30.06.2025
LHV Pank tuletab meelde, et tänapäeva petuskeemid ei tugine enam mitte inimeste viletsatele tehnilistele oskustele, vaid kehvale tähelepanule ja liigsele usaldamisele. Kurjategijad manipuleerivad inimestega, et saada ligipääs nende andmetele. Seepärast peitub peale rohkete petukõnede ja võltsitud e-kirjade pettuseoht järjest rohkem ka interneti libalehtedel, kust inimene otsib mõnda teenust, näiteks panga oma. Andmete ja muu vara kõige parem kaitse on tähelepanelikkus.
„Enamik inimesi on kuulnud suurtest pettustest, kui inimestelt andmeid ning raha varastatakse, kuid paraku pettusjuhtumite arv ei vähene,“ sõnas LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. Tema sõnul on üks põhjus igapäevatoimingute juures tekkiv tähelepanematus ja see, et inimestel on raske pettusi ära tunda. „Kurjategijad ei vaja keerulisi tööriistu, kui inimene annab oma andmed talle ise – tihti heas usus – lihtsalt telefonikõne või kirja peale,“ selgitas Goroško. „Parim kaitse on lihtne reegel: igas veebikeskkonnas, kus küsitakse sinu andmeid või PIN-koode, tuleb olla eriti tähelepanelik. Samuti tasub meeles pidada, et pank ei küsi kunagi sinu PIN-koode ega saada linke SMS-iga.“
Petturite takistamise muudab keerukaks kasutusel olevate petuskeemide suur hulk ja varieeruvus. Lisaks petukõnedele, võltsitud SMS-idele ja e-kirjadele levivad passiivsemad skeemid, mille jaoks luuakse pärisasutuste lehti imiteerivaid õngitsuslehti. Nendel veebilehtedel küsitakse kasutajalt pangakaardi andmeid või suunatakse ta sisenema võltsitud internetipanka. Näiteks tuvastas LHV mais ja juunis peaaegu 100 petulehte, mis jäljendasid LHV Panga sisselogimisvaadet. Sarnaseid õngitsuslehti on loodud ka teiste pankade ja teenusepakkujate nime ja kujundusega.
„Paljud inimesed satuvad õngitsuslehtedele otsingumootori kaudu. Nad sisestavad otsingusse näiteks panga nime ja vajutavad esimesena kuvatud lingile ilma veebiaadressi kontrollimata,“ selgitas Goroško. „Õngitsuslehe aadress võib erineda pärisaadressist isegi ainult ühe tähe või sümboli võrra ning selle kujundus on tihti identne ametliku veebilehe omaga. Panga kodulehele minekuks tasub siiski reale ise kirjutada oma panga veebiaadress, et olla kindel, et oled õigel lehel.“
LHV kasutab jälgimissüsteeme, mille abil suudab osa petulehti ennetavalt avastada ja kiiresti internetist eemaldada. Siiski on oluline roll ka kasutajatel. „Tunnustame oma kliente: paljudest petulehtest ja libakampaaniatest oleme saanud teada tänu nende tähelepanelikkusele,“ ütles Goroško. „Iga vihje, ekraanipilt või edastatud kahtlane sõnum aitab meil kiiremini reageerida ja teisi kliente hoiatada.“
„Petturid muutuvad järjest nutikamaks ja ka nende kasutatud skeemide visuaalne tase on kõrge. Just seetõttu on oluline, et inimesed ise tunneksid ohumärke ja jagaksid neid ka oma lähedastega. Tähelepanelikkus on parim kaitse petturi ohvriks langemise eest,“ lisas Goroško.
Levinumad pettusviisid
- Õngitsuskiri ja -SMS, mis suunab võltsitud veebilehele
- Libakõne „panga“, „politsei“ või muu asutuse nimel
- E-pood, kust ei saadeta kliendile kaupa või kus kogutakse kaardiandmeid nende edasiseks kuritarvitamiseks
Kuidas end kaitsta?
- Ära sisesta oma andmeid tundmatule veebilehele, kontrolli alati aadressi.
- Vaata, milline on e-kirja saatja meiliaadress: @lhv.ee aadressi sarnased võivad olla võltsaadressid.
- Ära vajuta SMS-is saadetud lingile, sest LHV ei saada linke kunagi SMS-iga.
- PIN2 on sinu digiallkiri. Loe alati enne selle sisestamist läbi, mida sa kinnitad.
- Liiga suur makselimiit pole turvaline. Limiite saab vajaduse tekkimisel mugavalt muuta.
- Kui midagi tundub kahtlane, katkesta kohe tegevus ja helista oma panka.