LHV Pensionifond L
Sobib kui
- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
- oled keskmise riskitaluvusega,
- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Strateegia
Fondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.05.2022 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
EfTEN Kinnisvarafond | 5,12% |
ZKB Gold ETF | 4,31% |
iShares Gold Producers UCITS ETF | 4,15% |
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,34% |
German Government 1.5% 04/09/22 | 2,79% |
Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,52% |
East Capital Baltic Property Fund III | 2,45% |
SG Capital Partners Fund 1 | 2,23% |
KJK Fund II Balkan Discovery A June 2014 | 2,17% |
Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,11% |
Suurimad Eesti investeeringud
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
EfTEN Kinnisvarafond | 5,12% |
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,34% |
East Capital Baltic Property Fund III | 2,45% |
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 31.05.2022) | 775 109 107,01 € |
Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 2 000 000 osakut |
Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,6240%
Edukustasu: Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,24%.
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,62%
Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Tingimused
Prospektid
Mai 2022: aktsiaturud püsisid languskursil
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Maikuus jätkasid turud valdavalt langemist. Eurodes mõõdetuna odavnes üleilmne indeks MSCI World 1,4% ja USA 500 suurimat börsiettevõtet peegeldav S&P 500 indeks 1,7% ning USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite isegi 3,7%.
Jaapani ja Euroopa börsiindeksid olid mõnevõrra erandiks, sest kuu jooksul kallines Jaapani Nikkei indeks eurodes 1,4% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 0,9%. Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets odavnes samas 1,6%. Kohalikud Balti turud liikusid maikuus erinevates suundades: Tallinna börsiindeksi väärtus kahanes 2,5%, samas kui Riia ja Vilniuse indeks kasvasid vastavalt 11,2% ja 0,8%.
Börsil noteeritud aktsiapositsioonidest pakkusid positiivset tootlust pankade ja energiasektori aktsiad. Muudes aktsiapositsioonides nägime pigem hinnalangust. Kuu lõpuks fondi börsil noteeritud aktsiapositsioonid märkimisväärset muutust läbi ei teinud.
Kiire inflatsiooniga keskkonnas on fond investeerinud aktsiaturgudel tugevalt toormesektoriga seotud aktsiatesse. Mais kasvatasime natuke vase ja energiasektoriga seotud aktsiapositsioone ning müüsime osa toormesektoriväliseid väiksemaid aktsiainvesteeringuid.
Allkirjastasime võlakirjaportfelli järgmise kohaliku investeeringu, kui Bigbank väljastas otse meie pensionifondidele võlakirju. Intressimakse on 7,5% aastas ja ettevõttel on esimene võimalus tagasimakseks viie aasta pärast.
Intresse tõstetakse praegu järsult nii siinsetel kui ka rahvusvahelistel turgudel. Ühes sellega kasvavad tunduvalt ka väljavaated teenida võlakirjadelt suuremat tootlust.
Aprill 2022: aktsiaturud jäid müügisurve alla
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Aprillikuus aktsiaturud valdavalt langesid ja tuntavat nõrgenemist nägime ka euro vahetuskursi puhul, mis odavnes USA dollari vastu kuu jooksul 5%. Eurodes mõõdetuna kukkusid kuu jooksul üleilmne indeks MSCI World 3,3%, USA börsi kajastav S&P 500 indeks 4,2% ja USA tehnoloogiasektori börsiettevõtteid peegeldav indeks Nasdaq Composite 8,9%.
Erandid polnud ka Jaapan, Euroopa ja arenevad turud: Jaapani Nikkei indeks langes aprillis eurodes mõõdetuna 5,6%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 2,1% ning arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 1%. Veidi teistsugune pilt avanes Balti turgudel, kus ainsana kukkus Riia börs: 16,7%. Seevastu Tallinna ja Vilniuse börs kasvasid aprillis vastavalt 0,3% ja 2,3%.
Aprillis teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud taristuinvesteeringutele pühendunud fond BaltCap Infrastructure Fund investeerib Lätis asuvatesse 30 MW võimsusega päikeseparkidesse. Need plaanitakse rajada kolme aasta jooksul ning investeering tehakse koostöös ettevõtetega AJ Power ja AJP Capital. Pikema aja vältel plaanitakse laieneda kogu Baltikumi ja sellega suurendada portfelli koguvõimsust 100 MW-ni.
Fondi börsil noteeritud aktsiapositsioonid tegid aprillis läbi väikese languse. Kuu lõpus odavnes osa fondi toormesektori investeeringutest, kuna Hiina radikaalne võitlus koroonaviiruse vastu halvas järjest suurema osa sealsest majandusest. See vähendas paljude toormete ja kaupade nõudlust.
