LHV Pensionifond L

10%

-10%

10%

10 aasta netotootlus

Riskiklass

25,13%

100%

Investeerib Eestisse

42843

Investorite arv

Sobib kui

oled keskmise riskitaluvusega,
sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.

Vali see fond

Kriisikindel lipulaev L

Fondi L strateegia lähtub põhimõttest, et korraliku tootluse eeldus on oskus vältida suuri kaotusi. Seepärast hajutame selle fondi investeeringud mitme varaklassi vahel. Kuna aktsiate osakaal on fondis mõõdukas, sõltub fond ka aktsiaturgude käekäigust vähem.
Kinnisvara moodustab varaklassina veidi üle 20% fondi investeeringutest, pakkudes inflatsioonilises keskkonnas kindlat ja stabiilset rahavoogu. Kinnisvaraobjekte hindame kord aastas.
L on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.

Osaku hind

...

Kristo Oidermaa

LHV fondijuht

„Kui portfell on rahapaigutuse poolest mitmekesine, siis on võimalik tulla ka kriisidest välja väga väheste kadudega. Pensionifond L on olnud juba 12 aastat järjest positiivse tootlusega.“

Turu ülevaade

Tutvu fondi eesootavate muudatustega

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga

Suurimad investeeringud
ZKB Gold ETF	4,24%
Invesco MDAX UCITS ETF	3,81%
Investindustrial VII L.P.	3,62%
EfTEN Real Estate Fund	2,79%
Partners Group Direct Equity 2019	2,55%
East Capital Baltic Property Fund III	2,43%
AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF	2,22%
Barrick Mining Corp	2,13%
iShares Gold Producers UCITS ETF	2,07%
Fortum	1,94%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
East Capital Baltic Property Fund III	2,43%
Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III	1,79%
East Capital Real Estate Fund IV	1,74%

Varaklassid

Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 30.06.2025)	819 786 111 €
Fondivalitseja	LHV Varahaldus
Omaosalus fondis	1 350 000 osakut
Depootasu määr	0,0409% (maksab LHV)
Depositoorium	AS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,6120%

Edukustasu: Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,48%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2024. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

Tingimused

Prospektid

Aruanded

Muud dokumendid

2025

2024

Juuni 2025: Turud jätkasid tõusulainel

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.

Turud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.

Juunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.

Mai 2025: Turgude taastumine kaubandussõjast

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Mais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.

Jätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks.

Eelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.

LHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud.

Aprill 2025: Trumpi Ameerika mäed

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Aprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%.

Euroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.

Aprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i.

Kuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).

Viimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.

Baltikumi suurim erakapitalifond BaltCap teatas aprillis, et on müünud rahvusvahelistel turgudel tegutseva Eesti tehnoloogiaettevõtte Ridango uuele omanikule: Euroopa juhtivale tarkvarainvestorile Bregal Milestone. BaltCap omandas Ridango enamusosaluse aastal 2020 ning selle aja jooksul on suutnud toetada ettevõtte kiiret kasvu nii orgaaniliselt kui ka ettevõtteid omandades. Kuigi praegu asub Ridango suurim kontor Eestis, plaanitakse viia peakontor Rootsi, et lihtsustada planeeritavaid oste ja ülevõtmisi. Ridango tegutseb paljudel turgudel piletitasu automatiseeritud kogumise ja reisijate reaalajainfo edastamise valdkonnas.

Aprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.

Märts 2025: Tariifide kiuste stabiilsed tulemused

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Arenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.

Suurendasime oma positsiooni Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksis MDAX. Kuu jooksul kasvatasid fondi tootlust enim meie kullaga seotud investeeringud, mis kallinesid 5–13%, ja Equinor, mis tõusis 11%. Kõige negatiivsema panuse andsid MDAX-i indeks (–2,6%), Novo Nordisk (u –26%) ja Glencore (–13%). Viimase paari kuu jooksul oleme fondi portfellidesse lisanud positsioone Saksamaalt, kus näeme tulevikupotentsiaali suurema riigieelarve defitsiidi tõttu, ja see peaks mõjuma hästi ka kohalikele aktsiaturgudele.

Märtsis teatas Eesti idufirma Blackwall (varasema nimega Botguard) 45 miljoni euro suurusest edukast B-seeria rahastusvoorust. Seda juhtis Euroopa B2B-tarkvarainvesteeringutele keskendunud riskikapitalifirma Dawn Capital. Rahastusvoorus osales ka osa seniseid investoreid, näiteks MMC ja Tera Ventures. Blackwall arendab tehisintellektil põhinevaid turvalisuse ja veebitaristu lahendusi ning on kanda kinnitanud juba mitmes piirkonnas üle maailma. Ettevõtte tarkvara kaitseb üle 2,3 miljoni veebilehe ning lähiajal plaanitakse laieneda nii USA-sse kui ka Aasiasse.

Üks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.

Veebruar 2025: Kas Euroopa on pead tõstmas?

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Veebruarikuu oli president Donald Trumpi ametisse astumise tõttu turgudel päris volatiilne. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes dollarites mõõdetuna kuu jooksul 1,4% ja Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 3,4%. Arenevate turgude indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 0,4%, kuigi Hiina kasvas lausa 11,7%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus veebruaris väärtust juurde 3,2%.

