Laenumaksekindlustuse tingimused

Kehtiv alates 01.08.2025

LHV laenumaksekindlustuse tingimustes on kirjeldatud laenumaksekindlustuse kindlustuskaitse, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

LHV laenumaksekindlustus on finantskahjude kindlustus, mis kaitseb laenuvõtjat juhul, kui ootamatud asjaolud takistavad krediidiasutusest võetud laenu tagasimaksmist. Kindlustuskaitse valikus on laenuvõtja töökaotus ja ajutine töövõimetus.

Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).

Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad LHV laenumaksekindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma pakkumuses märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega.

Kindlustusvõtja on isik, kes sõlmib kindlustuslepingu ja tasub kindlustusmakseid. Kindlustusvõtja võib olla erinev kindlustatud isikust, kui tal on põhjendatud huvi kindlustatud isiku laenukohustuse kindlustamiseks (näiteks elukaaslane, kellega jagatakse ühist majapidamist).

Kindlustatud isik on poliisile märgitud isik, kes on võtnud laenu ja kindlustanud selle laenumaksekindlustusega. Kindlustatud saab olla kuni 64-aastane isik (kaasa arvatud).

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Arst on tervishoiutöötajate registris registreeritud isik, kellel on seaduslik õigus töötada arstina ja kes on kindlustusvõtja suhtes erapooletu.

Automaatselt pikenev kindlustusleping on üheaastane kindlustusleping, mida pikendatakse järgmiseks kindlustusperioodiks igal aastal, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised soovivad kindlustuslepingut muuta või selle lõpetada.

Hüvitispiir on suurim summa, mille ulatuses hüvitab LHV kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Hüvitispiir võib olla määratud kindla sündmuse või riski suhtes.

Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa rahalise kahju. Kahjujuhtum võib, kuid ei pruugi olla kindlustusjuhtum.

Kindlustusjuhtum on tingimustes sätestatud sündmus, mille toimumise korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Kindlustuskaitse on tingimustega piiritletud LHV kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist või täita kindlustuslepingut muul viisil.

Kindlustusperiood on ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitab LHV.

Kindlustussumma on poliisile märgitud rahasumma, mille ulatuses hüvitab LHV kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.

Kindlustusvõtja lähedased on tema vanem, vanavanem, laps, vend, õde, lapselaps, abikaasa ja elukaaslane.

Kindlustusväärtus on laenukohustuste tegelik väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Kompensatsioon on tööandja makstav koondamishüvitis, Eesti Töötukassa makstav koondamishüvitis või mistahes muu rahaline hüvitis, mida makstakse töösuhte lõppemisel.

Laenuandja on krediidiasutus.

Laenuleping on kindlustusvõtja ja laenuandja vahel sõlmitud leping, mille alusel on laenuandja andnud kindlustusvõtjale laenu, millega kaasneb selle tagasimaksmise kohustus.

Laenu kuumakse on laenu osamakse, mis koosneb laenu põhisumma tagasimaksest ja intressimaksest. Laenu kuumakse tasub kindlustusvõtja laenuandjale regulaarselt, laenulepingus märgitud tähtpäeval. Sellest kõrvalekalduvad tagasimaksed on kindlustatud laenu osamakse summas. Jäägiga laenu puhul ei käsitata viimast jääkmakset laenu kuumaksena.

Omavastutuse periood on ajavahemik pärast kahjujuhtumi toimumist, mille eest hüvitist ei maksta.

Ooteaeg on kindlustuslepingu jõustumise järgne ajavahemik, mille jooksul ei kehti kindlustuskaitse. Automaatselt pikeneva kindlustuslepingu puhul rakendatakse ooteaega ainult esimese kindlustuslepingu sõlmimisel.

Töösuhe on kindlustusvõtja tähtajatu või vähemalt 12 kuu pikkune tähtajaline tööhõive Eestis töölepingu alusel, avalikus teenistuses või juhatuse liikme lepingu alusel, millega on nähtud ette vähemalt 20-tunnine töönädal.

Töövõimetusleht on kindlustatud isikule arsti poolt väljastatud haigusleht või hooldusleht tema kuni 18-aastase (kaasa arvatud) lapse hooldamiseks.

