5 küsimust, mida enne esimese kodulaenu võtmist endalt küsida

Anette Saiko on LHV noortesegmendi kodulaenuhaldur. Viimased kolm aastat on ta aidanud noortel teha üht elu olulisemat finantsotsust – võtta oma esimene kodulaen. Igapäevaselt nõustab ta kliente kodulaenu tingimuste, laenuvõimekuse, omafinantseeringu ning koduostu ettevalmistamise teemadel ning näeb kõrvalt, millised küsimused ja kõhklused noori kõige enam saadavad. Panime kokku viis küsimust, mida Anette sõnul tasub enne kodulaenu taotlemist ja koduotsingute alustamist kindlasti endalt küsida.

Küsimus 1. Mida pank minu pangakontol tegelikult vaatab?

Lühidalt: kodulaenu tingimuste hindamisel vaatab pank eelkõige stabiilset sissetulekut, finantskäitumist ja säästmisharjumust.

See on üks sagedasemaid küsimusi, mida noored kodulaenu peale mõeldes küsivad. Sageli uuritakse ka seda, millised on tegelikult kodulaenu tingimused ning mida pank laenutaotluse hindamisel kõige rohkem jälgib.

Kodulaenu taotlemisel on sissetulek kindlasti oluline, kuid sama oluline on see, kuidas inimene oma rahaga igapäevaselt ümber käib. Pangale annab konto väljavõte üsna hea ülevaate sellest, kui jätkusuutlik on inimese tänane elukorraldus ja kui hästi ta tulevikus laenumaksetega toime võiks tulla," selgitab Anette Saiko.

Kõige sagedamini võivad laenuvõimekust mõjutada ebastabiilne sissetulek, näiteks katseaeg või lühike tööstaaž, samuti järelmaksud, krediitkaardid ja muud laenukohustused. Tähelepanu pööratakse ka sellele, kas kuu lõpus jääb raha üle või kulub kogu sissetulek regulaarselt ära. Oluline on ka säästmisvõime, sest regulaarne raha kõrvale panemine näitab, et inimene suudab oma kulusid planeerida ning on valmis ootamatustega toime tulema. Vastupidiselt võib säästude puudumine viidata sellele, et ka väiksemad muutused sissetulekus või kuludes võivad tulevikus raskusi tekitada.

Paljud noored keskenduvad kodulaenu taotledes eelkõige sellele, kui suur on nende palk. Tegelikult on kodulaenu tingimuste täitmisel oluline kogu finantskäitumine. Pank soovib näha, et inimene tuleb oma igapäevaste kohustustega toime ning suudab tulevikus kodulaenu makseid järjepidevalt tasuda.

„Kui plaanid lähiaastatel kodu osta, siis tasub vähemalt 3–6 kuu jooksul näidata stabiilset finantskäitumist. See tähendab, et väldid tarbetuid laenukohustusi, hoiad kulud kontrolli all ning kasvatad järjepidevalt sääste. Hea finantskäitumine ei teki üleöö, vaid kujuneb harjumuste tulemusena," ütleb ta.

Samuti soovitab Anette tähelepanu pöörata sellele, et sissetulek oleks ametlik ja läbipaistev. Näiteks lisatööde puhul tasub eelistada tööandjaid, kes sõlmivad lepingu ja maksavad töötasult vajalikud maksud. See annab pangale kindluse sissetuleku jätkusuutlikkuse osas ning aitab noorel hiljem oma maksevõimekust tõendada.

Enne koduotsingute alustamist tasub noortel uurida ka erinevaid kodulaenu tingimusi ning kasutada kodulaenu kalkulaatorit, mis aitab hinnata, milline laenusumma ja kuumakse võiksid olla nende sissetuleku juures realistlikud. Kalkulaator annab küll esmase suuna, kuid lõpliku otsuse teeb pank alati inimese tegeliku finantsolukorra põhjal.

Küsimus 2. Mida ma endale üldse lubada saan?

Lühidalt: enne kodu ostmist tasub kasutada kodulaenu kalkulaatorit ning lähtuda eelkõige jõukohasest kuumaksest, mitte maksimaalsest võimalikust laenusummast. Lisaks tänasele sissetulekule tuleb arvestada ka tulevaste muutuste, intressimäärade ja ootamatute kuludega.

„Mina soovitan kõigepealt mõelda sellele, kui suurt kuumakset saad sa endale mugavalt lubada. Kodu ei tohiks tähendada seda, et kogu ülejäänud elu tuleb üles ehitada ühe laenumakse ümber. Eelarvesse peab jääma ruumi ka säästmiseks, hobideks, reisimiseks ja ootamatuteks kuludeks," ütleb Anette. Üldjuhul ei tohiks kõik igakuised finantskohustused kokku ületada poolt netosissetulekust.

Anette rõhutab, et pank hindab maksevõimet teadlikult konservatiivselt. See tähendab, et arvesse võetakse ka võimalikke intressitõuse ja muutusi majanduskeskkonnas. Seetõttu ei pruugi maksimaalne võimalik laenusumma olla alati kõige mõistlikum valik.

„Kodu ostmisel tasub jätta endale hingamisruumi. Kui kogu võimekus kasutada ära viimase euroni, võib iga ootamatu väljaminek või muutus sissetulekus hakata igapäevaelu liigselt mõjutama. Kodu peaks andma kindlustunnet, mitte tekitama pidevat survet," selgitab ta.

Küsimus 3. Kas kodu tasub osta üksi või koos kellegagi?

Lühidalt: ühine kodulaen ja koos kodu ostmine võib suurendada laenuvõimekust ja aidata jõuda oma esimese koduni kiiremini, kuid enne ühise kohustuse võtmist tasub läbi mõelda vastutus, võimalikud riskid ja pikaajalised plaanid.

