Annika Goroško annab nõu: kuidas maksuküüru kaotamise järel vabanenud rahast päriselt kasu lõigata?

Aasta alguses jõustnud maksumuudatus, nn maksuküüru kaotamine, tõi paljudele eestlastele kuni 154 eurot kuus lisaraha. LHV jaepanganduse juht Annika Goroško rõhutab, et selle mõju sõltub eelkõige sellest, kas lisanduv tulu suunatakse teadlikult või hajub see märkamatult igapäevakuludesse.

Alates 2026. aastast kehtib kõigile ühesugune maksuvaba tulu: 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. „Edaspidi maksustatakse kõigi inimeste aastane sissetulek alates 8401 eurost 22-protsendilise tulumaksuga. Kui arvestada maksimaalset maksuvaba tulu ja kaheprotsendilist teise pensionisamba sissemakset, võib see tähendada kuni 154 eurot rohkem netopalka kuus,“ selgitab Goroško. Oma täpse netosissetuleku hindamiseks soovitab ta kasutada usaldusväärseid palgakalkulaatoreid ning olla ettevaatlik isikuandmete sisestamisel.

Oluline valik on ka see, kas maksuvaba tulu arvestatakse igakuiselt või saadakse raha tagasi tuludeklaratsiooniga. „Mõlemad variandid on ka uues süsteemis võimalikud ja sobivaim lahendus sõltub inimese sissetulekute struktuurist,“ ütleb Goroško. Samas tasub meeles pidada, et maksuvaba tulu saab kasutada vaid ühe korra ning mitme tuluallika puhul võib tekkida vajadus tulumaksu juurde maksta.

Pangalaenu planeerijatel on oluline teada, et laenuotsustes lähtub pank regulaarsest igakuisest netosissetulekust. „Kord aastas laekuv tulumaksutagastus ei ole püsiv sissetulek ja seda laenuhindamisel ei arvestata,“ märgib Goroško.

Pisikesed kulutused ei tohiks lisatulu ära süüa

Goroško soovitab kasutada seda kui võimalust, et vaadata üle oma igakuised kulud ja teenusepakkujad. „Väikesed hinnatõusud, paar eurot siin ja seal, võivad pikas plaanis eelarvet märgatavalt mõjutada. Seetõttu tasub aeg-ajalt üle vaadata nii telekomi-, energia- kui ka pangateenused.“

Kuigi eestlased on oma kodupangale väga lojaalsed, võib konkurentsi teadlik jälgimine tuua rahalist võitu. „Tasub hinnata, kas olemasolev pank pakub parimaid tingimusi nii igapäevateenustele, hoiustele ja investeeringutele kui ka laenudele ja kaartidele. Kokkuhoid võib tulla nii teenustasudest kui ka laenude refinantseerimisest.“

Kogumine ja finantsiline puhver annavad kindlustunde

Lisanduv tulu võib olla hea võimalus tugevdada oma rahalist vundamenti. „Kui inimesel on kõrgema intressiga tarbimislaene või järelmakse, tasub kaaluda nende kiiremat tagasimaksmist. Samuti on väga oluline meelerahufondi olemasolu, see kaitseb ootamatute kulude eest ja vähendab rahaga seotud stressi,“ selgitab Goroško.

Kogumist aitab hoida järjepidevana automatiseerimine. Näiteks kaardimaksete ümardamine või püsikorraldus palgapäeval kogumiskontole. Näeme, et nii võib kuus koguneda üllatavalt suur summa. Oluline on ka eesmärgi sõnastamine – olgu see meelerahufond, reis, kodu sissemakse või pikaajaline investeerimine.

Targalt kasutades võib maksuküüru kaotamisest saadav lisatulu oluliselt parandada inimese rahalist turvatunnet. Väikesed, kuid järjepidevad sammud, olgu selleks püsikorraldusega endale maksmine, pensionisambasse raha suunamine või laenukoormuse vähendamine, annavad pikemas vaates suurema tulemuse kui ükski impulssotsus. „Igapäevaseid kulusid ja vajadusi on alati palju ning tuleviku nimel tegutsemist kipume sageli edasi lükkama. Ka loosung „elame ainult korra“ kõlab kahtlemata ahvatlevamalt kui „mõtle oma pensionile“,“ nendib Goroško. Aga kui me tõesti elame vaid korra, siis kas tahame seda elu veeta raha pärast muretsemas? Tõenäoliselt mitte.