  1. Töö kaotus

  2. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil sissetuleku kaotamine töö kaotuse tagajärjel, kui selle põhjus on kindlustatud isiku:

    1. töösuhte ettenägematu lõpetamine tööandja algatusel kindlustatud isikust sõltumatul põhjusel või kindlustatud isiku terviseseisundi tõttu;
    2. tagasikutsumine juriidilise isiku juhtorganist, mida ei kontrolli kindlustatud isik ega tema lähedane.

  3. Kindlustatud ei ole kindlustatud isiku:

    1. töö kaotus ega sellest teada saamine enne kindlustuslepingu sõlmimist, katseajal või ooteajal, sealhulgas juhul, kui töökoha likvideerimine on teada, kuid koondamisteadet ei ole veel esitatud;
    2. töö kaotus terviseseisundi tõttu juhul, kui selle põhjustanud haiguse esinemise suhtes oli kahtlus enne kindlustuslepingu sõlmimist ja arsti vastuvõtt või ambulatoorsed uuringud selle diagnoosimiseks olid kokku lepitud või kui kindlustatud isik eiras arsti määratud raviplaani;
    3. tähtajalise töösuhte plaanipärane lõppemine ja/või uueks perioodiks mitte pikendamine;
    4. töösuhte lõppemine kindlustatud isikust tuleneval põhjusel (välja arvatud terviseseisundi tõttu), tema soovil või poolte kokkuleppel;
    5. töösuhte lõppemine ettevõttes, milles on temal või tema lähedasel kontroll tööandja tegevuse ja selle otsuste üle, olles tööandja juhatuse või nõukogu liige;
    6. töösuhte lõppemine juhul, kui otsuse töösuhte lõpetamise kohta on teinud tema või tema lähedane isik;
    7. siirdumine vanaduspensionile;
    8. töö kaotus füüsilisest isikust ettevõtjal või selle tegevuse peatamisel;
    9. töö kaotus kriminaalmenetluse või kohtuotsuse tõttu;
    10. töö kaotus, mis on tekkinud sellest, et ta tarbis alkohoolset, narkootilist, psühhotroopset, toksilist või muud ainet, mis põhjustas joobeseisundi;
    11. töö kaotus, mis on tingitud sõjast või poliitilisest relvakokkupõrkest, terroriaktist, ülestõusust, rahvarahutusest, streigist; sõjategevusest, massilisest korratusest, riigipöördest või erakorralisest seisukorrast.

  4. Töö kaotuse hüvitamise põhimõtted

    1. Kindlustushüvitis on laenu kuumakse või selle proportsionaalne osa juhul, kui hüvitamisperiood on lühem kui kuu.
    2. Töö kaotuse kindlustuskaitse ooteaeg on 90 kalendripäeva alates kindlustuslepingu jõustumisest. Kui kindlustatud isik on kindlustuslepingu sõlmimise ajal töötu, algab ooteaeg tööle asumise päeval.
    3. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks loetakse töösuhte viimasele päevale järgnev päev.
    4. Kui töösuhe lõpetatakse enne seadusega ette nähtud etteteatamise tähtaja lõppu, siis loetakse kindlustusjuhtumi toimumise päevaks seaduses ette nähtud etteteatamise tähtaja viimane päev.
    5. Kui töösuhte lõpetamisega seoses makstakse kindlustatud isikule kompensatsiooni, siis loetakse kindlustusjuhtumi toimumise päevaks kompensatsiooniperioodi viimasele päevale järgnev päev. Kompensatsiooniperioodi arvutamiseks jagatakse kompensatsiooni summa töösuhte viimase kuue kuu keskmise töötasu summaga.

  5. Ajutine töövõimetus

  6. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil tekkinud ajutine töövõimetus, mis kestab üle 30 kalendripäeva. Ajutise töövõimetuse alus on arsti väljastatud töövõimetusleht juhul, kui selle põhjus on kindlustatud isiku või tema alaealise lapse haigestumine või kehavigastus, mille tõttu ei saa kindlustatud isik täita oma tavalisi töökohustusi ega teha muud tööd.

