Laenumaksekindlustuse tingimused

Kehtivad alates 01.06.2025

LHV laenumaksekindlustuse tingimustes on kirjeldatud laenukohustuste kindlustus-kaitse, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

LHV laenumaksekindlustus on finantskahjude kindlustus, mis kaitseb laenuvõtjat laenu tagasi¬maksmist takistavate ootamatute asjaolude ilmnemisel. Kindlustuskaitse valikus on laenuvõtja töökaotus ja ajutine töövõimetus, mille korral ei ole kindlustatud isik kindlustusjuhtumi tõttu võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad LHV laenumaksekindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Poliis on enne esimese kindlustusmakse tasumist kindlustuspakkumus, kuid pärast esimese kindlustusmakse tasumist dokument, mis kinnitab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliisile on märgitud kindlustatud eseme kindlustussumma ja omavastutuse periood (ajavahemik, mille jooksul tekkinud laenumaksed jäävad kindlustusvõtja kanda). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma pakkumuses märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega.

Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).

Kindlustusvõtja on poliisile märgitud isik, kes sõlmib LHV-ga kindlustuslepingu.

Kindlustatud isik on poliisile märgitud laenuvõtja.

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Mõisted

Arst on tervishoiutöötajate registris registreeritud isik, kellel on seaduslik õigus töötada arstina ja kes on kindlustatud isiku suhtes erapooletu.

Automaatselt pikenev kindlustusleping on üheaastane kindlustusleping, mida pikendatakse järgmiseks kindlustusperioodiks igal aastal, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised soovivad kindlustuslepingut muuta või selle lõpetada.

Hüvitis on summa, mille ulatuses hüvitab LHV kindlustatud isikule laenu kuumakse.
Hüvitispiir on suurim summa, mille ulatuses hüvitab LHV kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Hüvitispiir võib olla määratud kindla sündmuse või riski suhtes.

Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa rahalise kahju. Kahjujuhtum võib, kuid ei pruugi olla kindlustusjuhtum.

Kindlustusjuhtum on tingimustes sätestatud sündmus, mille toimumise korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Ühe ja sama ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Kindlustuskaitse on tingimustega piiritletud LHV kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist või täita kindlustuslepingut muul viisil.

Kindlustusperiood on ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitab LHV.

Kindlustussumma on poliisile märgitud rahasumma, mille ulatuses hüvitab LHV kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustussumma on määratud kindlaks laenu kuumaksena.

Kindlustusväärtus on laenukohustuste tegelik väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Kompensatsioon on tööandja makstav koondamishüvitis, Eesti Töötukassa makstav koondamishüvitis või mistahes muu rahaline kompensatsioon, mida makstakse töösuhte lõppemisel.

Laenuleping on kindlustusvõtja ja laenuandja vahel sõlmitud leping, mille alusel on laenuandja andnud kindlustusvõtjale laenu, millega kaasneb selle tagasimaksmise kohustus.

Laenu kuumakse on laenu osamakse, mis koosneb laenu põhisumma tagasimaksest ja intressimaksest. Laenu kuumakse tasub kindlustusvõtja laenuandjale regulaarselt, laenulepingus märgitud tähtpäeval. Sellest kõrvalekalduvad tagasimaksed on kindlustatud laenu osamakse summas. Jäägiga laenu puhul ei käsitata viimaset jääkmakset laenu kuumaksena.

Omavastutuse periood on ajavahemik pärast kahjujuhtumi toimumist, mille eest hüvitist ei maksta.
Ooteaeg on kindlustuslepingu jõustumise järgne ajavahemik, mille jooksul ei kehti kindlustuskaitse. Automaatselt pikeneva kindlustuslepingu puhul rakendatakse ooteaega ainult esimese kindlustuslepingu sõlmimisel.

Töösuhe on kindlustatud isiku tähtajatu või vähemalt 13 kuu pikkune tähtajaline tööhõive Eestis töölepingu alusel, avalikus teenistuses või juhatuse liikme lepingu alusel, millega on nähtud ette vähemalt 20-tunnine töönädal.

