Catlin Vatsel: Esimene kodu ei pea olema ideaalne, see peab olema jõukohane

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel tutvustab, millised võimalused on noortel oma esimese kodu soetamiseks ka siis, kui stardipositsioon ei ole ideaalne, ning miks tasub panka pöörduda varem, mitte hiljem.

Noorte huvi oma kodu soetamise vastu on Eestis jätkuvalt väga tugev. Sageli tekib esimese kodu mõte samal ajal, kui algab iseseisvam elu: kolitakse teise linna õppima, alustatakse esimest täiskohaga tööd või soovitakse lõpuks omaette elada.

Oma kodu soetamine on loomulik ja positiivne samm, kuid viimase kümnendi kiire hinnakasv on muutnud selle varasemast keerukamaks. Probleem ei ole mitte noorte tahtmises, vaid selles, kuidas täita koduostuks vajalikud rahalised eeldused.

Noored on kodu soetamisest huvitatud

LHV tellimusel tehtud Norstati uuring näitab, et Eesti noored on valmis oma kodu nimel pingutama: enamik säästab, osa teeb lisatööd või kaalub investeerimist. Suurimaks takistuseks peavad noored just omafinantseeringu kogumist, mitte laenu kättesaadavust.

Sageli kohtun noortega, kes arvavad, et kui neil omafinantseering või ideaalne tagatis puudub, pole mõtet panka pöördudagi. Tegelikkuses on lahendusi rohkem.

Kui sissemakse jääb napiks, võib esimesel kodulaenul olla abiks lisatagatis, näiteks emale-isale kuuluv kinnisvara, või riiklikud meetmed, nagu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluasemelaenu käendus. Mõnele noorele tuleb lapsevanem kaastaotlejaks, et toetada oma lapse esimest sammu kinnisvaraturul.

Esimene kodu ei pea seega sündima ideaalsest lähtekohast. Rõhutan alati laenunõustamisel, et lahendus peab olema kõigile asjaosalistele arusaadav ja jõukohane – see on kõige tähtsam. Need on sageli ajutised lahendused, millest saab hiljem edasi liikuda.

Koduost ei ole sprint

Viimase aastaga on noorte laenuvõimekus ja kindlustunne mõnevõrra paranenud. Euribori langus on muutnud laenumaksed prognoositavamaks ja tööjõuturg on püsinud tugev.

Pank vaatab laenuotsust tehes alati tervikpilti: laenusoovija sissetulekuid ja kohustusi ning seda, kui suur osa igakuisest sissetulekust kuluks laenumaksele.

Positiivne signaal on ka säästmisharjumus, sest see näitab, et inimene oskab oma rahaasju pikemas vaates planeerida. Koduost ei ole mitte sprint, vaid pikk teekond, kus iga teadlik samm loeb.

Kõige sagedamini takistab noori laenutehingu sõlmimisel see, et nad ootavad oma esimeselt kodult liiga palju või kardavad panka pöörduda liiga vara, mitte see, et nad ei kvalifitseeru laenule. Praktikas on esimene kodu enamasti nn starter-kodu: soovitust väiksem, tagasihoidlikum ja kompromissidega. See on vaheetapp, mitte lõpp-punkt.

Oluline ei ole mitte see, et esimene kodu oleks unistuste kodu, vaid et see aitaks liikuda üürnikust omanikuks ja looks aluse edasiseks, ütlen laenusoovijatele tihti. Teadlikult valitud esimene kodu annab noorele aja jooksul juurde nii kindlustunnet kui ka võimalusi teha kinnisvaras järgmisi samme.