  7. Kindlustatud ei ole:

    1. töövõimetuse periood, mil kindlustatud isik jätkab töötamist;
    2. töövõimetus, mis on tekkinud sellest, et kindlustatud isik tarbis alkohoolset, narkootilist, psühhotroopset, toksilist või muud ainet, mis põhjustas joobeseisundi, ning joobeseisundi ja ajutise töövõimetuse vahel võib eeldada põhjuslikku seost;
    3. töövõimetus, mis on tekkinud õhusõiduki piloodi või meeskonnaliikmena tegutsemisel või mistahes lendamisel, välja arvatud viibimisel regulaarsel reisilennul reisijana;
    4. töövõimetus, mis on tekkinud kindlustatud isiku tahtliku tegevuse tõttu;
    5. töövõimetus, mis on tekkinud kindlustatud isiku poolt toime pandud kuriteo tõttu;
    6. enne kindlustuslepingu jõustumist tekkinud haigestumise või kehavigastuse tõttu määratud ajutine töövõimetus, sealhulgas juhul, kui töövõimetusleht on väljastatud pärast kindlustuslepingu sõlmimist, kuid selle põhjustanud haigestumise või kehavigastuse suhtes oli kahtlus juba enne kindlustuslepingu sõlmimist, näiteks oli kokku lepitud arsti vastuvõtt või ambulatoorne uuring;
    7. raseduse ja sünnitusega seotud töövõimetus, välja arvatud juhul, kui tegu on meditsiiniliselt kinnitatud tüsistusega;
    8. ajutine töövõimetus, mis on tingitud sõjast või poliitilisest relvakokkupõrkest, terroriaktist, ülestõusust, rahvarahutusest, streigist; sõjategevusest, massilisest korratusest, riigipöördest või erakorralisest seisukorrast;
    9. ajutine töövõimetus, mis on tekkinud püsiva või kroonilise haiguse tõttu, välja arvatud juhul, kui viimasest töövõimetuse perioodist on möödas rohkem kui kaks aastat sama haiguse puhul.

  8. Ajutise töövõimetuse hüvitamise põhimõtted

    1. Kindlustushüvitis on laenu kuumakse või selle proportsionaalne osa juhul, kui hüvitamise periood on lühem kui kuu.
    2. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks loetakse töövõimetuslehe väljastamise päev.
    3. Kindlustushüvitist arvestatakse päevapõhiselt ning maksmine algab omavastutuse perioodile järgneval päeval ja lõpeb hiljemalt 12 kuu pärast.
    4. Kindlustushüvitist makstakse eeldusel, et kindlustatud isik ei tee ajutise töövõimetuse ajal tööd.

  9. Hüvitamise üldpõhimõtted

  10. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab LHV kindlustatud isikule tekkinud finantskahju, mis on tekkinud seoses sellega, et kindlustatud isik ei ole kindlustusjuhtumi tõttu võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi laenuandja ees.

  11. LHV maksab kindlustushüvitise välja pärast kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustushüvitise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamist.

  12. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi ja kahju suuruse kohta. Kui LHV-st mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik teha kindlaks kogu kahju suurust, siis hüvitab LHV esmalt selle osa kahjust, mille ulatuses on kahju suurus selge. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.

  13. LHV ei ole kohustatud hüvitama rohkem kui poliisil märgitud kindlustussumma või hüvitispiir. Samuti ei saa hüvitis olla suurem kui kahju tegelik suurus, sealhulgas juhul, kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem või esineb mitu kindlustusjuhtumit korraga. Kui poliisil on mitu kindlustatud isikut ja toimub mitu kindlustusjuhtumit korraga, siis ei saa olla hüvitis kõikide kindlustusjuhtumite ja kindlustatud isikute kohta kokku suurem kui laenulepingust tulenevad kohustused.

  14. Ühe kindlustatud isiku kõikide kahjujuhtumite hüvitispiir on 24 laenu kuumakset viie aasta jooksul.

  15. LHV hüvitamiskohustus lõpeb laenulepingu lõppemisega.

  16. LHV maksab kindlustatud isikule laenu osamakseid, mille tasumise tähtaeg on alates kahjujuhtumist teatamise hetkest või hetkest, mil juhtum muutus kindlustusjuhtumiks, kui see toimus hiljem. Kokkuleppel võib hüvitise saaja olla ka laenuandja.

  17. Kui LHV peaks maksma laenu kuumakse hüvitist lühema aja eest kui üks kuu, arvutatakse hüvitis proportsionaalselt vastavalt päevade arvule selles kuus.

  18. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

  19. Käitumine kahjujuhtumi korral

  20. Kindlustatud isik peab kahjujuhtumi korral:

    1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
    2. esimesel võimalusel teavitama LHV-d kahjujuhtumi toimumisest;
    3. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
    4. andma LHV-le õiget ja täielikku teavet kahjujuhtumi asjaolude kohta;
    5. arvestama, et LHV võib kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks nõuda dokumente ja seletusi nii suuliselt kui ka kirjalikult.