Töövõimetusleht on kindlustatud isikule arsti poolt väljastatud haigusleht või hooldusleht tema kuni 18-aastase (kaasa arvatud) lapse hooldamiseks.

Kindlustuskaitse

Kindlustuslepinguga kaetud kindlustuskaitsed on märgitud poliisil.

  1. Töö kaotus

  2. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil sissetuleku kaotamine töö kaotuse tagajärjel, kui selle põhjus on:

    1. töösuhte ettenägematu lõpetamine tööandja algatusel kindlustatud isikust sõltumatul põhjusel või kindlustatud isiku terviseseisundi tõttu;
    2. töösuhte lõpetamine enne tähtaega tööandja kõrgema juhtimisorgani otsusega juhul, kui kindlustatud isik on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja lepingut ei lõpetata kindlustatud isiku soovil ega poolte kokkuleppel;
    3. tähtajalise töölepingu erakorraline lõpetamine tööandja algatusel.

  3. Kindlustatud ei ole:

    1. töö kaotus ega sellest teada saamine enne kindlustuslepingu sõlmimist, katseajal või ooteajal, sealhulgas juhul, kui ettevõtte või osakonna likvideerimine on teada, kuid koondamisteadet ei ole veel esitatud;
    2. töö kaotus terviseseisundi tõttu juhul, kui selle põhjustanud haiguse esinemise suhtes oli kahtlus enne kindlustuslepingu sõlmimist ja arsti vastuvõtt või ambulatoorsed uuringud selle diagnoosimiseks olid kokku lepitud või kui kindlustatud isik eiras arsti poolt määratud raviplaani;
    3. tähtajalise töösuhte plaanipärane lõppemine ja/või uueks perioodiks mitte pikendamine;
    4. töösuhte lõppemine kindlustatud isikust tuleneval põhjusel (välja arvatud terviseseisundi tõttu), tema soovil või poolte kokkuleppel;
    5. füüsilisest isikust ettevõtja või selle tegevuse peatamine;
    6. töösuhte lõppemine tööandja algatusel juhul, kui tööandja nõukogu või juhatuse liige oli kindlustatud isiku lähedane sugulane (sealhulgas elukaaslane, vanem, laps, vend, õde), välja arvatud ettevõtte pankroti korral;
    7. kindlustatud isiku siirdumine vanaduspensionile;
    8. töö kaotus juhul, kui kindlustatud isik ei ole võtnud end Eesti Töötukassas töötuna arvele;
    9. töö kaotus kriminaalmenetluse või kohtuotsuse tõttu.

  4. Töö kaotuse kindlustuskaitse ooteaeg on 90 päeva kindlustuslepingu jõustumisest. Kui kindlustatud isik on kindlustuslepingu sõlmimise hetkel töötu, algab ooteaeg tööle asumise päeval.

  5. Töö kaotuse hüvitamise põhimõtted

    1. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks loetakse töösuhte viimasele päevale järgnev päev.
      1. Kui töösuhe lõpetatakse enne seadusega ette nähtud etteteatamise tähtaja lõppu, loetakse kindlustusjuhtumi toimumise päevaks seaduses ette nähtud etteteatamise tähtaja viimane päev.
      2. Kui töösuhte lõpetamisega seoses makstakse kindlustatud isikule kompensatsiooni, loetakse kindlustusjuhtumi toimumise päevaks kompensatsiooniperioodi viimasele päevale järgnev päev. Kompensatsiooniperioodi arvutamiseks jagatakse kompensatsiooni summa töösuhte viimase kuue kuu keskmise töötasu summaga.
    2. Kindlustushüvitist makstakse omavastutuse perioodi ületavate päevade eest, kuid mitte rohkem kui 12 kuu pikkuse perioodi eest.
    3. Kindlustusjuhtumi puhul, mille alus on tähtajalise töölepingu lõpetamine, makstakse hüvitist kuni töölepingu tähtajani, kuid mitte kauem kui 12 kuud.
    4. Kindlustushüvitis on laenu kuumakse või selle proportsionaalne osa juhul, kui hüvitamisperiood on lühem kui kuu.
    5. Kindlustushüvitist ei maksta perioodi eest, mil kindlustatud isik ei olnud Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud.
    6. Kindlustushüvitise maksmine lõpetatakse, kui kindlustatud isik naaseb tööle.

