Nagu öeldakse, siis õige aeg investeerimisega alustamiseks oli eile, täna on viimane aeg. Miks see ütlus paika peab ja kuidas alustamise hirmust võitu saada?
Investeerimisega alustamist hoiavad tagasi või lükkavad edasi peamiselt kaks tegurit.
Esiteks kardetakse, et investeerimisalased teadmised ei ole piisavad ning see on liialt keeruline. Teiseks arvatakse, et alustamiseks on vaja palju raha või kardetakse rahast ilma jääda. Ent ajalugu näitab, et kõige tähtsam on alustada võimalikult vara ning seda täpselt jõukohase summaga.
Mullu avaldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringust selgus, et kuigi meedias on investeerimisest üha rohkem juttu, siis laiemat kasutust see elanikkonnas siiski leidnud pole.
Viimase aasta jooksul oli raha kõrvale pannud 69% Eesti elanikest. Pea pooled koguvad raha jooksvale arvelduskontole, paljud hoiustavad ka sularaha või paigutavad raha eraldi kogumiskontole. Investeerimisvõimalusi kasutab aga vaid 13% elanikest.
Võta aega
Ratsutama ei pea alati perutades ning sama kehtib ka investeerimise kohta.
Üks esimesi samme on valida distants, mida „jooksma“ asud. Investeerimine on pikaajaline protsess ning seega mõneti sarnane pikamaajooksuga – pead hästi teadma distantsi pikkust ning hindama realistlikult oma võimeid.
Eesmärk võib olla ükskõik milline, olgu selleks finantsvabaduse saavutamine, oma lapsele elluastumiseks raha kogumine või ümbermaailmareis, ent eesmärk võiks olla väljendatav rahalise numbriga, sest see aitab ka raskematel hetkedel valitud kursil püsida.
Pea meeles, et aeg on investori suurim sõber ning aeg ja investeerimine kokku annavad rahale kumulatiivse tootluse. Albert Einstein on nimetanud seda aegade suurimaks matemaatiliseks avastuseks.
Õpi ennast investorina tundma
Teiseks tasuks end investorina tundma õppida. Pikaajalise investori jaoks üks suurimaid ohte raha kaotada on emotsioonide ajel tehtud otsused.
Kuigi pikas plaanis pole hajutatud aktsiaportfelliga raha kaotamine tõenäoline olnud, tuleb igal investoril arvestada, et portfell võib mingil ajahetkel miinust näidata. Just sellistel hetkedel ei tohiks paanikasse sattuda.
Ehita omale mitmest varaklassist koosnev portfell, et riske harjutada, ära tee otsuseid emotsioonide pealt ning anna oma investeeringutele aega. Igal investoril on oma strateegia, eelistused ja riskitaluvus – leia endale sobiv rada!
Alusta LHV Kasvukontoga
Parim viis väikeste summade ja hajutatud riskiga alustamiseks on LHV Kasvukonto. See võimaldab alustada ka ühe euroga ning investeerida väga madalate kuludega indeksfondidesse.
Portfelli ja selle investeeringute osakaalu saab iga konto omanik ise otsast lõpuni kokku panna. Samuti saab ise valida, kui sageli ja kui palju soovitakse raha investeerida.
Kokku saab oma portfelli hajutada kuni kuue erineva fondi vahel, ent võimalik on kogu raha ka vaid ühte fondi suunata – see on iga investori vaba valik.
Märkida tuleb vaid endale meelepärased fondid ning väärtpaberitehingud tehakse sinu eest. Kõiki Kasvukontol olevaid väärtpabereid saab soovi korral igal hetkel maha müüa.
Lisaks pakub LHV Kasvukonto unikaalset mikroinvesteerimise võimalust, mis võimaldab kasvatada oma investeerimisportfelli märkamatult ja mugavalt iga deebetkaardiga tehtud makse kaudu.
Mikroinvesteerimisel ümardatakse deebetkaardimakse summa järgmise täisarvuni ning see vahe kantakse Kasvukontole.
Näiteks, kui tasud poes kaardiga ostu eest summas 7,1 eurot, siis ümardatakse see järgmise täisarvuni ehk 8 euroni ning nende kahe arvu vahe ehk 90 senti investeeritakse Kasvukonto kaudu valitud fondidesse.
Keskmiselt koguneb mikroinvesteerimisega Kasvukontole 1,1 eurot päevas ehk ligi 400 eurot aastas. Kui investeerida see summa Kasvukontoga pidevalt 25 aasta jooksul, võib selle väärtus 10% keskmise tootlusega kasvada ligi 40 000 euroni.