  21. Kindlustatud isik on kohustatud pärast töötuks jäämist võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele ja teavitama sellest LHV-d.

  22. Kindlustatud isik on kohustatud töövõimetust tõendama arsti väljastatud töövõimetuslehega ja haiguslooga.

  23. Kindlustatud isiku ja kindlustusvõtja kohustused

  24. Kindlustatud isik on kohustatud:

    1. teavitama LHV-d olulisest asjaolust, mis võib mõjutada LHV otsust kindlustuslepingu sõlmimise, kindlustuskaitsete, kindlustussummade, kindlustusperioodi, kindlustusmaksete või muude lepingutingimuste suhtes;
    2. teavitama LHV-d asjaoludest, mis suurendavad kindlustusriski;
    3. teavitama LHV-d kohe muutustest asjaoludes, mille kohta LHV on teavet nõudnud enne kindlustuslepingu sõlmimist, kindlustuskaitsete lisamist, kindlustussummade suurendamist või kindlustusperioodi pikendamist, sealhulgas juhul, kui muutub kindlustatud isiku amet, tegevusala, spordiala, harrastus või selle tase, alalise elu- või töökoha riik, samuti juhul, kui lisakindlustuse kindlustatul tuvastatakse puue või osaline või puuduv töövõime;
    4. teavitama LHV-d kindlustusjuhtumi toimumisest ise või kolmanda isiku kaudu viivitamata pärast sellest teada saamist;
    5. andma LHV-le tõest teavet ja esitama tõendeid, mis on vajalikud selleks, et määrata kindaks kindlustusjuhtumi toimumise fakt, põhjus ning kindlustushüvitise suurus;
    6. edastama LHV-le kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks LHV nõutud dokumendid ja seletused, mis tõendavad kindlustusjuhtumi toimumist, näiteks töö kaotuse korral edastama kord kuus Eesti Töötukassas töötuna arvelolekut kinnitava dokumendi;
    7. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks ning vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist;
    8. teavitama LHV-d töötuna arveloleku lõppemisest, töövõimetusperioodi lõppemisest ja tööle asumisest;
    9. tagastama talle väljamakstud hüvitise LHV-le juhul, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud;
    10. võimaldama LHV-l uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid, et tuvastada kahju suurus ja asjaolud ning vajaduse korral kaasata eksperte kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemisse.

  25. Kindlustusvõtja on kohustatud:

    1. selgitama kindlustatud isikule kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi;
    2. tasuma kindlustusmakseid kindlustuslepingus näidatud mahus ja tähtajaks;
    3. teatama LHV-le kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teada olevatest olulistest asjaoludest, millel on mõju LHV otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda eritingimustel.

  26. LHV kohustused

  27. LHV on kohustatud:

    1. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamata kahjujuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
    2. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustatud isikut sellest, millised dokumendid peab ta LHV-le esitama kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks;
    3. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
    4. hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või kindlustushüvitise ühekorraga või osadena või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil. Kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
    5. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.

  28. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

  29. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:

    1. kindlustatud isik või kindlustusvõtja on LHV-d eksitanud või püüdnud eksitada kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude või kindlustushüvitise suuruse asjus või muul viisil püüdnud LHV-d petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes;
    2. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
    3. kindlustatud isik või kindlustusvõtja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
    4. kindlustatud isik ei täida kindlustusjuhtumi korral LHV kirjalikke korraldusi, keeldub koostööst või väldib seda;
    5. kindlustatud isik põhjustab pärast kindlustusjuhtumi toimumist kahju suurenemise või kahju hüvitamisperioodi pikenemise, näiteks eirab arsti määratud raviplaani või ei otsi uut tööd;
    6. kindlustatud isik ei ole järginud mõnda tingimustes sätestatud kohustust ja sellel on põhjuslik seos kahju tekkimisega;
    7. sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks;
    8. väljamakse saaja suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni või kui tegu võib olla rahapesuga või terrorismi rahastamisega;
    9. ei ole täidetud tingimuste punkte 16-18, 19.1, 19.2, 19.4, 19.5 või 19.6.

