LHV fondijuht Kristo Oidermaa: “Aktsiaturgude äkilistes langustes peituvad pikaajalised võimalused”

5. mai 2025

Tänavune kevad on finantsturgudele toonud turbulentsuse. USA presidendi Donald Trumpi uus kaubanduspoliitika ja kõrged kaitsetollid on mitmeid analüütikuid pannud ennustama peatset majanduslangust. Aktsiaturgude äkilised langused on olnud koguni nii sügavad, et teema on jõudnud esikaantele ja muret on hakatud tundma pensionifondide käekäigu pärast.

Pensionikogujate rahustuseks tuleb rõhutada, et langused aktsiaturgudel on tavapärased. Neid tuleb ette iga paari aasta tagant. Aktiivselt juhitud pensionifondid vaatavad finantsturgude langusi pigem hea võimalusena teha uusi investeeringuid soodsamate hindadega. Piltlikult on kaubanduskeskusesse saabunud allahindluste periood ja erinevate pakkumistega põhjalikult tutvudes on võimalik teha soodsaid oste.

LHV aktiivselt juhitud pensionifondid investeerivad erinevatesse varaklassidesse nagu aktsiad, võlakirjad, kuld, kinnisvara ja erakapital. See võimaldab meil suuremate muutuste korral finantsturgudel investeeringute portfelli kiiresti ja paindlikult ümber mängida ning panustada rohkem varaklassidele, kus antud ajahetkel on paremad võimalused. Selle tulemusena oleme varasemad aktsiaturgude langused edukalt enda kasuks pööranud ja fondide väärtuse kiiremini taastada suutnud. LHV fondijuht Kristo Oidermaa võttis vaatluse alla viimased suuremad aktsiaturgude languse perioodid.

2008-2009 globaalne finantskriis

2008. aasta majandus- ja finantskriis oli viimaste aastakümnete üks sügavamaid ning pikemaid. Globaalselt lõhkes kinnisavaramull ja varasemast liigsest laenamisest tingituna kannatasid nii ettevõtted kui ka tavainimesed. Toksilised finantsinstumendid viisid kokku kukkumise ääreni mitmed pangad.

Antud kriisi iseloomustas pikk languse ja taastumise periood. Aktsiaturud saavutasid kriisieelse tipptaseme 2007. aasta sügisel ja madalpunkti jõuti 1,5 aastat hiljem ehk 2009. aasta märtsis. USA S&P500 aktsiaindeksis langes koguni 56.3% ja suutis 2007. aasta tipud ületada enam kui 5 aastat hiljem.

LHV aktiivselt juhitud pensionifondidest enim aktsiaturgudele panustaval XL fondil (hetkel aktsiaturgudel 44% varadest) läks võrreldes aktsiaindeksitega paremini. Langusesse sisenedes vähendasime oluliselt aktsiaturgude positsioone, mistõttu oli pensionifondi väärtuse langus pea poole väiksem kui USA indeksil. Ühtlasi ületas LHV pensionifond XL 2007. aasta tipptaseme juba 2010. aasta märtsis ehk negatiivse tootluse periood kestis alla 3 aasta. Eduka finantskriisist väljumise võti oli hästi ajastatud ostud turgude uue tõusufaasi alguses. Kokkuvõtvalt võimaldas aktiivne tegutsemine tururiski suurenedes aktsiapositsioone kiiresti vähendada ja soodsamate hindade puhul õigeaegselt uuesti turule siseneda.

2020. aasta üleilmne koroonapandeemia

Kui 2008-09 kriisi ajal investeeris LHV pensionifond XL ainult aktsiatesse ja võlakirjadesse, siis 2020. aasta koroonapandeemia ajal oli investeerimisstrateegia juba sarnane tänasele portfellile, kus olid esindatud mitmed varaklassid.

Koroonapandeemiat võib aktsiaturgude jaoks iseloomustada kui kiirelt tulnud ja kiirelt läinud, ehkki mõjud majanduses olid palju pikaajalisemad. USA S&P500 indeksil kulus veebruarikuu tippudest märtsikuu põhjadesse jõudmiseks kõigest viis nädalat, kuid langus oli väga järsk – indeks kukkus selle ajaga 33.8%. Järsk langus oli tingitud eelkõige suurest määramatusest tuleviku osas, sest keegi polnud varem sellises olukorras olnud. Riigid pandi lukku ja ettevõtete tegevus seiskus. Ometi oli taastumine langusest kiire, kuna riikide tasandil rakendati enneolematuid toetusmeetmeid. Juba viie kuu pärast olid aktsiaindeksid uutel tippudel.

