29.05.2026
Eesti elanikest 68% peavad oluliseks, et nende II samba vara kasvatamisel juhitakse aktiivselt riske, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.
Kõige olulisemaks peavad riskide aktiivset juhtimist II sambas vanusegrupid 30-39 (76%) ja 50-59 (72%), kuid see näitaja küündis üle 60% kõigis vanuserühmades. LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on olukord paradoksaalne. “Ehkki suur osa Eesti inimestest soovivad enda II samba varaga seoses aktiivset riskide juhtimist, on viimastel aastatel eriti kasvanud just indeksifondide klientide arv. Ometi on tegemist 100% automatiseeritud protsessiga, kus fondijuhi panus piirdub mõne hiireklõpsuga ja sisulist riskide või investeeringute juhtimist ei toimu,” avas Vallistu.
Tema sõnul viitavad käärid Eesti pensionifondide maastiku trendide ja uuringu tulemuste vahel lüngale inimeste teadmistes. Täpsemalt sellele, et paljud inimesed pole teadlikud indeksifondide lähenemisest investeerimisele, milleks on 100% tururiski võtmine. “Tõenäoliselt usub hulk II samba investoreid ekslikult, et ka indeksifondides juhitakse riske aktiivselt, ehkki see nii pole,” ütles Vallistu.
Teadlikkuse kasvatamine on oluline, et inimesed saaksid langetada teadlikke otsuseid, mis on kooskõlas nende tegeliku riskiisuga. Hinnanguliselt küündib tulevikus keskmine riiklik pension Eestis napilt kolmandikuni keskmisest palgast ehk isiklik vastutus finantspuhvri ehitamisel suureneb. “Selleks, et toetada teadliku otsuse langetamist II samba valikul ja motivatsiooni koguda üle pika perioodi, tuleb ausalt ning läbipaistvalt rääkida ka muust kui tasudest. Näiteks sellest, kuidas on ühes või teises fondis riskid maandatud,” sõnas Vallistu.
Eelmainitu on osa laiemast probleemist. Nimelt selgus uuringust, et ligi kaks kolmandikku (62%) Eesti inimestest ei tea, kas nad koguvad II sammast indeksifondis või aktiivselt juhitud fondis. Seejuures 40+ vanuserühmas ei oska seda öelda koguni üle 70%. “Teadmatusega kaasneb oht, et inimene võib pikki aastaid koguda II sammast fondis, mis tema investeerimispõhimõtetega kõige paremini ei suhestu,” märkis Vallistu. Ta rõhutas, et II sammas on paljudele Eesti inimestele üks olulisemaid finantstagalaid. Seetõttu tasub enda valikute ja fondide investeerimisstrateegiate ning pikaajalise käekäigu vastu huvi tunda.
Vallistu hinnangul kasvab ootus riskide aktiivsele juhtimisele eriti aegadel, mil väliskeskkonnas on palju määramatust. Ta tõi uuringule tuginedes välja, et rahvusvahelised konfliktid nagu Ukraina sõda ja Lähis-Ida pinged mõjutavad inimeste investeerimisotsuseid. “Selgus, et 44% Eesti elanikest tunnevad võrreldes varasemaga suuremat ebakindlust. Just turbulentsetel aegadel suureneb inimeste soov, et nende varade eest kantakse aktiivselt hoolt,” ütles Vallistu.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektidega ja põhiteabega https://www.lhv.ee/et/teine-sammas. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
Vaata kõiki uudiseid