  30. Kindlustuslepingu sõlmimine, kehtivus, lõppemine ja ülesütlemine ning lepingust taganemine

  31. Kindlustusleping jõustub ja kindlustuskaitse algab poliisile märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval ning lõpeb poliisile märgitud kindlustusperioodi lõppkuupäeval. Kindlustusleping arvatakse sõlmituks ja kõik selle tingimused aktsepteerituks hetkel, kui LHV-le laekub esimene kindlustusmakse.

  32. Kui esimene kindlustusmakse laekub pärast pakkumuse kehtivusaega, siis võib LHV muuta pakkumusel fikseeritud kindlustusperioodi algus- ja lõppkuupäeva ning kindlustusmaksete suurust, teavitades sellest kindlustusvõtjat.

  33. Kui esimene kindlustusmakse laekub LHV-le pakkumuse kehtivusajal, kuid pärast pakkumusel näidatud kindlustusperioodi algust, siis algab kindlustusperiood kindlustusmakse laekumisele järgneval päeval.

  34. Tähtajaline kindlustusleping lõpeb pärast kindlustusperioodi lõppu.

  35. Tähtajatu kindlustusleping kehtib kuni selle ülesütlemiseni ja LHV saadab kindlustusvõtjale 45 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppemist uue poliisi.

  36. Kindlustusleping lõpeb:

    1. kindlustusperioodi lõppemisel;
    2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
    3. kindlustuslepingust taganemisel;
    4. kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
    5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.

  37. Pooltel on õigus öelda tähtajatu kindlustusleping korraliselt üles jooksva kindlustusperioodi lõpuks, teatades sellest ette vähemalt 30 kalendripäeva.

  38. Kui kindlustuslepinguga seotud laenuleping lõpeb, siis lõpeb ka kindlustusleping.

  39. LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, kui:
    31.1. kindlustusvõtja või kindlustatud isik ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega lisatähtajaks;
    31.2. kindlustusvõtja või kindlustatud isik on esitanud LHV-le kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
    31.3. kindlustusrisk on suurenenud, sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustatud isikust sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest;
    31.4. ilmnevad muud õigusaktides sätestatud kindlustuslepingu ülesütlemise alused.

  40. LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid (sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist). LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest.

  41. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem kui poliisil märgitud tasuda tulev summa, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Kui LHV ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest arvates, siis eeldatakse, et ta on kindlustuslepingust taganenud.

  42. Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, siis on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 kalendripäeva jooksul alates kindlustuslepingu sõlmimisest. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.

  43. Kui kindlustusleping on sõlmitud kauemaks kui üheks aastaks, siis on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 kalendripäeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.

  44. Kui toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta, siis on pooltel õigus erakorraliselt kindlustusleping üles öelda esimesel võimalusel.

  45. Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused, sealhulgas kindlustusvõtja kohustus tasuda LHV-le kindlustusmakseid, kehtivad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.

  46. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, siis on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

  47. Teadete edastamine

  48. Kõik tingimuste täitmiseks vajalikud teated edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või LHV poolt ettenähtud vormis.

  49. Isikuandmete töötlemine

  50. LHV on õigustatud töötlema tingimustega seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama tingimustega seotud teavet kolmandatele isikutele, kelle õigus saada infot tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.

  51. LHV-l on õigus säilitada tingimuste täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.

  52. Tingimustele kohalduv õigus ja kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

  53. Tingimustele kohaldub Eesti Vabariigi õigus.

  54. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

  55. Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

  56. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, siis lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on käesolevate tingimuste ees ülimuslikud.

  57. Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, siis juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.

  58. Järelevalve ja kaebuste lahendamine

  59. Kui kindlustusvõtja ei ole LHV otsusega nõus või soovib lisaselgitusi, on tal võimalus pöörduda LHV poole meiliaadressil kindlustus@lhv.ee, telefonil 699 9111 ja aadressil Tartu mnt 2, 10145 Tallinn.

  60. Vaidluste lahendamise kohtuvälised organid on Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorgan, Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn (telefon 667 1800, e-post lepitus@eksl.ee), ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Endla 10a, 10122 Tallinn (telefon 667 2000, e-post info@ttja.ee).

  61. LHV kui kindlustusandja tegevuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon, Sakala 4, 15030 Tallinn (telefon 668 0500, e-post info@fi.ee, veebileht www.fi.ee). Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja, kindlustusagendi ja kindlustatud isiku vahelisi lepingulisi vaidlusi.

  62. Kui kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda maakohtusse.