LHV pensionifondil XL läks selles kriisis taaskord paremini. Koroonapandeemiale eelnes väga hea aktsiaturgude tootlusega 2019. aasta, mis oli hinnatasemed kõrgele kergitanud. Seetõttu olime paar kuud varem märgatavalt vähendanud aktsiaturgude osakaalu. Languse süvenedes lisasime fondidesse uusi aktsiapositsioone ja kõigest kuu pärast aktsiaturgude põhjasid oli pensionifondi XL osaku väärtus uuel kõrgtasemel.

2022. aasta inflatsioon ja intressitõusud

2022. aastasse jäi Ukraina-Vene sõja algus, kõrged energiahinnad, kõrge inflatsioon ja keskpankade intressitõusude tsükli algus. Näiteks USA keskpank tõstis pisut rohkem kui aasta jooksul baasintressimäärasid koguni 11 korda, mis kergitas oluliselt laenuraha hinda ja mõjutas erinevate finantsvarade väärtust negatiivselt.

LHV pensionifondid olid 2022. aasta inflatsiooniperioodiks valmis, kuna koroonapandeemiale järgnenud valitsuste kulutamine oli hinnad juba varasemalt liikuma pannud. Seega oli meie aktsiaportfellis positsioone, mis otseselt inflatsioonist võitsid ja seetõttu oli fondi väärtuse langus väiksem kui aktsiaindeksitel. Finantsturgude langusest taastumiseks ja osaku väärtuse taastamiseks kulus pensionifondidel 7 kuud alates põhjadest, kuid S&P500 indeks saavutas uue kõrgtaseme alles aasta ja 3 kuud pärast turu põhja.

2025 kaitsetollid

Viimaste kuude börsilanguse ja aktsiaturgude taastumise kohta on veel vara järeldusi teha. Pole selge, milliseks kujuneb lõplik USA kaubanduspoliitika ja milline mõju on majandusele juba tehtud otsustel. Märtsi ja aprilli jooksul langes S&P500 indeks tippudest 18.9% ning pensionifond XL samal ajal 7.2%. USA aktsiatesse investeerijad kannatasid tegelikkuses enamgi kui indeks näitab, sest samal ajal on dollari väärtus euro suhtes vähenenud ligi 10%. LHV pensionifondi XL väiksem langus on tingitud asjaolust, et fondi aktsiapositsioonidest enamus on Euroopa suunalised. Ühtlasi oleme investeerinud ka füüsilisse kulda ja kulda kaevandavatesse ettevõtetesse, mis on samal perioodil väärtuses uusi tippe teinud. Kaks ja pool nädalat peale turgude esimesi põhjasid on nii indeks kui ka pensionifond juba ligi pool vahepealsest väärtuse kaotusest tagasi suutnud teenida.

Kokkuvõttes tuleb aktsiaturgude väiksemaid ja suuremaid langusi ette iga paari aasta tagant, kuid pensionifondid on suutnud neist alati taastuda. Ühtlasi peituvad aktsiaturgude äkilistes langustes pikaajalised võimalused. LHV aktiivselt juhitud fondid on üles ehitatud põhimõttel, et need töötavad igas olukorras ja erinevate riskitasemete korral. Investeeringud neis on hajutatud erinevate varaklasside vahel ja seetõttu on nende väärtus kriisiolukordades vähem langenud, sest tulemus ei sõltu ainult aktsiaturgude käekäigust. Lisaks võimaldab aktiivne juhtimine turuolukorra muutudes investeeringuid ümber paigutada parema tootlusega varadesse ja seeläbi langusperioodi veelgi lühendada. LHV aktiivselt juhitud fondid sobivad inimestele, kes hindavad stabiilselt kõrget kasvu ega soovi iga turulanguse puhul oma pensionifondi käekäigu pärast muretseda. Neile, kes hindavad paindlikkust ja vara tasakaalustatud kasvu.