13.03.2026
Tavapärane kevade algus börsiinvestori jaoks – päike on välja tulnud, talveriided saab kappi pakkida, päevad muutuvad pikemaks ja USA president teeb jälle midagi ootamatut. USA koos Iisraeliga otsustas rünnata Iraani, mis tõi kaasa suurema mõlemapoolse raketilaine Lähis-Idas.
Lähis-Ida on piirkond, kus toodetakse ligi 30% globaalsest naftast ja 20% gaasist. Nafta hind on nädalaga kerkinud enam kui 50% ja gaasi hind veelgi rohkem, kuna tankerid ei pääse läbi kitsast Hormuzi väina transpordikoridorist ning Iraani raketirünnakute sihtmärgiks on regiooni tootmisrajatised. Viimati ületas nafta hind 100 dollarit barreli eest Venemaa ja Ukraina sõja puhkedes, mis tõi kaasa kõrge inflatsiooniperioodi.
Investorite seas valitseb teadmatus tuleviku osas. Pole teada, kui kaua sõda kestab ja kuidas mõjuvad kõrgemad energiahinnad globaalsele majandusele. Küll on selge üks – finantsturgudele teadmatus ei meeldi. Keerulise võrrandi osalised on ka kõik Eesti pensionifondid, sest kogujate pensionivara on suuremal või vähemal määral seotud finantsturgude ja eelkõige avalike aktsiaturgudega. Ehkki aktsiahindade igapäevased liikumised on muutunud oluliselt volatiilsemaks, on USA, Iisraeli ja Iraani sõja esimese nädala kokkuvõttes suuremate indeksite langus jäänud viie protsendi juurde. Kui indeksifondid on 100% investeeritud aktsiaturgudele, siis LHV suurimas pensionifondis Ettevõtlik on börsiaktsiate osakaal 35% juures. See pakub kogujatele automaatselt suuremat kaitset turgude kiire languse vastu.
Sarnases ebakindlas seisus on finantsturud olnud ka varem. Viimati eelmise aasta kevadel. Tollal kuulutas USA president Donald Trump tollitariifid kõigile kaubanduspartneritele, millele suurriigid vastasid omapoolsete tariifidega. Olukord ähvardas kujuneda ulatuslikuks riikidevaheliseks kaubandussõjaks, millel oleksid globaalsele majandusele väga negatiivsed tagajärjed. Ometi sai lühiajaline ärev periood finantsturgudel 2025. aastal kiire lahenduse, kui osapooled läbirääkimiste tulemusena kokkulepped saavutasid.
Analüüsides pensionifondide osakute väärtuse langust 2025. aasta kaubandussõja ajal, siis oli see väga lühiajaline. LHV pensionifondid suutsid uued osaku väärtuse tipud saavutada juba mais ehk vahepealne languse periood kestis kõigest poolteist kuud. Tänu varade laiapõhjalisele hajutatusele ja investeeringute aktiivsele juhtimisele on LHV pensionifondid suutnud ajalooliselt alati hoida osaku väärtuse languse väiksemana kui aktsiaturgudel ja samas oleme suutnud kiiremini taastada osaku väärtuse kasvu. Varasematest suurematest börsilangustest ja nende mõjust LHV pensionifondidele saab lugeda siit.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondide üks suurimaid eeliseid börsilanguste ajal on just investeeringute hajutamine. Meie fondid pole investeeritud üksnes aktsiaturgudele, vaid samuti võlakirjadesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse, metsa ja erakapitali ehk börsivälistesse ettevõtetesse. Nende varaklasside liikumised ja reaktsioonid on geopoliitilistele sündmustele või finantssektori paanikale erinevad. Hea näide on Ukraina ja Venemaa vahelise sõja algus 2022. aastal, mille esmane reaktsioon oli sarnane tänasele Iraani, Iisraeli ning USA sõjale. Ka toona reageerisid esmalt energiahinnad suure tõusuga, mis tõi kaasa mitmeaastase inflatsiooniperioodi. LHV pensionifondides olevatest varaklassidest pakkusid tollal head kaitset nii kohalik kinnisvara, võlakirjad kohalikele ettevõtetele kui kuld.
Kui suuremad aktsiaturud lõpetasid 2022. aasta kuni 20%-lise langusega, siis Eesti kinnisvarainvesteeringud pakkusid LHV pensionifondidele positiivset tootlust nii 2022. kui 2023. aastal. Kinnisvarainvesteeringutele mõjus positiivselt nii inflatsioonist tingitud üürihindade tõus kui vara väärtuse enda kasv, mida mingil määral korrigeeris allapoole intresside tõus. Kohalikele ettevõtetele tehtud võlakirjad on enamasti fikseeritud intressiga ja finantsturgude sündmused neid üldjuhul ei mõjuta. Ehkki kullainvesteeringud tõid 2022. aastal väikese miinuse, oli see tunduvalt väiksem aktsiaturgude omast. Investorite jaoks on kuld endiselt varaklass, millest otsitakse pöördeliste sündmuste puhul kaitset.
Börsilanguste vältel avaldub ilmekalt veel üks LHV aktiivselt juhitud fondide oluline eelis, milleks on paindlikkus investeeringute tegemisel. Saame enda aktiivsetes fondides kiiresti muuta positsioone nii varaklasside kui sobivate aktsiainvesteeringute lõikes vastavalt pakutavatele võimalustele.
Börsilangustega kaasnevad olukorrad, kus leidub mitmeid valesti hinnastatud finantsinstrumente ja LHV aktiivselt juhitud fondides oskame neid võimalusi ära kasutada. Lihtsustatult on esimese nädala languse järel näha, et võitvad positsioonid on energiatootjad ja kaotajateks on väga kõrge energiavajadusega riigid ning sektorid. Eelmise aasta kaubandussõda ja samuti kõik teised Donald Trumpi alustatud muudatused on tekitanud tänaseks investorites arvamuse, et ärevad ning ebamäärasust täis perioodid on kõigest lühiajalised ja kannapöörded poliitikas toimuvad ettearvamatult kiiresti. Madal naftahind koos madalate intressidega on Trumpi poliitika alustalasid. Seega peame portfelle juhtides olema valmis kiireteks muutusteks ja erinevalt indeksifondidest on LHV aktiivselt juhitud pensionifondidel võimalik positsioone ümber mängida.
Vaata kõiki uudiseid