  6. Ajutine töövõimetus

  7. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil tekkinud ajutine töövõimetus, mis kestab üle 30 päeva.Ajutise töövõimetuse alus on arsti väljastatud töövõimetusleht juhul, kui selle põhjus on kindlustatud isiku või tema alaealise lapse haigestumine või kehavigastus, mille tõttu ei saa kindlustatud isik täita oma tavalisi töökohustusi ega teha muud tööd.

  8. Kindlustatud ei ole:

    1. töövõimetuse periood, mil kindlustatud isik jätkab töötamist ja tema sissetulek ei vähene;
    2. enne kindlustuslepingu jõustumist tekkinud haigestumise või kehavigastuse tõttu määratud ajutine töövõimetus, sealhulgas juhul, kui töövõimetusleht on väljastatud pärast kindlustuslepingu sõlmimist, kuid selle põhjustanud haigestumise või kehavigastuse suhtes oli kahtlus juba enne kindlustuslepingu sõlmimist, näiteks oli kokku lepitud arsti vastuvõtt või ambulatoorne uuring;
    3. ajutine töövõimetus, mille põhjus on muu lähedase hooldamine, juhul kui hooldatav ei ole kindlustatud isiku kuni 18-aastane (kaasa arvatud) laps;
    4. raseduse ja sünnitusega seotud töövõimetus, välja arvatud juhul, kui tegu on meditsiiniliselt kinnitatud tüsistustega;
    5. karantiin, eneseisolatsioon ning epideemia ega pandeemiaga seotud juhtumid (välja arvatud gripiepideemia).

  9. Ajutise töövõimetuse hüvitamise põhimõtted

    1. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks loetakse töövõimetuslehe väljastamise päev.
    2. Kindlustushüvitist makstakse omavastutuse perioodi ületavate päevade eest, kuid mitte rohkem kui 12 kuu pikkuse perioodi eest.
    3. Kindlustushüvitis on laenu kuumakse või selle proportsionaalne osa juhul, kui hüvitamise periood on lühem kui kuu.
    4. Kindlustushüvitist makstakse eeldusel, et kindlustatud isik ei tööta.

  10. Hüvitamise üldpõhimõtted

  11. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab LHV kindlustatud isikule tekkinud finantskahju, mis on tekkinud seoses sellega, et kindlustatud isik ei ole kindlustusjuhtumi tõttu võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi laenuandja ees.

    1. LHV maksab kindlustushüvitise välja pärast kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustushüvitise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamist.
    2. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi ja kahju suuruse kohta. Kui LHV-st mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik teha kindlaks kogu kahju suurust, siis hüvitab LHV esmalt selle osa kahjust, mille ulatuses on kahju suurus selge. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.
    3. LHV ei ole kohustatud hüvitama rohkem kui poliisil märgitud kindlustussumma või hüvitispiir. Samuti ei saa hüvitis olla suurem kui kahju tegelik suurus, sealhulgas juhul, kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem või esineb mitu kindlustusjuhtumit korraga. Kui poliisil on mitu kindlustatud isikut ja toimub mitu kindlustusjuhtumit korraga, siis ei saa olla hüvitis kõikide kindlustusjuhtumite ja kindlustatud isikute kohta kokku suurem kui laenulepingust tulenevad kohustused.
    4. LHV hüvitamiskohustus lõpeb laenulepingu lõppemisega.
    5. LHV maksab kindlustatud isikule laenu osamakseid, mille tasumise tähtaeg on alates kahjujuhtumist teatamise hetkest või hetkest, mil juhtum muutus kindlustusjuhtumiks, kui see toimus hiljem. Kokkuleppel võib hüvitise saaja olla ka laenuandja.
    6. Kui LHV peaks maksma laenu kuumakse hüvitist lühema aja eest kui üks kuu, arvutatakse hüvitis proportsionaalselt vastavalt päevade arvule selles kuus.
    7. Ühe kindlustatud isiku kõikide kahjujuhtumite hüvitispiir on 24 laenu kuumakset viie aasta jooksul.
    8. LHV võib väljamakstava kindlustushüvitise tasaarvestada sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu lepingu alusel talle kuuluva nõudega ka juhul, kui ta võlgneb lepingust tuleneva kohustuse täitmise kolmandale isikule, mitte kindlustusvõtjale.
    9. Kui kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.

