Purjetamine kui investeering noore iseseisvusesse

Reklaamiagentuuri Tank tegevjuht Marge Kari jagab oma poja näitel kogemust, kuidas Optimisti paadiklassist võib kujuneda ühe noore jaoks parim iseseisvuse ja otsustusjulguse proovikivi, mille toel elus kaugele purjetada.

Kuidas leidis teie pere tee purjetamiseni?

Meie poeg Iko oli käinud proovimas nii jalgpalli kui ka rattasõitu, kuid polnud päris kindel, kas need spordialad on ikka tema jaoks. Suvel 2022 külastasid Kalevi Jahtklubi spordikooli esindajad Pirita Majandusgümnaasiumi, et tutvustada noortele purjetamist ja kutsuda neid osalema algkursustel. Minu laps otsustas koos paari klassikaaslasega, et lähevad proovivad. Juba pärast kahte treeningtundi Pirital tuli ta koju kindla sooviga jääda suveks Optimisti trenni, sest treener olevat väga tore ja vee peal paadiga sõitmine lihtsalt super. Nii sai talle renditud klubist paat ja ees ootas tegus suvi.

Optimisti paadis saab laps üsna noorena kogeda, mida tähendab iseseisvalt vee peal hakkama saada. Meenuta palun päeva, kui su poeg esimest korda üksi merele läks. Mis tunded sind valdasid?

Päris üksi ei lähe neist keegi merele. Minnakse ikka koos treeneriga ja enne seda tehakse maa peal ära esmane paadi kasutamise ja turvalisuse õpetus. Pealegi saavad Kalevi Jahtklubi lapsed oma esimese tunnetuse paadis olla Pirita jõelt. Seetõttu trennide algus meile hirmus ei tundunud.

Esimene korda tundsin kerget muret – et kuidas see pisike paat ja laps seal tuule käes, keset merd, kaugel kaldast ja treenerist hakkama saab – siis, kui mu kümneaastane poeg osales esimest korda LHV liiga etapil Kärdlas. Tuul ja vihm olid nii tugevad, et esimesel päeval lapsi Optimistidega merele ei lastudki. Teisel päeval võistlussõidud siiski toimusid ja see emotsioon ning olek, millega poiss kaldale naasis, ei lähe mul siiani meelest. Ta oli väsinud, aga rõõmus. Toimetas asjalikult, kuid pisut tõredalt oma paati kokku pakkides ega soovinud alguses midagi minuga jagada. Hiljem sain aru, et nii merele minek kui ka sealt tulek on võistluse osa. See on purjetajate viis võistlusemotsioone maha laadida ja adrenaliinist toibuda. Nendega saab uuesti rääkima hakata umbes tund aega pärast maabumist.

Milliseid selliseid oskusi või hoiakuid on purjetamine su lapsele õpetanud, mis tulevad kasuks ka väljaspool sporti?

Kindlasti iseseisvust, otsustus- ja enesekindlust ning julgust enda eest seista. Samuti on see talle andnud kiiret ja taktikalist mõtlemist, erinevate olukordade kalkuleerimist ja nende lahendamist, lisaks tasakaalukust ja julgust igas elusituatsioonis.

Purjetamist peetakse sageli kalliks ja ohtlikuks spordialaks. Kuidas sa ühe purjesportlase argipäeva iseloomustaksid?

Seni, kuni laps alles otsib ja katsetab, kas purjetamine talle üldse meeldib, ei ole see sugugi kallim kui mõni teine spordiala, mille harrastamiseks on vajalik varustus. Kui aga huvi kasvab, sõit hakkab hästi välja tulema ja võistlustel saavutatakse häid kohti, on muidugi põhjust mõelda parema varustuse ja mugavama riietuse peale. See on minu arvates perspektiivi küsimus – investeering lapse vaimsesse ja füüsilisse arengusse.

Kuna Eestis kestab hooaeg sisuliselt maist septembri lõpuni, hoiavad purjetajad end ülejäänud aasta füüsilises vormis teiste aladega: teevad kergejõustikku, käivad jõusaalis ja suusatavad. Võimalusel osaletakse varakevadel laagrites Lõuna-Euroopas, et sõiduvormi hoida. Kokkuvõttes on tegemist väga mitmekülgse spordialaga. Lapsevanema vaatest on lihtsalt imeline, et lapsel jagub suvel põnevat tegevust ning ta viibib sedavõrd palju aega värskes õhus.

LHV sisenejasari on paljude noorte jaoks esimene võistluskogemus. Kuidas kirjeldad sealset õhkkonda neile, kes pole kunagi ühelgi etapil käinud?

See on suurepärane võistlussari just algajatele poistele ja tüdrukutele, kes on läbinud baaskursuse, leidnud oma kire ja soovivad trennidega jätkata. Selles sarjas võisteldes saavad nad oma esimese päris võistluskogemuse ja teadmised: õpivad tundma reegleid ja võistluslippe, saavad teada, kuidas stardiks valmistuda ja millal veele minna. LHV sari on noortele purjetamishuvilistele asendamatu stardipakk, sest annab vajalikud oskused ja kogemused edasisteks karikavõistlusteks. Ja mis kõige vahvam: lapsed leiavad uusi sõpru üle terve Eesti, sest võistlusi peetakse meie erinevates armsates väikesadamates.

Milline on sinu lemmikmälestus mõnelt suviselt võistluselt või treeningult, mis võtab purjetamise olemuse kõige paremini kokku?

See oli 2024. aasta kevadel Itaalias Garda järvel toimunud regatil, kus osales pea tuhat Optimisti üle kogu maailma. Vaatasin seda kaldalt ega suutnud mõista, kuidas on võimalik, et need eri rahvustest pisikesed tüdrukud ja poisid saavad üldse aru, millal startida ja kuhu nad seal hiiglaslikul järvel sõitma peavad. Pärast esimest võistluspäeva küsisin seda pojalt ja sain vastuseks: „Ega ma ei saanudki aru, hakkasin lihtsalt teiste järgi kuskile minema!". Ehk teisisõnu, purjetamises ei saa sa kunagi midagi planeerida, vaid väike kapten teeb kõik otsused kohapeal ja käigu pealt.

Mida sa soovitaksid lapsevanemale, kes praegu veel kaalub, kas viia oma laps purjetamistrenni?

Purjetamine on spordiala, mida pole võimalik staadioni või väljaku kõrval seistes oma silmaga jälgida ja selle põhjal otsustada, mida sinu laps teeb ning kuidas tal see parasjagu välja tuleb. See peab olema puhtalt lapse enda soov proovida. Lapsevanema roll on uskuda ja tema valikut toetada, sest tulemusi näeb siin vaid võistlustabelist punktidena ja lapse motivatsioonist selle alaga tegeleda.

LHV toetab Eesti Optimist Klassi Liitu, et tuua rohkem lapsi ja noori purjespordi juurde ning aidata kaasa Eesti purjetamise järelkasvule.