18.02.2026
“Kas see on lõpp?” võivad Eesti kultusfilmi “Viimne reliikvia” munka tsiteerides küsida hoiuste turul tegutsejad tänases keskkonnas. Ei, see pole lõpp. Madalama intressikeskkonna pärast ei lõppe veel meie püha üritus.
Viimastel aastatel on hoiuste intressimäärad Eestis oluliselt langenud. Kui veel 2023. aasta lõpus maksti kuni 12-kuuliste tähtajaliste hoiuste eest eraisikutele keskmiselt üle 4% intressi ja pikemaajaliste hoiuste eest isegi kuni 4,44%, siis nüüd on pilt hoopis teine. Tänaseks on 12-kuulise tähtajalise hoiuse intress langenud umbes 1,8% tasemele. Paratamatult ajendab see küsima, kas hoiused on endiselt atraktiivne koht raha hoidmiseks või tasub vaadata ka alternatiive? Turuüleselt näeme, et ehkki hoiustajad on asunud otsima suurema tootlusega võimalusi, on rotatsioon vähemalt seni tagasihoidlik. Selle kinnituseks on hoiuste mahud.
Eesti pankades on tähtajalisi hoiuseid kokku ligi 10,5 miljardit eurot ja nõudmiseni hoiuseid ehk seisvat raha pangakontodel koguni 21,7 miljardit eurot. Seega ületab hoiuste kogumaht 30 miljardit eurot. Võrdluseks on II pensionisamba fondide kogumaht ligi 7 miljardit eurot ja III pensionisamba fondide väärtus pisut üle 1 miljardi euro. Need kõnekad numbrid peegeldavad üheselt, et valdav osa Eesti inimeste vabast rahast seisab endiselt hoiustel.
Hoiused on tootena lihtsad, turvalised ja selged. Ometi ei paku need madalamas intressikeskkonnas enam paljudele piisavat tootlust. Seda eriti olukorras, kui raha pole plaanis lähiajal kasutada. Siit tõstatub küsimus, millised on alternatiivid konservatiivse raha juhtimise vaatest?
Üks võimalik vahepealne samm hoiuste ja aktsiainvesteeringute vahel on võlakirjad. Need pole olemuselt midagi muud kui uhke nimega laenud ettevõtetele, riikidele või organisatsioonidele. Investor annab raha kasutada ja saab selle eest kindlaksmääratud intressi. Samuti on teada, millal laen ehk võlakiri lõppeb ja millistel tingimustel raha tagasi makstakse.
Võlakirjade peamine erinevus tavapärase pangalaenuga seisneb selles, et võlakirjad elavad turul oma elu. Neid saab osta ja müüa. Ühtlasi võib nende hind sõltuvalt intressimääradest, ettevõtte finantsseisust ja üldisest majanduskeskkonnast ajas muutuda. Küll on samad baasalused: kestus, intress ja laenuvõtja kvaliteet. Ühtlasi tasub mõlemal juhul otsida kaitset investori vaatest lepingu tingimusest, kui ettevõtte finantsiline olukord peaks oluliselt halveneb või tekib maksejõuetuse risk.
Võlakirjad võivad hästi sobida investoritele, kes tahavad oma raha tööle panna mõõduka riskiga, kuid ei soovi igapäevaselt turge jälgida. Siinkohal tulevad mängu ka võlakirjafondid. Üksikute võlakirjade ostmine võib inimese jaoks olla keeruline, sest summad on suured ja hajutamine nõuab märkimisväärset investeeringut. Seevastu võlakirjafondid pakuvad märksa taskukohasemat ligipääsu hajutatud portfellile ja professionaalsele juhtimisele.
Eesti investoritele on üks selline võimalus LHV Euro Võlakirjade Fond, mis investeerib peamiselt eurodes välja lastud suurte ettevõtete võlakirjadesse. Fondi eesmärk on pakkuda stabiilset intressitulu ja mõõdukat tootlust ehk võib pakkuda alternatiivi hoiustele. Samas tuleb võlakirjafondi puhul arvestada täiendavate riskidega. Tänaseks on LHV Euro Võlakirjade Fond aasta vana ja esimese aasta tootluseks kujunes 2,71%.
Oluline aspekt, millest hoiuste ja võlakirjade võrdluses sageli mööda vaadatakse, on krediidirisk ehk küsimus sellest, kui usaldusväärne on raha laenaja. Selle mõõtmiseks kasutatakse krediidireitinguid, mida annavad rahvusvahelised reitinguagentuurid. Lihtsustatult – mida kõrgem on reiting, seda väiksem on tõenäosus, et laenuvõtja sulle raha tagasi ei maksa.
Sageli eeldatakse, et pangahoiused on automaatselt kõige turvalisem valik. Põhjus seisneb selles, et pankades on hoiused tagatud kuni 100 000 euro ulatuses, Tegelikkuses on väiksemate pankade krediidireitingud enamasti madalamad kui riikidel või kvaliteetsetel rahvusvahelistel ettevõtetel, kuhu võlakirjafondid investeerivad. Hoiuse puhul kompenseerib seda küll riiklik hoiusegarantii, kuid see ei muuda fakti, et hoiuseintress on otseselt seotud panga enda riskitasemega ja täna on see intress valdavalt madal.
Hajutatud võlakirjafond, mille keskmine krediidireiting võib olla kõrgem kui osadel hoiuseid pakkuvatel pankadel, suudab tõenäoliselt pakkuda tähtajalise hoiusega võrreldavat või isegi paremat tootlust. See muudab võlakirjafondid arvestatavaks alternatiiviks inimestele, kes tahavad oma raha investeerida konservatiivselt, kuid samas vältida olukorda, kus tootlus sõltub ainult turul pakutavast raha hinnast. Siiski tasub iga investeerimisotsus teha vastavalt isiklikele riskieelistustele ja ajahorisondile. Oluline on kindlasti aga mõista, et tähtajalised hoiused ja võlakirjafondid ei ole omavahel üks ühele võrreldavad, viimaste puhul tuleb arvestada suuremate riskidega. Seetõttu tulebki enne investeerimisotsust põhjalikult tutvuda fondi prospekti ja riskidega. Siinkohal on sobilik laenata mõte ansambel SADU laulust ja öelda, et investeerida saab igat moodi, eks sa ise otsusta.
Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt.
LHV Euro Võlakirjade Fondi valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu fondi prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga. Fondi kohta esitatud 12 kuu tootluste periood on 28.01.2025–28.01.2026 Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
LHV Varahalduse portfellihaldur Martin Möllits
Tutvu LHV Euro Võlakirjade Fondiga
Vaata kõiki uudiseid