  12. Üldised välistused

  13. LHV ei hüvita kahju, mis on kaudselt või otseselt tingitud järgmistest sündmustest, põhjustest või tagajärgedest.

    1. Viivised ja leppetrahvid
      Laenumaksete hilinemise tõttu tekkinud viivised ja leppetrahvid.
    2. Alkohol, narkootiliste ja toksiliste ainete tarvitamine
      Kindlustusjuhtum, mis on toimunud alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või toksiliste ainete või arsti määramata ravimite tarvitamise tõttu.
    3. Kindlustusjuhtumi põhjustamine tahtlikult
      Kindlustusjuhtum, mille toimumise põhjustas kindlustatud isik tahtlikult, sealhulgas tahtlikult tekitatud vigastus, enesetapukatse, osalemine kuriteo toimepanemises või sellele kaasa aitamine.
    4. Operatsioonid ja manipulatsioonid, mis ei ole meditsiiniliselt näidustatud ega arsti määratud
      Plastiliste ja ilukirurgia operatsioonide ning muu esteetilise ravi ja tätoveeringutega seotud juhtumid ning nende komplikatsioonide ravi.
    5. Suguhaigused, HIV ja AIDS
      Suguhaigused, HIV ja AIDS ning nende tõttu tekkinud haigused.
    6. Terrorismiakti, sõjategevuse ja relvakokkupõrke tõttu tekkinud kindlustusjuhtum
      Terroriakt, sõjategevus, poliitiline relvakokkupõrge, ülestõus, rahvarahutus ja muu sarnane erakorraline seisukord.

  14. Käitumine kahjujuhtumi korral

  15. Kindlustatud isik või vajaduse korral tema pereliige peab kahjujuhtumi korral:

    1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
    2. esimesel võimalusel teavitama LHV-d kindlustusjuhtumi toimumisest;
    3. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
    4. andma LHV-le õiget ja täielikku teavet kahjujuhtumi asjaolude kohta;
    5. arvestama, et LHV võib kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks nõuda kindlustatud isikult dokumente ja seletusi nii suuliselt kui ka kirjalikult;
    6. pärast töötuks jäämist võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele ja teavitama sellest LHV-d;
    7. tõendama töövõimetust arsti väljastatud töövõimetuslehega.

  16. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku kohustused

  17. Kindlustusvõtja on kohustatud:

    1. teavitama kindlustatud isikut kindlustuslepingu sõlmimisest tema kasuks ning tutvustama talle kindlustuslepingut, sealhulgas kindlustuskaitset ja tingimusi, samuti selgitama talle kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi;
    2. tasuma kindlustusmakseid kindlustuslepingus näidatud mahus ja tähtajaks.

