Andmed näitavad: noored täiskasvanud on usinad raha kogujad ja investeerijad

Selleaastasest Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringust selgub, et noored on keskmisest Eesti elanikust usinamad raha kogujad – kui viimasel aastal on mingil viisil raha kõrvale pannud 74% Eesti elanikest, siis 18–29-aastaste seas on näitaja lausa 91%. LHV Noortepanga kliendibaasi analüüs näitab, et pea iga viies noor vanuses 18–25 tegeleb Kasvukonto abil investeerimisega.

LHV Noortepanga projektijuhi Laura Raudsepa sõnul on aga tudengite raha kogumise viisid erinevad. „Uuringust on näha, et 18–19-aastased eelistavad raha kogumise viisina eelkõige sularaha hoidmist, samas kui 20–29-aastased investeerivad selle aktsiatesse või krüptovaluutadesse. Ka LHV Noortepanga statistika näitab, et 19,1% Noortepanga klientidest vanuses 18–25 on endale avanud Kasvukonto,” sõnas Raudsepp.

Peamine eesmärk kodu ostmine

Oluline erinevus esineb ka raha kogumise eesmärkide lõikes – kui reisimine ja hobid on eelkõige eesmärgiks noorematele inimestele, siis alates 20. eluaastast on tugevalt eristuv eesmärk eluaseme või muu kinnisvara ostmine, mida soovib teha 46% raha koguvatest noortest.

Samuti on finantskirjaoskuse uuringust näha, et noored täiskasvanud ehk 20–29-aastased on usinad tulude ja kulude planeerijad. „Teistest vanuserühmadest enam kasutavad 18–29-aastased noored eelarve pidamiseks just pangarakendusi või muid elektroonilisi vahendeid – mida noorem vanuserühm, seda populaarsem selline lahendus on,” lisas Raudsepp.

Samas on tudengite seas ka kõige suurem finantsiline ebakindlus – näiteks 49% 18–29-aastastest noortest tuleks toime ootamatu kulutusega, mis on kuusissetuleku suurune. „Ka LHV statistika näitab, et vanuses 18–25 noorte seast on 55,9%-l kuu lõpus kontojääk väiksem kui 100€. Siin võib olla üheks selgituseks see, et noored kannavad kohe kuu alguses raha oma kogumiskontole või investeerivad selle ning katavad muid kulutusi ülejäänud summast – seetõttu on kuu lõpus nende kontoseis väiksem, kuid sääste tegelikult rohkem,” sõnas Raudsepp.

Noored täiskasvanud on finantsteadlikud

Finantskirjaoskuse uuringust tuleb välja, et enda olemasolevatele teadmistele annavad kõrgema hinnangu pigem 20–29-aastased – neist hindab enda teadmisi väga kõrgeks või üpris kõrgeks kokku 36%, mis on erinevate vanusegruppide lõikes kõige kõrgem tulemus. 18–19-aastased on oma finantskirjaoskuse taseme suhtes andnud madalama hinnangu, oma finantsteadmisi hindab väga kõrgeks või üpris kõrgeks kokku 16% – see on ühtlasi ka madalam hinnang kui keskmisel Eesti elanikul. „Samas on positiivne, et 18-19-aastaste hulgas on enim neid, kes on vastanud, et koolis on rahaasjade planeerimisest räägitud – kokku 63% on sellest veidi või põhjalikumalt kuulnud. See näitab, et kahekümnendates, mil noored iseseisvamalt finantsmaailma astuvad ja enda rahalise heaolu eest vastutama hakkavad, tekib ka rohkem enesekindlust oma teadmiste praktikas rakendamisel,” lisas Raudsepp.

Sellegipoolest on näha, et noorte finantsteadmistes on aspekte, mis põhjalikumat selgitamist vajaksid. „Näiteks 70% 18–19-aastastest peab pensionisammaste teemasid segaseks. Ka 20–29-aastased noored, kes on finantsteemadega hästi kursis, mainisid rohkem segadusttekitavaid valdkondi kui Eesti elanikud keskmiselt – on võimalik, et mida enam teemad huvi pakuvad, seda suuremaks kasvab ka infovajadus. Kui aga finantsteemade kohta infot otsida, tasub uurida erinevaid raamatuid, blogisid ja podcaste. Ka LHV Noortepangal on eraldi leht, Sisukas, mis koondab kokku kõik info, mis noortel raha- ja pangamaailma kohta võiks olla,” ütles Raudsepp.

Viis raha kogumise nippi tudengitele:

1. Loo endale süsteem, mille järgi planeerid oma järgmise kuu kulutused ette.
2. Kogu suuremate väljaminekute jaoks eraldi.
3. Kuluta seda, mis jääb säästmisest järgi, mitte vastupidi.
4. Ära osta asju siis, kui nõudlus nende järele on suur ja hinnad tipus. Mõtle kaks sammu ette – suusad osta suvel, jalgratas talvel, sest asjad on hooajavälisel ajal lihtsalt odavamad.
5. Eelista taaskasutust, mis on sõbralikum keskkonnale ja rahakotile.
6. Tuleta endale enne iga planeerimata ostu tegemist meelde, mis on sinu unistused või rahalised eesmärgid, mille nimel raha kogud.