03.06.2026
Tänavusel suvel peavad oma kulutusi piirama 71% Eesti inimestest, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Võrreldes mullu samal ajal läbiviidud küsitlusega on seda viiendiku võrra rohkem.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul näitavad tulemused, et Eesti elanike kuised eelarved on muutunud varasemast veel pingelisemaks. See tähendab, et suvised lisakulud sunnivad paljusid leibkondi langetama keerulisi valikuid. „Suvi on aeg, mis kutsub rohkem reisima, väljas käima ja perega ühiselt asju ette võtma. Ometi tuleb tänases majandusolukorras kulud eriti põhjalikult läbi mõelda. Kui rahakott pitsitab tuleb paratamatult otsustada, millised kulud on päriselt vajalikud ja milliseid saab edasi lükata või vähendada,” ütles Janson. Ta märkis, et kulude piiramine ei pea tähendama kõigest loobumist, vaid eeskätt teadlikumat planeerimist.
Enim peavad käesoleval suvel kulutusi piirama vanuserühma 40-49 (73%) ja 50-59 (74%) kuuluvad Eesti elanikud. Kõige madalam on vastav näitaja 18-29-aastaste hulgas, kuid küündib ka seal 67%-ni. Jansoni hinnangul peegeldab selline pilt ilmekalt, et enim peavad suvekuudel planeerimisega pingutama just leibkonnad, kus sirguvad väikesed lapsed või noored täiskasvanud, kes astuvad samme iseseisva elu suunas. “Näiteks tuleb vanematel tasuda suvelaagrite, klassilõpu reisi või üürikodu eest, kui laps läheb gümnaasiumi järgselt teise linna haridusteed jätkama. Need on perele olulised väljaminekud ja kuivõrd rahakott pole kummist, tuleb teha konkreetsemaid valikuid ning mujalt kulusid kokku hoida,” ütles Janson.
Tema sõnul on just keerulisematel aegadel eriti oluline saada oma rahaasjadest täpne ülevaade. Alustada tasub oma viimaste kuude väljaminekute ülevaatamisega, et tuvastada, kuhu raha tegelikult kulub. “Sageli leiab sealt püsimaksega tellimusi teenuste eest, mida enam ei kasutata. Samuti mugavus- või harjumusoste ja väikeseid regulaarseid kulusid, mis eraldi võttes ei tundu suured, aga kuu lõikes annavad võimaluse juba märgatavaks kokkuhoiuks. See väike kokkuhoiukoht võibki anda võimaluse säästmisega jätkamiseks,” ütles Janson.
Nimelt selgus uuringust, et suviste lisakulutuste tõttu paneb säästmise või investeerimise pausile ligi viiendik (18%) Eesti inimestest. Samuti on 27% vastanutest mõnel suvel säästmist või investeerimist vähendanud. Säästmise või investeerimisega jätkab tavapäraselt 20% uuringus osalenutest. Mulluse samasisulise uuringu tulemuste järgi jätkas suvel tavapärast säästmist ja investeerimist 28% vastanutest ehk mõnevõrra rohkem kui tänavu.
Jansoni sõnul võiks ka keerulisemal ajal proovida kasvõi väikeste summadega säästmist ja investeerimist jätkata. Hea eesmärk on luua endale vähemalt kolme kuu kulusid kattev meelerahufond, mis on tagalaks erinevate ootamatuste korral. „Isegi kui hetkel üldse sääste pole, siis pisikeste summadega just praegu alustamine annab võimaluse järgmisel suvel end rahalises mõttes lahedamalt tunda,“ sõnas Janson. Säästmise automatiseerimine, näiteks kogumiskontot kasutades, on selleks üks hea viis.
Vaata kõiki uudiseid