14. november 2025
LHV PIK kaotas iseseisvalt II sambasse kogujatele kõik ostu- ja müügitehingute tasud. Ühtlasi rakendub alates 1. jaanuarist 2026 välismaa väärtpaberitele üksnes 0,09% haldustasu, millele lisandub käibemaks. Muudatuste tulemusena saab II sambas automaatseid investeeringuid indeksifondidesse teha ligi poole soodsamalt kui fondivalitsejate vahendatud lahendustes. See teeb LHV PIK-ist Eesti soodsaima lahenduse. LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu avas teemat lähemalt.
Pensioni investeerimiskonto ehk PIK on II samba süsteemi osa, kuid paljud lugejad kuulevad sellest ilmselt esmakordselt. Miks on PIK seni varju jäänud?
Pensioni investeerimiskonto ehk PIK on 2021. aasta pensionireformi üks tulem. Reform tõi endaga kaasa mitmeid muudatusi, kuid sisuliselt pöördus kogu avalik tähelepanu inimestele, kes esimesel võimalusel II sambast raha välja hakkasid võtma. Ka LHV fookus oli sellel, kuidas viia inimesteni sõnum, et II sambast raha väljavõtmisel puudub neil järgmised 10 aastat võimalus sinna koguda. See omakorda mõjutab oluliselt nende tulevikukindlust, sest II sammas on paljude Eesti inimeste jaoks peamine puhver vanaduspõlveks.
PIK võimaluse tekkimine langes ajale, mil nii fondijuhtide, Eesti elanike kui ka meedia fookus oli hoopis muljal kui alternatiivse võimaluse tutvustamisel enda II samba kasvatamiseks. See, et läbi PIK-i tekkis inimesel endal võimalus II sambasse investeerida oli ikkagi tõeliste fanaatikute pärusmaa.
Lisaks võib põhjus peituda selles, et erinevate turuosaliste juures tegutsevad ja pensionifonde haldavad tütarettevõtted on näinud PIK-is tugevat konkurenti traditsioonilistele II samba fondidele, mistõttu pole sellest ka räägitud. LHV on esimene, kes selles konflikti ei näe. Meie eesmärk on pakkuda klientidele spektri mõlemas otsas - nii aktiivses juhtimises kui passiivsetes indeksifondides - turu kõige paremat lahendust.
LHV PIK eesmärk on II samba indeksifondide turgu raputada. Miks see vajalik on?
Eeskätt taandub see II samba indeksifondide valitsemistasudele. Indeksifondide peamine müügiargument on olnud madalad tasud ent küsimust, kas II samba indeksifondide tasud on võrreldes klientidele pakutava teenusega ka päriselt madalad pole sisuliselt esitatud.
Indeksifondi investeerimine on 100% automatiseeritud protsess, mis tegelikult fondijuhti ei vaja. Selles puudub igasugune aktiivse juhtimise komponent, mis kliendile lisandväärtust loob. Kogujate pensionivara liigub aktsiaturgudega samas taktis ja oste tehakse siis, kui ostutehingu kellaaeg kukub. Seda olenemata olukorrast turul.
Sisuliselt tähendab indeksifondi investeerimine fondijuhile paari hiireklõpsu, mida saab iga inimene kerge vaevaga ka ise teha. Nii ongi LHV PIK ehk pensioni investeerimiskonto asunud II samba indeksifondide turgu raputama. Pakume iseseisvalt II sambasse kogujatele võimalust teha automaatseid investeeringuid indeksifondidesse ligi poole soodsamalt kui fondivalitsejate vahendatud lahendustest. Investoril pole põhjust maksta fondivalitsejale, kui lihtsa panusega saab luua endale portfelli, mis on väga sarnane populaarsete Eesti pensioniturul pakutavate indeksifondidega ja aktsiariskilt sarnane ka noorematele mõeldud elutsüklifondidega.
LHV PIK-is on tasud populaarsetesse indeksifondidesse investeerimisel oluliselt madalamad kui fondivalitsejate vahendatud lahendustes. Millest see kõneleb?
Pensionifondide puhul on surve tasudes alla tulla pidev. See on tingitud näiteks sellest, et kui fond soovib saada loosikliente, peab ta olema kolme kõige odavama seas. Turuosalised jälgivad hoolega, et nende indeksifond oleks konkurentidega enam-vähem võrreldaval pulgal või pisut odavam. Keegi ei ütle vabatahtlikult, et on valmis enda indeksifondi järsku poole soodsamalt pakkuma. Miks peakski, kui turul on võimalik küsida kõrgemat hinda?