Pikas plaanis pole aga toormesektoris pakkumisprobleemid kuhugi kadunud. Fondi aktsiainvesteeringud püsivad enamikus toormesektoriga seotud ettevõtetes, mis on selle aasta börside üldise languse taustal pakkunud positiivset tootlust. Võimaluste tekkides oleme hinnalangusest valmis toormesektoriga seotud positsioone täiendama.
Olulisi aktsiainvesteeringute tehinguid fondis aprillis ei tehtud.
Märts 2022: fondi aktsiapositsioone toetas toormehindade tõus
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid
Märtsis liikusid maailma börsid üpris erinevates suundades. Kui eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 3,7% ja USA börsi peegeldav S&P 500 indeks lausa 4,7%, siis Euroopa Euro Stoxx 50 indeks näitas kerget langust (0,5%) ja Jaapani Nikkei indeks kerget tõusu (0,4%) ning arenevaid turge kajastav indeks MSCI Emerging Markets odavnes 1,4%. Balti börsid liikusid märtsikuus samuti eri suundades: Tallinna börsi väärtus kasvas kuu ajaga 1,8%, Riia börsi väärtus vähenes 4,8% ja Vilniuse börs jäi eelmise kuuga võrreldes peaaegu samale tasemele, odavnedes 0,3%.
Erakapitaliinvesteeringute portfelli lisandus uue investeeringuna Astorg Mid-Cap I. See erakapitalifond otsib investeerimisvõimalusi Euroopa keskmise suurusega ettevõtete seas, täpsemalt on fookuses tööstus-, äriteenuste, tervishoiu- ja tarkvarasektor. Astorg on asutatud 1998. aastal Prantsusmaal ning haldab üle 15 miljardi euro ulatuses varasid. Ettevõttel on osakond Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Itaalias, Saksamaal, Luksemburgis ja USA-s.
LHV pensionifondid omandasid büroohoone Tallinnas Sõpruse pst 157, mis on Eesti üks nii-öelda rohelisemaid ärihooneid. Kristiine linnaosas asuv büroohoone on valminud 2015. aastal. Hoones on üüritavat pinda üle 2500 m2 ja ankurüürnik on mainekas infotehnoloogiaettevõte AS Proekspert.
Sõpruse pst 157 hoone eristub ülejäänud Tallinna büroohoonetest oma rohelahenduste poolest: hoone on arendatud green building'u kontseptsiooni põhimõtteid järgides, mis teeb sellest ühe jätkusuutlikuima ärihoone Eestis. Hoone ammutab oma kütte- ja jahutusenergia maa-alustest energiavaiadest ning elektrienergiat saab katusel olevast päikesepargist. Jahutusvajaduse vähendamiseks on akendel päikese eest kaitsvad sirmid ja ribid. Lisaks kasutatakse hoone tualettides loputusveena katuselt kogutud vihmavett.
Märtsis jätkasime börsil noteeritud aktsiapositsioonide hoidmist toormesektoris, kus sõjategevus Ukrainas võimendas seniseid trende ja suurendas veelgi paljude toormete struktuurset puudujääki maailmaturgudel. Kuuga kerkisid toormehinnad keskmiselt 10% ja sektori ettevõtted meie fondis said sellest tõusust märgatavalt kasu. Suurima panuse tõusu andsid kulla ja hõbedaga seotud aktsiapositsioonid ning energiaettevõtted. Üksikaktsiatest panustasid hinnatõusu enim kullakaevandusettevõtted Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold.
Fondi võlakirjaportfellis tegime viimase väljamakse Eesti taastuvenergiaettevõtte Sunly väärtpaberite märkimiseks. Ettevõte on võtnud rajatavate päikeseparkide rahastamiseks vajalikud võlakirjad nüüd täies ulatuses kasutusele. Võlakirjade intress on 8% aastas ja need lunastatakse hiljemalt 2025. aasta lõpul.

Suurte muutuste aeg eeldab distsipliini ja paindlikkust
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Alates veebruari lõpust on uudistes domineerinud Venemaa brutaalne sissetung Ukrainasse. See on teise maailmasõja järgse ajajärgu suurim geopoliitiline katastroof Euroopas, mille mõju on tunda kõikjal maailmas. Ei saa välistada, et konflikt võib kesta veel pikalt ja märkimisväärselt laieneda enne, kui see suudetakse lahendada.