  18. Kindlustatud isik on kohustatud:

    1. tasuma kindlustusmakseid ulatuses, mida ei pea tingimuste alusel tasuma kindlustusvõtja;
    2. viivitamatult teavitama LHV-d kahjujuhtumist pärast selle toimumist või sellest teada saamist;
    3. edastama LHV-le kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks LHV nõutud dokumendid ja seletused, mis tõendavad kindlustusjuhtumi toimumist, näiteks töö kaotuse korral edastama kord kuus Eesti Töötukassas töötuna arvelolekut kinnitava dokumendi;
    4. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks ning vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist;
    5. teavitama LHV-d töötuna arveloleku lõppemisest, töövõimetusperioodi lõppemisest ja tööle asumisest;
    6. tagastama talle väljamakstud hüvitise LHV-le juhul, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju hüvitab kolmas isik;
    7. võimaldama LHV-l uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid, et tuvastada kahju suurus ja kahju eest vastutavad isikud ning vajaduse korral kaasata eksperte kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemisse.

  19. LHV kohustused

  20. LHV on kohustatud:

    1. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
    2. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustatud isikut sellest, millised dokumendid peab LHV-le esitama kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks;
    3. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
    4. hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või kindlustushüvitise ühekorraga või osadena või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil. LHV peab maksma kindlustushüvitise välja kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide saamist ja maksmise aluse kindlakstegemist. Kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
    5. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat piiravat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mis on kehtestatud ÜRO resolutsioonide alusel või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi vastavate õigusaktidega.

  21. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

  22. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:

    1. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
    2. kindlustatud isik on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
    3. kindlustatud isik ei täida kindlustusjuhtumi korral LHV kirjalikke korraldusi, keeldub koostööst või väldib seda;
    4. kindlustatud isik põhjustab peale kindlustusjuhtumi toimumist kahju suurenemise või kahju hüvitamisperioodi pikenemise, näiteks eirab arsti poolt määratud raviplaani või ei otsi uut tööd;
    5. kindlustatud isik ei ole järginud mõnda tingimustes sätestatud kohustust ja sellel on põhjuslik seos kahju tekkimisega;
    6. sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks.

  23. Kindlustuslepingu lõppemine

  24. Kindlustusleping lõpeb:

    1. kindlustusperioodi lõppemisel;
    2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
    3. kindlustuslepingust taganemisel;
    4. kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
    5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.

  25. Kindlustuslepingu ülesütlemine

  26. LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, juhul kui:

    1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega täiendavaks tähtajaks;
    2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le kindlustuslepingu ja/või kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
    3. toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta;
    4. kindlustusrisk on suurenenud, sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustusvõtjast sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest.

  27. Kindlustuslepingust taganemine

  28. LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda:

    1. juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid, sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist. LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest;
    2. kuni kindlustusmakse tasumiseni juhul, kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem kui poliisil märgitud tasuda tulev summa, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Kui LHV ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest arvates, siis eeldatakse, et ta on kindlustuslepingust taganenud.

  29. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul alates selle sõlmimisest juhul, kui kindlustusleping on sõlmitud:

    1. sidevahendi abil;
    2. kauemaks kui üheks aastaks.

  30. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemise korral tagastab LHV tasutud kindlustusmakse kindlustusvõtjale.

  31. Kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.

  32. Kui kindlustuslepingust on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi.

  33. Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlustus

  34. Kui poliisil märgitud kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal väiksem kui kindlustusväärtus (alakindlustus), siis vastutab LHV kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

  35. Kui poliisil märgitud kindlustussumma on märkimisväärselt suurem kui kindlustusväärtus (ülekindlustus), siis hüvitab LHV tegeliku kahjusumma.

  36. Kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate kindlustushüvitiste kogusumma ületab kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületavad kindlustusväärtuse (mitmekordne kindlustus), siis vastutavad kindlustusandjad solidaarselt.

  37. Teadete esitamine

  38. Kõik tingimuste täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  39. Isikuandmete töötlemine

  40. LHV on õigustatud töötlema tingimustega seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama tingimustega seotud teavet kolmandatele isikutele, kelle õigus saada infot tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.

  41. LHV-l on õigus säilitada tingimuste täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.

  42. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

  43. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.

  44. Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

  45. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on üldtingimuste ees ülimuslikud.

  46. Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.