Kuidas kasvatada rahatarka last? Kõik algab kodust

Lapsevanemad hoolitsevad iga päev selle eest, et laps oleks terve, saaks hea hariduse, liiguks piisavalt ja tunneks end turvaliselt. Lapse tulevikule mõeldakse aastaid ette ning tehakse otsuseid, mis aitavad tal iseseisvas elus paremini hakkama saada. Samas jääb üks oluline teema sageli teiste varju: lapse finantstervis. Kuidas õpetada last rahaga ümber käima? Millal rääkida säästmisest? Kuidas kujundada harjumusi, mis aitavad tal tulevikus teha teadlikke rahalisi otsuseid?

Paraku ei õpetata rahatarkust Eesti koolides veel sellises mahus, et noor saaks sealt kõik vajalikud teadmised kaasa. Seetõttu algab finantskirjaoskus eelkõige kodust. Lapsed õpivad rahaga seotud hoiakuid palju rohkem vanemaid jälgides kui õpikuid lugedes.

Rahaasjad algavad ammu enne esimest palgapäeva

Paljud seostavad lapse esimest pangakontot või pangakaarti kooliminekuga. Tegelikult võib lapsele pangakonto avada kohe pärast sündi. See ei tähenda loomulikult, et vastsündinu hakkaks raha kasutama. Küll aga annab see võimaluse hakata tema tulevikku teadlikult planeerima. Konto loomine aitab koondada lapsele mõeldud sääste ja kingitusi ning luua süsteemi, mille eesmärk on toetada tema tulevasi vajadusi.

LHV Noortekaardi saab lapsele tellida alates kuuendast eluaastast. Just selles vanuses tekivad sageli esimesed iseseisvad raha kasutamise olukorrad: koolibuffees ostmine, sõpradega jäätise söömine või mõni väiksem ost raamatupoes. Samal ajal jääb kontroll lapsevanema kätte, kes saab jälgida tehinguid, seada limiite ning vajadusel rahakasutust suunata.

Noored on kõige vaesemad rikkad ehk aeg on lapse suurim eelis

Kui küsida, mis on investeerimise juures kõige olulisem ressurss, arvavad paljud, et selleks on raha. Tegelikult on vähemalt sama oluline aeg. Lapsel on midagi, mida täiskasvanul enam tagasi saada ei ole: aastakümneid aega. Mida varem alustada säästmise või investeerimisega, seda rohkem saab raha kasvada.

Üks peamisi põhjuseid, miks raha niisama kogumise kasuks otsustatakse või investeerimisega alustamist edasi lükatakse, on hirm ja teadmatus selle ees, kuhu, kui palju ja kuidas investeerida. LHV Kasvukonto ongi loodud just selle jaoks, et investeerimine oleks kõigile jõukohane.

Seejuures ei pea summad olema suured. Kui lapsele koguneb sünnipäevadest, jõuludest või igakuiselt kõrvale pandud rahast väike kapital, võib sellest aastate jooksul kujuneda arvestatav stardipagas.

Veelgi olulisem on harjumus ise. Kui laps õpib juba noorena, et osa rahast kulutatakse, osa kogutakse ja osa pannakse kasvama, muutub see mõtteviis tema jaoks loomulikuks.

Täiskasvanuna tuleb hakata maksma üüri, kommunaalarvete kindlustuste eest ning lisandub veel palju teisi kulusid. Lapsepõlves selliseid kohustusi enamasti ei ole ning just seetõttu on see ideaalne aeg rahatarkuse harjutamiseks.

Väikesed eesmärgid õpetavad suuri oskusi

Lastele ei tasu rääkida ainult kaugetest ja abstraktsetest eesmärkidest. Palju lihtsam on õppida siis, kui eesmärk on konkreetne ja arusaadav. Näiteks võib laps koguda raha uue jalgratta, mängukonsooli, suvelaagri või klassiekskursiooni jaoks. Kui eesmärk on nähtav ja käega katsutav, tekib paremini arusaam sellest, miks tasub raha kõrvale panna.

Vanem saab aidata lapsel seda eesmärki planeerida. Kui soovitud ese maksab 300 eurot ja laps kogub iga kuu 25 eurot, muutub matemaatika praktiliseks ning laps näeb, kuidas järjepidevus viib tulemuseni. Sellised kogemused õpetavad rohkem kui ükski koolitund eelarvest või säästmisest.

Üha enam kasutatakse praktikat, et lapse Kogumiskontole suunatakse igakuine lapsetoetus ning vahel lisatakse omalt poolt veidi juurde. Riiklik lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on 80 eurot kuus. Näiteks LHV statistikast nähtub, et keskmiselt laekub ühes kuus alaealiste Kasvukontole 90 eurot.

Ka (vana)vanemad saavad tuleviku ehitamises kaasa lüüa

Paljudes peredes on kujunenud tavaks, et vanavanemad kingivad lastele raha: olgu sünnipäevaks, jõuludeks või niisama rõõmustamiseks. Kui osa sellest rahast jõuab otse lapse kätte, on see hea võimalus õpetada talle rahatarkust. Samal ajal võiksid nii vanemad kui vanavanemad mõelda teadlikult ka ise võimaluste piires tulevikus tekkivate suuremate kulutuste tarvis kogumisele, näiteks panna väike osa esialgu kingi jaoks mõeldud rahast kõrvale ja kanda see lapse Kogumiskontole, kuhu laps pääseb ligi täisealiseks saades. Mõned pered lähevad sammukese edasi ja panevad võimalusel regulaarselt kõrvale ka lapsele mõeldud toetused, aidates sel viisil järjepidevalt lapse rahalist kindlustunnet kujundada.

Kogutud raha aitab aastaid hiljem katta näiteks juhilubade tegemise kulusid, esimese kodu sisustamist või õpingutega seotud väljaminekuid. Paljudes Eesti piirkondades tähendab haridustee jätkamine pärast põhikooli või gümnaasiumi kodust lahkumist. Mõnikord tuleb kolida teise linna juba gümnaasiumisse, veelgi sagedamini ülikooli. Sel hetkel võib aastaid kogutud puhver osutuda väga väärtuslikuks.

10 küsimust, mida lapsega rahaasjadest rääkides küsida

• Mis on üks asi, mille jaoks sa praegu raha koguda tahaksid?

• Kui sul oleks täna 50 eurot, siis kuidas sa seda kasutaksid? Miks?

• Mis vahe on sinu arvates soovil ja vajadusel?

• Kas mõni asi, mida sa väga tahtsid osta, tundus mõne aja pärast enam mitte nii oluline?

• Kui palju aega või raha oleks vaja, et jõuda sinu järgmise suurema eesmärgini?

• Mille jaoks võiks perel vaja minna raha, mida täna ära ei kulutata?

• Milliste ootamatute olukordade jaoks võiks perel olla sääste?

• Kas raha võiks lisaks kogumisele ka kasvada? Kuidas sina arvad, et see võimalik on?

• Milline on olnud sinu kõige parem või kõige targem ost seni?

• Kui sina oleksid üheks päevaks pere rahandusminister, mille peale kulutaksid, mille pealt säästaksid ja mille jaoks koguksid?