Tallinna börsi ettevõtete kolmas kvartal näitas, et tööd ja müügitulu tuleb juurde kiiremini kui kasumit. Kui vaadeldud kümnest ettevõttest kasvatasid aastases võrdluses tulu kaheksa, siis puhaskasum suurenes vaid nelja puhul. Kõik kümme ettevõtet suutsid kvartali lõpetada siiski kasumis, ent ehituse kiire kasv, tugev automüük ja elavnenud reisijatevedu peitsid üsna mitmetahulist kasumlikkuse pilti.
Kõige kiiremini suurenes müügitulu ehitusfirmadel Nordeconil ja Merkol. Kasumit kasvatasid Coop Pank, EfTEN, Tallinna Sadam ja Tallink, kuigi ka nende puhul tasub saavutatud lõpptulemisse põhjalikumalt sisse vaadata. Tallinki kasumile andis tuge väiksem amortisatsioonikulu, samas kui euribori tõusul oli pangale ja kinnisvarafondile erinev mõju.
Tulud kasvasid kaheksal ja puhaskasum neljal ettevõttel
III kvartal 2026 võrreldes III kvartaliga 2025. Coop Panga puhul netotulud; teistel ettevõtetel müügitulu. Muutused on protsentides võrreldes eelmise aasta III kvartaliga. Allikas: ettevõtete aruanded.
Ehitusmahtude kasv ei toonud kaasa suuremat puhaskasumit
Nordeconi puhul aitab kvartalit mõista võrdlus, et kui iga sajaeurose müügitulu kohta jäi ettevõttele brutokasumiks 4,70 eurot, aasta varem 8,10 eurot. Sellest tuleb katta veel muu hulgas üldhalduskulud ja laenuraha hind. Nii võiski käive kasvada üle 60%, kuid puhaskasum hoopis kahaneda. Nordeconil jäi seda alles 1,79 miljonit eurot, mullusest 15% vähem. Ettevõtte sõnul survestasid tulemust kallinenud sisendid ja väiksema marginaaliga projektid.
Merkol oli tööd samuti märksa rohkem, kuna mitu suurt projekti jõudis aktiivsesse ehitusfaasi ning ostjatele anti üle 118 korterit ja 18 äripinda. Puhaskasum vähenes ometi 16% 12,6 miljonile eurole. Peaaegu 770 miljoni euro suurune tellimusraamat annab tulevikuks kindlust töö olemasolu suhtes, kuid selle kasumlik teostamine on omaette ülesanne. Kütuse- ja energiahindade tõus ning korteriarendajate tihe konkurents jätavad eksimisruumi vähe. Ehitajate järgmistes aruannetes vääribki suurte lepingute kõrval tähelepanu see, kui palju nende täitmisest alles jääb kasumiaruande viimasele reale.
Coop Pank kasvatas kasumit koos laenuportfelliga
Coop Panga jaoks töötasid mitu asja korraga õiges suunas. Laenuportfell kasvas aastaga 14%, finantsvarade allahindluse kulu vähenes ning juhtkonna sõnul aitas tulemustele kaasa ka euribori tõus. Puhaskasum suurenes 30% 9,1 miljoni euroni. Siin jõudis suurem äri ka selgelt suuremasse kasumisse. Panga enda tegevuskulud kasvasid siiski 19%, mistõttu jääb edaspidi oluliseks nii laenukvaliteet kui ka oskus kulude kasvu ohjata.
EfTENi kasv jätkus kallineva rahastamiskulu kiuste
EfTEN Real Estate Fund vaatas sama intressikeskkonda laenuvõtja poolelt. Fondi III kvartali intressikulu suurenes aastaga 14%; lisaks euribori tõusule mõjutasid rahastamist uued laenud ja refinantseerimised. Ometi kasvas puhaskasum 16% 6,1 miljoni euroni. Abi tuli kinnisvarast endast: uued investeeringud lisasid tulu ning vabade pindade osakaal langes septembri lõpuks 2,2%ni. Juunis ostetud Magistrali keskus andis üle poole fondi üheksa kuu kulumieelse ärikasumi ehk EBITDA kasvust. Hästi välja üüritud hooned aitasid kallinevale rahastamisele vastu seista.
TKM Grupi kasvu vedasid endiselt autod
TKM Grupi aruannet lugedes võis tarbimise taastumisest saada kaks üsna erinevat muljet. Autosalongis oli pilt rõõmsam, kui segmendi müügitulu kasvas 39%. Supermarketites jäi müük aga mullusele 1,7% alla. Seetõttu oleks kogu grupi käibekasvust ennatlik järeldada, et inimeste rahakotirauad on üldiselt avanenud.
Automüüki toetasid nii Baltikumi turu taastumine ja teenindusäri kui ka ostetud Škoda esindused. Supermarketitel tuli samal ajal toime tulla nõrga tarbimise, konkurentsi ja kaupluste uuendamisega seotud katkestustega. Ka autode müümine nõudis hinnasurvest tingitud järeleandmisi. Kui lisada kasvavad palga- ja finantskulud, saab selgeks, miks grupi 8% käibekasvu kõrvale jäi ligi 12% väiksem puhaskasum. Rohkem müüki ei tähendanud veel hõlpsamat kasumiteenimist.