Vähendasime eelmisel kuul fondi kulla- ja energiapositsioone ning müüsime ära osaluse Metso Corporationis. Juurde ostsime Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksifondi. Kuu jooksul andsid meie portfellidesse suurima panuse Hiina ettevõte Alibaba (tõus u 44%), Euroopa pankade indeksifond (tõus u 13,5%), kullakaevur Barrick Gold (tõus u 8,9%) ja Soome energiaettevõte Fortum (tõus u 7,8%). Kõige kehvema tulemusega lõpetasid veebruarikuu fondi investeeringud energiasektorisse (langus 19–25%) ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtetesse (langus 8–15%).

Oleme viimase aasta jooksul vaikselt oma portfelle hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitali tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid. Oleme neid valinud nii Põhjamaadest kui ka Ameerika Ühendriikidest. Veebruaris vaatasime oste tehes lisaks rohkem Mandri-Euroopa poole.

EfTEN Kinnisvarafond II müüs veebruaris Kaunase terminali logistikakompleksi Leedu varahaldusettevõttele Prosperus. Tehingu väärtus oli 18,2 miljonit eurot. Kompleksi pindala on 28 737 ruutmeetrit ja kompleks asub olulises tööstuspiirkonnas. Prosperus on Leedu üks suurimaid kinnisvarainvestoreid, mis on tuntud oma strateegiliste investeeringute poolest just Baltikumis ja keskendub suure potentsiaaliga objektidele.

Jaanuar 2025: Aktsiaturgudel algas aasta tugevalt

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Aasta on arenenud turgudel alanud tugevalt. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks lõpetas jaanuari dollarites mõõdetuna 2,7% ja Euroopa Euro Stoxx eurodes mõõdetuna 8,1% juures. Arenevate turgude indeks tõusis kuuga dollarites 1,7%, sealhulgas turu suurim liige Hiina 0,6%. OMX Baltic Benchmarki indeks kallines eurodes mõõdetuna 5,3%.

Kuu jooksul müüsime ära Volkswageni aktsiad ja muid suuremaid tehinguid ei teinud. Kõige rohkem suurendasid fondi tootlust jaanuaris kullapositsioonid, mis kallinesid 8–19%, ja Euroopa pankade indeksifond, mille väärtus kasvas ligikaudu 11%. Suurimad langejad olid fondi energiametallide ettevõte Freeport-McMoRan (–5,5%), logistikaettevõte DSV (–6%) ja energiaettevõte Occidental Petroleum (–5,6%). Oleme viimase aasta jooksul oma portfelle vaikselt hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitalitootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.

Erakapitalifond INVL teatas jaanuaris, et sõlmis lepingu, sest soovib müüa Leedu suurima erakliinikute ja -haiglate võrgustiku InMedica Group Soome suurimale tervishoiuteenuste pakkujale Mehiläinenile. Tehing viiakse lõpule pärast konkurentsiametite lõplikke kinnitusi. InMedicat külastab nüüd aastas üle 2,7 miljoni patsiendi 89 asutuses lisaks Leedule ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning aastakäive ulatub üle 150 miljoni euro. Mehiläinen, kes tegutseb Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning on juba 115-aastase ajalooga ettevõte, kavatseb tehinguga tugevdada oma positsiooni Balti riikides, kus on näha kiiresti kasvavat tervishoiuturgu.

Läti Citadele pank maksis eelmisel kuul tagasi oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakirja. See oli börsil noteeritud, kuid LHV pensionifondid olid kõik need aastad olnud ankurinvestor, sest tegu oli osaga meie aastail 2016–2019 tehtud investeeringutega Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadesse. Investeeringu olime teinud Leedus Šiaulių, Lätis Citadele ning Eestis Coopi panka ja Bigbanki. Kohalike pankade äri on Baltikumis selle ajaga kasvanud, turuosa on laienenud ja samuti on käima läinud nende pankade allutatud võlakirjade avalik turg. LHV pensionifondid teenisid siit head intressi ja aitasid ühtlasi anda tõuke kohaliku finantsturu arengule.

Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.

Detsembris ostsime fondi portfelli uutest nimedest Ameerika Ühendriikide ettevõtte United Rentals, mis annab rendile ehitustehnikat, ja ravimitööstuse ettevõtte Novo Nordisk. Kuu jooksul panustasid tootlusesse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%) ja üks meie energiainvesteering, Antero Resources (+7.2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, ja energiametallide investeeringud, mille väärtus kahanes 9–14%.

Oleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.

2024. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud.

Fondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond L müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.

Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

2025. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.

President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?

Erinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.

Nii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.

Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead

USA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.

Eks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata.

Aprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?

Paljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl tariffs) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.

President Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste intervjuude katkendeid kui ka intervjuud USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.

Värske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.

Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale

USA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.

Pilt
Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times

USA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule.

See ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.

Tänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.

Enamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.

aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.

Pilt
Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale.

Pärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.

LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud

LHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.

Kui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.

LHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.

Ka meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.

Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult

LHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.

Praegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Indeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.

Üllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.

See on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.

Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost

LHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.

Koolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.

Olime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?

LHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.

Kui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.

Nagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.

2002. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.

Aeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.

Sellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?

Ma usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.

Ehk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.

Aprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl liberation day) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?

Rohkem...

Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?

Vaata lisaks