHV-st renoveerimislaenu võttis. Võib-olla tänu sellele algusaja ajastusele saime ka lepinguvormistuse ja laenuotsuse veidi sujuvamalt ja lihtsamalt kätte. Olen koostööga algusest peale väga rahul olnud. Seda kinnitab fakt, et olen hiljem oma uues töös toonud LHV-sse ka teiste korteriühistute projekte. Mul on LHV-s oma kliendihaldur, kellele saan otse kirjutada ja küsida esmaseid kalkulatsioone remondifondide ja võimaluste kohta. Info liigub alati kiiresti ja vastused on väga professionaalsed. Olen teenuse kvaliteediga ülimalt rahul.

Millised olid teie ühistu jaoks kõige olulisemad argumendid, et otsustasite võtta laenu just LHV-st?

Ausalt öeldes ei olnud tol ajal turul korteriühistutele palju valikuid. Peale LHV pakkus laenu sisuliselt ainult Swedbank. Sealt saime aga pakkumise, millel olid meie jaoks palju keerulisemad ja jäigemad eeltingimused ning tunduvalt kõrgem intressimäär. LHV oli just oma uue korteriühistute tootega turule tulnud, see pakkumine oli rahaliselt soodsam ning panga üldine suhtumine oli palju paindlikum ja toetavam. Nii oli valiku tegemine meie jaoks üsna lihtne ja loogiline.

Kas pärast renoveerimist ja tunnustuse pälvimist on ka teised naabrid-korteriühistud tulnud nõu küsima või õnnitlema?

Absoluutselt, huvi on olnud suur. Kui vanasti tunti seda maja Tartus pigem vana matusebüroona või koha järgi, kus elas kunagi kuulus hipi, siis nüüdsed noored ja piirkonna uued elanikud seda ajalugu enam ei tea. Nemad vaatavad ja hindavad meie maja ainult selle kauni välimuse järgi. Tänu renoveerimisele on meie maja leidnud Karlova linnaosas täiesti uue tähenduse ja väärtuse.

Kui mõni korteriühistu seisab praegu sarnase otsuse ees – kas ja kuidas maja renoveerida –, siis mida soovitad neile oma kogemuse põhjal?

Esiteks, panustage projekteerimise faasis teadlikult rohkem aega ja raha. Korralik ja detailne ehitusprojekt hoiab ehitusfaasis kokku tohutult palju närve ja aega ning väldib ootamatuid lisakulusid. Samuti on põhjaliku projektiga palju lihtsam ehitajaga tingimustes ja hindades läbi rääkida. Minul jäi alguses kogenematusest palju detaile õhku ja neid otsuseid tuli meil hakata jooksvalt otse ehitusplatsil vastu võtma.

Teiseks, langetage see otsus ja tehke renoveerimine võimalikult ruttu ära! Kõik ehitushinnad ja materjalid lähevad ainult kallimaks ning järgmisel aastal pole seis parem. Pigem tegutsege kohe. Meie maja igakuine remondifond on praegu umbes 2,2 eurot ruutmeetri kohta, kuid uutel laenuvõtjatel näen ma juba 2,5-euroseid ja isegi 3–4-euroseid ruutmeetrimakseid. Vahe on märgatav.

Kolmandaks panen südamele: kui teie majas on kasvõi üks inimene, kes on päriselt nõus oma vaba aega, energiat ja motivatsiooni panustama, et see tohutu renoveerimistöö ette võtta, siis palun hoidke teda. Ärge otsige kunstlikke põhjuseid, miks asju mitte teha, ja ärge tapke ühistusisese vaidlemisega selle inimese entusiasmi. Selline pühendumus on tänapäeval haruldane nähtus. Uskuge, mitte ükski väljastpoolt tellitud võõras projektijuht ei tee seda rasket tööd kunagi sama suure südame, hoole ja pühendumusega kui inimene, kes elab ise selles samas majas.