Merenduses paranes kasum eri põhjustel
Tallinki suvekvartal tõi laevadele rohkem reisijaid ja kaupa. Ka müügitulu kasvas ning 43,8 miljoni euro suurune puhaskasum ületas mullust 7,5%. Esmapilgul päris hea tulemus. Ent EBITDA vähenes veidi, sest muu hulgas tuli kütuse eest tasuda 9,2 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Puhaskasum ja põhitegevuse kulusurve rääkisid seega mõnevõrra erinevat lugu.
Erinevust aitab selgitada 4,2 miljoni euro võrra väiksem amortisatsioonikulu. Tallink ühtlustas kruiisi- ja reisilaevade, välja arvatud shuttle-laevade, hinnangulise kasuliku eluea 45 aastale. Kui laeva maksumus jaotatakse pikema aja kuludesse, väheneb kvartalis arvestatav kulu. Mõju avaldas ka Regal Stari müük eelmisel aastal. See aitas kasumit kasvatada, kuigi kütus ja heitmekulud survestasid laevade igapäevast tööd.
Tallinna Sadama kvartal oli selles mõttes sirgjoonelisem, kuna suurenesid nii müügitulu, korrigeeritud EBITDA kui ka puhaskasum. Viimane kasvas ligi 11% 9,5 miljoni euroni. Tuge pakkusid kruiisiäri ja parvlaevandus, kus kütuse kallinemine kandus indekseerimise kaudu ka tuludesse. Sadamaid läbiv kaubamaht jäi siiski mullusest väiksemaks ning üheksa kuu kasum veel ligi 18% alla aastataguse. Üks tugev suvi ei teinud kogu aasta mahajäämust tasa.
Infortari kasumilangust võimendas mullune finantstulu
Infortari 30% väiksem puhaskasum võib esmapilgul jätta mulje järsust tagasilöögist. Kontsern teenis siiski 50,4 miljonit eurot ning ärikasum isegi suurenes veidi. Suur erinevus peitus finantsinvesteeringutes: mullu III kvartalis saadi neist 17,6 miljonit eurot tulu, tänavu kajastati 2,4 miljonit eurot kulu, mis mõjutab võrdlust palju rohkem kui kontserni 2% käibelangus. Ka põhitegevuses polnud pilt ühtlane. Elengeri gaasi- ja elektrimüügimaht vähenes peamiselt hulgimüügi tõttu, samal ajal panustas kontserni tulemusse Tallinki kasumlik suvekvartal.
Tööstus ja veeäri näitasid kasumlikkuse piire
Harju Elektri aruandesse mahtusid korraga nii paranemine kui ka pettumus. Kasumlikkuse poolest oli III kvartal tänavuse aasta parim, kuid puhaskasum jäi 1,3 miljoni euro juurde, mullusest enam kui poole väiksemaks. Väiksem tootmismaht tähendab, et tehase püsikulud tuleb katta napima müügiga. Osa projekte lükkus edasi ja üksuste töökoormus püsis ebaühtlane.
Andmekeskuste tellimused annavad põhjust tulevikku parema pilguga vaadata. Järgmine samm on aga tellimused valmis toodeteks ja müügituluks muuta. Kvartali 5,7% ärikasumi marginaal näitas tänavuse esimese poolega võrreldes paranemist, kuid mulluse 8,7%ni on veel minna. Harju Elektri puhul saab taastumise veenvust hinnata selle järgi, kuidas tehased tööd juurde saavad ja suurem koormus kasumisse jõuab.
Tallinna Vee kvartalis käisid kõrvuti igapäevane teenuse osutamine ja suur ehitustöö tuleviku tarbeks. Ettevõte investeeris 16,4 miljonit eurot, rohkem kui aasta varem. Müügitulu püsis seevastu ligikaudu mullusel tasemel: juulis rakendunud veeteenuste hinnad toetasid tulusid, kuid ehitusteenuste müük vähenes.
Puhaskasum langes suuremate tegevus- ja finantskulude mõjul viiendiku võrra 4 miljoni euroni. Nii tuletab ka võrdlemisi stabiilne veeäri meelde, et teenuse vajalikkus ei vabasta ettevõtet kulusurvest. Torustike ja puhastusjaamade uuendamine aitab hoida teenust toimimas, kuid nõuab samal ajal raha ja rahastamist.
Suurem käive peab end veel tõestama
Tallinna börsi III kvartal andis rohkem põhjust rõõmustada töömahtude kui kasumimarginaalide üle. Coop Pank näitas, et mahu ja kasumi kasv võivad käia koos, ent ehitajate ja kaupmeeste jaoks jäi see seos nõrgemaks. Järgmistes aruannetes oleks laiemat taastumist kinnitav märk see, kui Merko ja Nordecon suudavad suurema töömahu juures marginaali parandada ning TKM-i kasv laieneb kindlamalt ka supermarketitesse. Siis oleks kasv paremini näha ka ettevõtete kasumireal.
Coop Panga puhul on tulu netotulud; teistel ettevõtetel müügitulu. Kasum sisaldab mittekontrolliva osaluse tulemust. Infortar konsolideerib Tallinki, mistõttu nende näitajaid kokku ei liideta.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
