18.03.2026
Maailma geopoliitiline olukord on avaldanud mõju ka finantsturgudele. Sellest, kuidas säilitada rahulik meel, kuidas avalduvad just turbulentsetel aegadel aktiivse pensionifondide juhtimise peamised tugevused ja miks on investeerimismaailma kirjeldamisel asjade liigne lihtsustamine libe tee, rääkisime LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistuga.
Maailmas toimuv tekitab inimestes ärevust. Enda pensionivarade tervis pakub huvi isegi neile, kes pole II samba portfelli käekäiku varem väga jälginud. Milline on sinu julgustav mõte inimestele, kes seda intervjuud loevad?
Rahustuseks ütlen, et turud ongi tsüklilised ja igale langusele järgneb reeglina uus tõus. Samas on pensionikogujate mure inimlikult mõistetav.
Tänane olukord maailmamajanduses ja poliitilisel areenil on hea eneseanalüüsiks. Selleks, et hinnata oma seniseid valikuid ja küsida, kas praegune fondivalik on kooskõlas minu tegeliku riskiisuga. Kindlasti on palju inimesi, kes on viimaste aastate aktsiaturgude tõusu taustal vaadanud indeksfondide ja maksimaalse aktsiariski poole riskidele laiemalt mõtlemata. LHV suuremates fondides usume, et hea tootluse toovad ka investeeringud näiteks kinnisvarasse või börsil mitte kaubeldavatesse ja sageli kohalikesse ettevõtetesse, mis ei sõltu otseselt USA aktsiaturust, tehnoloogiaaktsiate võidukäigust või Hormuzi väina võimalikust sulgemisest. Tähtis on mõista, et II sammas on loodud pikaajaliseks investeerimiseks ja lühiajaliste sööstude või järskude languste pinnalt ei maksa teha põhjapanevaid otsuseid.
Midagi veel lisaks eneseanalüüsile?
Venitan ajajoone pikemaks ja meenutan, mida oleme viimase viie aasta jooksul näinud. Kindlasti tõi pensionireform kogu II samba temaatika inimestele lähemale. Muutis teadlikumaks. Loodan, et see tõi kaasa ka suurema arusaama isiklikust vastutusest. Viimastel aastatel oleme näinud väga kõrget inflatsiooni ja inimesed tajuvad, kui keeruline on palga kõrvalt säästa. Lisaks on aastaid üks peamine teema lisaks geopoliitikale olnud see, kuidas riigil ei jagu millegi jaoks vahendeid. Samal ajal halveneb demograafiline olukord.
Fakt on, et lootus pensionide tõusuks igavesest ajast igavesti pole asjakohane. Eesti pensionid on juba täna ühed madalamad Euroopa Liidus. Aeg on lahti lasta mentaliteedist, et vanaduses on okei olla vaene ja küll riik minu eest hoolitseb. Sellise mõtteviisi edasikandumisel on selge, et toimetulek vanaduspõlves on keeruline.
Mainisid, et indeksifondid kipuvad ebakindlatel aegadel tugevamini pihta saama. Mida tähendab praegune periood seevastu aktiivselt juhitud fondidele, mille poolest LHV tuntud on?
LHV lähenemine aktiivsele juhtimisele on hoopis teistsugune kui teistel turuosalistel. Meie konkurentide aktiivselt juhitud fondides on aktiivne komponent pea olematu.
LHV jaoks tähendab aktiivne juhtimine ennekõike laiapõhjalist varaklasside valikut. Näiteks tahame meie suurima pensionifondi Ettevõtlik puhul, et umbes 60% varadest oleks väljaspool aktsiaturge. Klientide ootus meie investeerimistiimile on, et nad leiaksid erinevate varaklasside sees üles kõige paremad rahapaigutamise kohad. See tähendab igapäevast analüüsi ja põhjalikke teadmisi sellest, mis toimub näiteks kinnisvara-, võlakirja-, erakapitali-, või aktsiaturul.
Konkreetselt praegusest turbulentsusest rääkides ongi LHV eelis laiapõhjaline varaklasside jaotus. Meil on suured positsioonid väljaspool aktsiaturge, mis tagavad stabiilse rahavoo ja sõltumata ümberringi toimuvast teeme enda tootluse loodetavasti igal juhul ära. Sellise strateegia tugevust kinnitas hästi eelmine aasta, mil nii II kui III samba parima tootlusega fondid olid LHV aktiivselt juhitud fondid.
Millist väärtust aktiivne juhtimine investorile loob?