Ühtlasi ei saa traditsiooniline II samba indeksifondi pakkuja olla suure tõenäosusega kunagi sama odav kui PIK, sest fondivalitsejale kaasnevad võrreldes iseseisvalt investeerijaga lisakulud, mis tulenevad eeskätt regulaatori nõuete täitmise kohustusest. Näiteks peab fondivalitsejal olema kaks juhatuse liiget. Iseküsimus on, kas seda kõike on vaja, kui inimene soovib enda II samba raha investeerida indeksifondidesse.
Indeksifondi investeerimise tootlus ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas ostu sooritamiseks teeb paar hiireklõpsu fondijuht või inimene ise. Tulemus on täpselt sama. Ühel juhul on lihtsalt kulud märksa suuremad.
Ütlesid, et indeksifondi investeerimine tähendab fondijuhile sisuliselt paari hiireklõpsu. On see tõesti nii?
See sõltub suuresti sellest, kui hästi on protsess üles ehitatud. Kujutame ette fondivalitsejat, kes investeerib ainult indeksifondidesse. Talle laekub kord kuus raha, talle on ette antud mudelportfell ja proportsioonid. Näiteks paigutab ta kokku viite indeksifondi igaühte 20%. Tavainimene peaks sellisel juhul tegema 5 tehingukorraldust ja see võtab aega - juhul, kui protsess pole automatiseeritud - mõned minutid.
LHV PIK puhul on see veel lihtsam. Inimene seadistab üks kord automaatsed investeeringud meelepärasesse indeksifondi ja edaspidi laekub tema II samba raha just sinna. See tähendab, et pärast süsteemi ülesse seadmist ei võta see edaspidi sekunditki aega. Inimene teeb alguses oma hiireklõpsud ära ja kui ta tulevikus midagi muuta ei soovi, täiendavat ajakulu ka ei kaasne.
Pole vaja luua illusiooni, et indeksifondi valitsejatel on protsess kuidagi teistsugune või keerulisem. Nad saavad täpselt samamoodi iga kuu raha, neil on tehtud eelvalikud ja investeerimisprotsess kui selline ei võta sisuliselt aega. Siit tõstatub taas küsimus, kas sellise teenuse eest on mõistlik fondijuhile maksta või mitte.
Ehk indeksifondi investeerimisel on inimene tänavalt sisuliselt sama pädev kui finantsekspert?
Suures plaanis küll ja toon piltliku näite. Ütleme, et kokku on tulnud üks vahva investeerimisklubi, kuhu kuulub lisaks investeerimisekspertidele ka paljude teiste erialade esindajaid - alustades õpetajatest lõpetades päästjatega. Õhtu jooksul jõutakse ühisele arusaamisele, et kõige parem on paigutada kogu oma II samba raha indeksifondi. Ühtlasi leitakse, et kõige mõistlikum on seda teha võimalikult passiivselt. Nüüd tuleb tõmmata joon, sest täpselt selle hetkeni arutelu ongi. Sellest otsusest edasi ei loo ekspert mingisugust lisandväärtust. Välja arvatud juhul, kui ta just ühel hetkel ümber ei mõtle ega hakka rääkima sellest, et võib-olla tasub enda II samba investeerimisele ikkagi ka teisiti läheneda.
Investeerimisekspert võib teha küll turuülevaateid ja motiveerida inimesi püsima kursil ehk olla keegi, keda on aeg-ajalt tore kuulata, aga sisuliselt ei aita ta inimest II samba vara haldamisel kuidagi.
Mille eest üldse on mõtet fondijuhile maksta?
See on põhjendatud kui fondijuht loob kliendile lisandväärtust. Kliendi raha igakuine ja automaatne suunamine indeksfondidesse ei vaja erilist pingutust.
Seevastu näiteks LHV aktiivselt juhitud fonde haldab Eesti suurim investeerimistiim, mis hajutab klientide pensionivarasid laiapõhjaliselt erinevate varaklasside vahel - alustades aktsiatest ja kinnisvarast lõpetades väärismetallide, võlakirjade ning erakapitaliga. Analüüsime päriselt turgu ja juhime riske. Otsime igapäevaselt investeeringuid, mis pakuvad meie II samba klientidele potentsiaalselt kõrget tootlust üle pika perioodi. See nõuab pühendumist, õigeaegset reageerimist majandustrendidele ja teadmuspõhist otsutamist.
Milline on levinuim PIK-iga seotud müüt?
Mõnikord peetakse PIK-i ekslikult investeerimiskontoks, mis loodi II samba alternatiivina. Sellega seoses on tekkinud väärarusaam, et PIK-iga toimetamiseks tuleb võtta II sambast raha välja ja panna see PIK-i. Tegelikult on PIK osa II samba süsteemist ja tegu pole millegi muu kui pensionifondi alternatiiviga. PIK-i saab suunata üksnes II samba raha ja inimene saab enda II sammast koguda kas PIK-is, pensionifondis või hoopis mõlemas korraga.
