Kinnisvaraturul on tunda stabiilsust – ostjate kindlustunne on tasapisi kasvamas

Aasta esimene pool on kinnisvaraturul möödunud mõõduka, kuid märgatava taastumise tähe all. Hoolimata sellest, et majanduskeskkond on endiselt mõjutatud maksutõusudest ja laenukuludest, näitavad mitmed trendid, et ostjate kindlustunne on tasapisi kasvamas ning kinnisvara taskukohasus paranemas. See annab annavad alust mõõdukale optimismile.

Domus Kinnisvara ülevaade kinnitab, et Harjumaa elukondlikul kinnisvaraturul on näha stabiilsuse märke – eriti järelturu osas. Domuse kutseline hindaja Martin Metsma tõdeb, et turgu toetab selgelt nii euribori langus kui ka palgakasv, mis suurendavad ostjate valmisolekut teha kaalutletud otsuseid. „Stabiilsena püsinud hinnatase on kindlasti aidanud usaldusel taastuda,“ lisab ta.

Kodulaenude refinantseerimine elavdas turgu

Üheks möödunud aasta olulisemaks muutuseks, mis kandus ka tänavusse, oli kodulaenude refinantseerimise laine. See tõi kaasa tihedama konkurentsi pankade vahel ning pakkus klientidele selgeid võite.

„Näiteks jõudis 2023. aastal LHV-sse teiste pankade kodulaene ligi 160 miljoni euro väärtuses,“ toob välja LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel. „Samas suutsime hoolimata üldise turu aeglustumisest kasvatada uute kodulaenude mahtu koguni 65% võrreldes aasta varasemaga – see näitab, et inimesed ei tee otsuseid pelgalt intressimäära põhjal, vaid otsivad läbipaistvaid ja paindlikke tingimusi.“

Catlini sõnul tasub kodulaenu võttes küsida pakkumisi mitmest pangast ja pöörata tähelepanu ka muudele kuludele. „Näiteks on LHV-s kodulaenu puhul lepingutasu null, hindamine tasuta ja refinantseerimisel maksame kliendi eest notaritasu. Lisaks on laenu ennetähtaegne tagastamine tasuta ja võimalik ilma etteteatamiseta,“ selgitab ta.

Ostjate turg soosib läbimõeldud otsuseid

Tallinna korteriturul on eriti aktiivne järelturg – Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn ja Kristiine on piirkonnad, kus tehingute arv on tasapisi kasvanud. Metsma sõnul pakuvad müüjad seal sageli ka soodustusi, mistõttu on ostjatel võimalik rahulikult võrrelda ning otsustada.

Ka uusarendused on taas liikumas: ehitushindade stabiliseerumine ja A-energiaklassiga kodude nõudlus on julgustanud arendajaid tegutsema. „Hea uudis on see, et kinnisvara on muutunud eelmise aasta teisest poolest ostjatele taskukohasemaks,“ kinnitab Metsma. „Hinnad on stabiliseerunud ja intressimäärade langus annab kindlust juurde.“

Väljaspool Tallinna on populaarseimad piirkonnad Viimsi, Rae, Harku ja Saue vallad – need pakuvad paremat hinnataset ja jäävad pealinnale mugavalt lähedale.

Elamuturg ja üürikinnisvara – kvaliteet loeb

Tallinna ümbruses on nõutud energiatõhusad ja kuni 15-aastased elamud. Uute majade ehitamist pidurdab küll endiselt perede tagasihoidlik kindlustunne nii suure kohtustuse puhul, kuid turul eelistatakse läbimõeldud ja kaasaegseid lahendusi. Hinnatase on püsinud stabiilne, ent ostuotsused võtavad aega – sageli müüakse enne uue kodu soetamist senine kinnisvara.

Üüriturul on samuti taastumise märke – tehingute arv kasvab ja hinnad on stabiilsed. Samas on tootlus madalam, eriti neil, kes soetasid kinnisvara kõrghindade ajal. Metsma sõnul on üüriinvestorid muutunud valivamaks: „Üha rohkem vaadatakse korteri sobivust sihtgrupile ja eelistatakse väiksemaid, parema tootlusega kinnisvara.“

Ka „flippimine“ ehk korterite väärtuse kasvatamine läbi planeeringu ja kvaliteedi tõstmise, on jäänud aktiivseks strateegiaks, eriti kogenud investorite seas.

Stabiilsuse märgid, mõõdukas hinnatase ja pankade konkurents loovad keskkonna, kus teadlik ostja saab teha kaalutletud otsuse. „Nii koduost kui ka laenuvõtt vajavad hoolikalt läbimõtlemist – ent õige partneri ja läbipaistvate tingimustega on kindlustunne selle võrra suurem,“ võtab Catlin Vatsel kokku.