Kui inimene on valinud enda tulevikukindluse kasvatamiseks LHV aktiivse juhtimise, peame fondivalitsejana looma talle lisandväärtust. Seda pole võimalik saada indeksifondidest ega fondidest, mis investeerivad täpselt nagu indeksifondid, kuid pakendavad seda aktiivse juhtimisena. Minu sõnum on lihtne - täiesti objektiivselt on kliendile kõige halvem valik mõni konkureeriv fond, mis võtab aktiivse juhtimise tasu, aga liigub identselt indeksifondidega. See on kliendi suhtes äärmiselt alatu.
Kui inimene mõtleb aktiivsele juhtimisele, peab ta selgelt aru saama, mille eest ta maksab. LHV puhul on see lihtne. Ütleme väga avatult, et aktsiaturud on meile küll olulised, aga suurem osa meie klientide varadest on investeeritud teistesse varaklassidesse, mis ei liigu alati aksiaturgudega samasuunaliselt või samas tempos ja võivad lähtuda hoopis teisest loogikast. Jah, neisse investeerimine on mõnevõrra kallim, aga see on oluliselt parema hajutatuse hind. Me ei taha sõltuda nii tugevalt üksnes aktsiaturgudel toimuvast. Seejuures on meie tootluse ootus kõikide varaklasside puhul pikas perspektiivis kõrgem kui aktsiaturgudel. Näiteks ei investeeri LHV pensionifondid kinnisvarasse, mille tootluse ootus on pikas perspektiivis väiksem kui 8%. Või erakapitali, mille tootluse ootus on alla 12%. Kokkuvõttes tahame vähendada sõltuvust aktsiaturgudest tegemata kompromisse pikaajalises tootluses.
Tundub, et inimeste riskiisu on kasvanud, kuid investeerimisega seotud riskidest on viimastel aastatel vähem räägitud. Kuidas LHV sellele otsa vaatab?
Selge on, et riske võtmata tootlust ei teeni. Investeerimise ABC ütleb, et kui panna ühele pildile - ja see on kõikide lihtsustuste juures väga ohtlik - võlakirjad ning aktsiad saab öelda, et võlakiri on turvaline ja aktsia riskantne. Võlakirja oodatav tootlus madalam ja aktsial jälle kõrgem. Tegelik elu on palju huvitavam. LHV ütleb, et võttes aktsiad ja pannes sinna kompotti juurde era- ja riskikapitali, kohalikud võlakirjad ja kinnisvara, ei tule teha järeleandmisi tootluses, aga risk lühiajalisteks kõikumisteks on oluliselt madalam. Seda põhjusel, et kõik nimetatud riskivarad ei liigu pidevalt samasuunaliselt. Meie aktiivne juhtimine kummutabki sama skaalat, et madal risk võrdub madal tootlus ja vastupidi.
Kui räägime näiteks kohalikest võlakirjadest, kinnisvarast või erakapitalifondidest, siis nad meeldivad meile põhjusel, et oleme siin võimelised ise riske aktiivselt haldama ja juhtima. Räägime kohalike ettevõtetega ühiselt läbi võlakirja tingimused, tagatised, tagasimakse graafikud, intressid jms. Suudame tootluses järeleandmisi tegemata hallata riske palju paremini, kui toome investeeringud endale koju lähemale. Suudame mingis mõttes oma tegevusega reaalselt mõjutada seda, kuidas konkreetne ettevõte juhitud on.
Samuti on kinnisvaraga, kuhu teeme otseinvesteeringuid, et omada täielikku kontrolli. Oleme ise enda õnne sepad. Saame ise tegeleda üürnike otsimisega, rääkida läbi üüritingimusi ja samuti süüdistada ainult iseennast, kui kõik ei lähe ootuspäraselt. Meile meeldib käed küljes lähenemine. Keerulistes olukordades ei tõsta me käsi taeva poole ja ütle kurva häälega, et kahju küll, vaid saame probleemidele näpu peale panna ja öelda, et kehvasti läks just ühel või teisel põhjusel. Ühtlasi tähendab see, et saame ise aktiivselt asju muuta ja olukorda lahendada.
Lõpetuseks - millise sõnumi saadad inimestele, kes praeguses olukorras muret või ebakindlust tunnevad?
Üldise jõukuse ja toimetuleku vaates pole elu Eestis kunagi nii hea olnud kui praegu. Kui pensionifondide võbelus siiski ärevaks muudab, on LHV-s väga palju häid valikuid, mis aitavad tagada rahuliku une. Küll on konkreetsest fondivalikust veelgi olulisem säästmine, investeerimine ja kapitali järjepidev kogumine üleüldiselt.
Vaata kõiki uudiseid