12.09.2025
Kiire hinnatõus on ajendanud paljusid inimesi loobuma mitmetest regulaarsetest investeerimis- ja säästmisviisidest nagu näiteks meelerahufondi loomine ning igakuine kasvatamine, selgub LHV tellitud uuringust.
Norstati läbiviidud uuringust selgus, et viimaste aastate hoogne hinnatõus ja majanduse keeruline olukord on pannud 47% Eesti inimestest loobuma senisest regulaarsest investeerimisest ning säästmisest. Lisaks nentis 22% vastanutest, et nad on enda investeerimis- ja säästmisharjumusi mõnevõrra koomale tõmmanud ja üksnes 14% Eesti elanikest pole midagi muutnud.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul on paljud leibkonnad kiire hinnatõusu tulemusena olukorras, kus palgapäevast palgapäevani elamine on igakuine reaalsus. Seetõttu on löögi all ka säästmine ja investeerimine. „Ometi näitab Eesti Panga statistika majapidamiste hoiuste pidevat kasvu ehk säästmisvõimekus laiemalt on siiski säilinud. Küll on inimeste võimalused erinevad ja arusaadavalt pole praeguses olukorras kõigil võimalik endisel viisil säästmise ning investeerimisega jätkata,” ütles Janson.
Kõige sagedamini (23%) on Eesti inimesed loobunud meelerahufondi igakuisest kasvatamisest, millele järgneb regulaarne aktsiatesse investeerimise lõpetamine (13%). Lisaks selgus, et iga viies (17%) uuringus osalenu on pidanud investeerimise lõpetama ja seni kõrvale pandud puhvrit ka kasutama.
„Meelerahufondi tasub siiski kasvatada ka keerulisematel aegadel, sest aitab toime tulla elus teele sattuvate ootamatustega. Olgu selleks näiteks töökaotus või ootamatult suur autoremondi arve,” sõnas Janson. Ta lisas, et ka aktsiatesse investeerimist ei pea täielikult lõpetama, vaid seda saab teha näiteks mikroinvesteerimisena, mille puhul läheb igalt kaardimakselt järgmise täisarvuni ümardatud hulk sente kasvukontole. Ühtlasi on nutikas kasutada säästmist hõlbustavaid automatiseeritud lahendusi. “Nii võib isegi väikestest summadest kasvada aastatega märkimisväärne rahaline tagala, et tulevikule julgemalt vastu astuda,” märkis Janson.
LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu nentis, et II sammas on paljudele Eesti inimestele suurim finantsvara ja seetõttu tasub sinna kogumisega jätkata isegi raskematel aegadel. “Tegelikult on võimalusel nutikas mõelda isegi II samba sissemaksete suurendamisele, sest pakub maksusoodustusega investeerimisvõimalust,” ütles Vallistu. Ta lisas, et üldiselt on tark mõte alustada raha kasvatamist maksusoodustusega võimalustest ja näiteks III samba sissemaksetelt tagastab riik investoritele tulumaksu. “Rahalist meelerahu ei saa ehitada üleöö, vaid see on pikk protsess, mis nõuab meelekindlust. Isegi kui hetkel on keerulisem, on vahest siiski võimalik ka väiksemate sammudega jätkata. Peaasi, et hoog sisse jääb,” julgustas Vallistu.
Uuringu viis augusti keskel läbi uuringufirma Norstat, küsitledes 1000 18-74-aastast Eesti inimest.
Vaata kõiki uudiseid