Paljude noorte jaoks tekib esimese kodu ostmisel küsimus, kas võtta kodulaen üksi või koos kaaslasega. Kahe peale kodu ostmine aitab enamasti suurendada laenuvõimekust, sest arvesse läheb kahe inimese sissetulek. Samas ei ole see ainult finantsotsus.

„Koos kodu ostes tasub mõelda mitte ainult sellele, mida see võimaldab täna, vaid ka sellele, millised kohustused kaasnevad sellega tulevikus. Mõlemad laenuvõtjad vastutavad laenu eest täies ulatuses ning see kohustus ei kao ka siis, kui elu teeb ootamatu pöörde," selgitab Anette.

Seetõttu tasub enne ühise laenu võtmist läbi rääkida ka keerulisemad teemad: kuidas jagatakse igakuiseid kulusid, mis saab kodust siis, kui ühe inimese sissetulek väheneb või kui ühel päeval otsustatakse erinevaid teid minna.

Kui elukaaslasega ühise kohustuse võtmine tundub veel liiga suur samm, pakub LHV noortele võimalust kaasata laenutaotlusesse lapsevanem. Selline lahendus võib aidata olukorras, kus noore sissetulek või omafinantseering ei võimalda veel soovitud mahus kodulaenu saada.

„See ei pea olema eluaegne lahendus. Kui noore sissetulek aja jooksul kasvab ja laenujääk väheneb, on võimalik vanem hiljem laenukohustusest vabastada. Nii saab noor teha esimese sammu kinnisvaraturule varem, kuid liikuda ajas täielikult iseseisva vastutuse poole," ütleb Anette.

Küsimus 4. Kas esimese kodu puhul tasub teha kompromisse?

Lühidalt: Esimene kodu ei pea olema täiuslik. Sageli on kõige mõistlikum valida jõukohane starter-kodu, mille omafinantseering ja kuumakse jäävad mugavalt eelarvesse ning mis aitab teha esimese sammu kinnisvaraturule.

„Tihti nähakse kinnisvaraportaalides väga erinevaid kodusid ja tekib loomulik soov leida kohe see kõige õigem. Tegelikult on esimese kodu puhul sageli mõistlik mõelda sellele, milline lahendus on täna jõukohane ja toetab sinu järgmisi samme," räägib Anette.

Noorte puhul ei ole suurim väljakutse sageli mitte kodulaenu saamine, vaid vajaliku omafinantseeringu kogumine. Seetõttu tuleb esimese kodu puhul sageli teha teadlikke kompromisse kas asukoha, suuruse või kodu seisukorra osas. Kuigi EIS-i eluasemelaenu käendus võib aidata vähendada vajalikku kodulaenu sissemakset, tasub arvestada, et lisaks omafinantseeringule tuleb raha planeerida ka notaritasude, hindamisakti ning kodu sisustamise jaoks.

Kompromisse tehakse kõige sagedamini asukoha, suuruse või kodu seisukorra osas. Mõnikord tähendab see veidi väiksemat korterit, mõnikord kodu piirkonnas, mida esialgu ei olnud plaanis kaaluda. Oluline on leida tasakaal soovide ja võimaluste vahel.

Anette sõnul tasub esimese kodu ostmisel vaadata otsusest veidi kaugemale kui järgmised paar aastat. Karjäär, sissetulek ja elukorraldus võivad noorel inimesel ajas kiiresti muutuda ning koos nendega muutuvad sageli ka ootused kodule.

„Esimene kodu ei pea olema lõpp-peatus. Sageli on see esimene samm kinnisvaraturule ehk nn starter-kodu, mis aitab liikuda üürnikust omanikuks ning luua tugevama aluse järgmisteks otsusteks tulevikus," selgitab ta.

Just seetõttu ei tasu jääda ootama ideaalset hetke või ideaalset kodu. Sageli on kõige olulisem leida lahendus, mis on täna jõukohane, jätab eelarvesse piisavalt hingamisruumi ja võimaldab samal ajal oma eesmärkide poole liikuda.

Küsimus 5. Kuidas valmistuda oma esimese kodu ostmiseks?

Lühidalt: Arvesta koduostu lisakuludega, julge unistada suurelt ning tule panka nõu küsima pigem varem kui hiljem.

„Sageli keskendutakse ainult korteri hinnale ja omafinantseeringule. Tegelikult tuleb arvestada ka notaritasude, hindamisakti, võimaliku remondi ja sisustamisega. Kui ostad päris oma esimese kodu, siis avastad kiiresti, et lisaks diivanile ja voodile on vaja ka potte, voodipesu, tolmuimejat, koristusvahendeid ja kümneid muid väikseid asju, mis kokku võivad moodustada päris suure summa," räägib Anette.

Samas ei tähenda ettevalmistus ainult arvutamist ja eelarve koostamist.

„Unistada tuleb ka. Minu arvates sünnivad suured eesmärgid alati sellest, et julged neid endale kõigepealt ette kujutada. Unistused annavad suuna, aga eesmärgini jõuavad need, kes teevad iga päev väikseid samme selle nimel."

Ja kui esimesed ettevalmistused on tehtud, ei tasu jääda ootama ideaalset hetke.

„Paljud noored arvavad, et panka tasub tulla alles siis, kui korter on välja valitud. Tegelikult soovitan nõu küsida palju varem. Nii saad paremini aru oma võimalustest ning oskad teha järgmisi samme juba teadlikumalt."

Kui soovid oma võimalusi täpsemalt kaardistada või arutada läbi kodulaenu tingimused, omafinantseeringu ja võimaliku laenusumma osas, siis broneeri aeg vestluseks Anettega talle kirjutades anettes@lhv.ee.