Kui inimesed võtavad enda II sambast raha välja nägemusega, et nad hakkavad seda oma PIK kontol ise haldama on tulemus kahjuks see, et nad on II sambast lahkunud. Nad ei saa PIK-i kanda sentigi, sest sinna saab liikuda ainult II samba raha ja ühtlasi ei saa nad endale II samba süsteemist väljumisega 10 aastat II sambasse raha koguda.
LHV PIK soodsamate laiapõhjaliste indeksifondide ja Eesti fondivalitsejate populaarsemate indeksifondide kogukulu vahe on umbes 0,15% aastas. Paberil tundub see ausalt öeldes üsna väike number. Püüdes seda siiski konteksti asetada, siis mida selline erinevus teenustasudes üle pika perioodi tähendab?
Teenustasud on mündi üks külg. Teine pool on fakt, et tänu väiksematele teenustasudele liigub igal kuul rohkem raha ka II sambasse kasvama, mis annab lisaks igakuisele otsesele säästule üle aastate olulise võimenduse ka II samba puhvri kasvu.
Selge on seegi, et mida suuremaks paisub II sambasse kogunenud summa, seda märkimisväärsemaks kujunevad erinevused teenustasude vahel. Kui näiteks keskmist palka teeniv noor otsustab enda II sammast kasvatada läbi PIK-i iseseisvalt indeksifondis ja püsib sellel kursil pensionieani säästab ta üle aastate teenustasudelt tuhandeid eurosid. Teisisõnu on üksnes mõneminutiline panus LHV PIK-is automaatsete maksete seadistamiseks meelepärasesse indeksifondi märkimisväärne rahaline kingitus iseendale.
Ometi ei püsi inimesed alati aastakümneid rajal. Nad pelgavad väga seda, kui nende II sambasse kogunenud puhver kasvõi lühiajaliselt tugevalt kukub. Seejuures on indeksifondide puhul, mida iseloomustab 100% avatus aktsiaturgudele, suur kõikumine teekonnale sisse kirjutatud. Viimati nägime seda väga selgelt käesoleva aasta aprillis. Eriti noortega suheldes selgub sageli, et nad pole teadlikult otsustanud olla järgmised 40 aastat indeksifondis. Harva osatakse vastata, miks selline valik sai päriselt langetatud.
Ja siis ongi imestus suur, kui tõusudele järgneb järsku -20% kukkumine. Enda II sambas on kasumile viitavat rohelist värvi loomulikult tore näha, kuid iseäranis indeksifondide puhul tasub meeles pidada, et tuuled võivad kiiresti pöörduda. Kõige olulisem on päriselt mõelda, mille eest on põhjust fondijuhile maksta ja kui palju ollakse valmis riske taluma. Kas teenustasude eest juhitakse minu fondi päriselt või liigub minu II sammas lihtsalt käed roolilt lahti aktsiaturgudega kaasa? Kas mulle sobib börside suur volatiilsus ja olen tururaputuste korral piisavalt meelekindel, et mitte rapsima hakata? Kui vastus neile küsimustele on ei, siis tasub võib-olla korraks mõelda, kas 100% aktsiariski võtmine läbi indeksifondi on tingimata minu jaoks.
Mina isiklikult ei soovi, et minu pensionivara oleks 100% aktsiariskile avatud. Seda hoolimata sellest, et olen noor inimene, kellel on pensionipõlveni aastakümneid aega. Paraku pole kunagi võimalik teada, millal turg mõne suure litaka saab. Hea näide on dotcom-kriis, kus Nasdaqil läks aega 14 aastat, et tagasi nulli jõuda. Päris ausalt - mina ei taha olla 50-aastaselt kohas, kus pean järgmised 14 aastat ootama, et loodetavasti nullpunkti tagasi jõuda. Ma ei soovi enda pensionivara pärast üleliia muretseda, vaid keskenduda sellele, mis on elus päriselt oluline.
Milline võiks olla LHV PIK-i roll Eesti pensioniturul mõne aasta pärast?
Usutavasti on mitte ainult LHV PIK-is, vaid ka teistes PIK-ides suurem osa indeksifondide teadlikkust klientuurist. Loodan väga, et finantskirjaoskuse kasv paneb Eesti inimesi laiemalt endalt küsima, mida nad enda fondivalitsejalt ootavad ja millist portfelli näha soovivad. Klient muutub üha teadlikumaks ja oskab fondivalitsejalt väärtust küsida.
Usume, et klientidele ja Eesti pensioniturule tervikuna on hea, kui indeksifondide austajad saavad edaspidi tänu LHV PIK-ile teha II sambas automaatseid investeeringuid indeksifondidesse võrreldes tänaste lahendustega ligi kaks korda odavamalt, sest tervislik konkurents viib edasi.
Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu tingimuste ja riskidega lhv.ee ning küsi nõu meie asjatundjalt.
Vaata kõiki uudiseid