16.02.2026
Viimaste aastate kõrge inflatsioon ja majanduslik ebakindlus on pannud paljusid inimesi oma rahaasju kriitilisemalt hindama. Nüüd, mil sissetulekud võivad maksuküüru kaotamise, palgatõusu või tulumaksutagastuse kaudu suureneda, seisavad paljud silmitsi küsimusega, kuidas lisanduvat raha kasutada nii, et see parandaks ka pikaajalist rahalist kindlust.
LHV andmetel on viimase aasta jooksul kasvanud ligi 4% võrra nende klientide hulk, kes suunavad lisatulu säästudesse või investeeringutesse, samas kui üle poole inimestest elab jätkuvalt ilma rahalise puhvrita.
Majanduslangused ja taastumised on osa tavapärasest majandustsüklist ning just parematel aegadel tehtud otsused määravad, kui haavatav ollakse järgmise keerulisema perioodi saabudes. Kui viimastel aastatel on inflatsioon ja maksutõusud söönud suure osa igakuisest eelarvest, siis isegi väiksema sissetuleku kasvades tasub suunata vähemalt osa lisanduvast rahast säästudesse või investeeringutesse, et luua endale rahaline puhver. LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško sõnul annab minimaalselt 3 kuu kulude suurune varu meelerahu nii ootamatu töökaotuse kui ka katkise pesumasina korral.
Goroško märgib, et rahalise vundamendi ehitamine üldjuhul alati pikem protsess, mille edukus sõltub väikestest, aga olulistest sammudest. „Kui inimesel on kõrgema intressiga tarbimislaene või järelmakse, tasub kaaluda nende kiiremat tagasimaksmist, sest see annab kiiresti tuntava mõju igakuisele eelarvele. Sama oluline on ka meelerahufondi olemasolu, sest isegi väike rahaline puhver aitab ootamatute kulude korral vältida uute kohustuste tekkimist ja vähendab rahaga seotud stressi,“ selgitab ta.
Panga kogemuse põhjal kasutab ligikaudu 65% klientidest maksutagastust eelkõige igapäevaste kulude katmiseks või suuremateks ostudeks, samas kui vaid 35% suunab selle teadlikult säästudesse või investeeringutesse.
Rahalise kindluse loomisel on Goroško sõnul määravad just lihtsad ja järjepidevad sammud. Kogumist aitab hoida automatiseerimine, näiteks kaardimaksete ümardamine või püsikorraldus palgapäeval kogumiskontole. „Sageli üllatab inimesi, kui suur summa võib nii kuude jooksul koguneda. Vähem oluline pole ka eesmärgi sõnastamine, olgu selleks siis meelerahufond, reis, kodu sissemakse või pikaajaline investeerimine. Näeme, et näiteks automatiseeritud kogumislahenduste kasutajate arv kasvas 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga ligi 22%,” selgitab ta.
Ka maksuküüru kaotamisest või maksutagastusest saadav lisatulu võib targalt kasutades parandada inimese rahalist turvatunnet. Väikesed, kuid järjepidevad otsused annavad pikemas vaates suurema mõju kui üksikud impulssostud. „Igapäevaseid kulusid ja ahvatlusi on alati palju ning tuleviku nimel tegutsemist kipume edasi lükkama. Kuigi loosung „elame ainult korra“ kõlab sageli ahvatlevamalt kui jutt pensionist või säästudest, soovib enamik inimesi elada ilma pideva rahamureta. Just käitumuslikud harjumused on kõige kindlam viis selleni jõuda,“ märgib Annika Goroško.
Investorid peaksid eriti tähelepanelikud olema
Rahatarkuse kasvades on üha enam inimesi asunud kogumise kõrval ka investeerima. „Kuigi üldiselt oleme harjunud eeltäidetud maksudeklaratsiooniga, kus piisab vaid mõnest nupuvajutusest, siis tegelikult peaksid kõik, aga eelkõige investorid, olema oma tuludeklaratsiooni esitamisel oluliselt tähelepanelikumad,” rõhutab Goroško.
LHV on Goroško sõnul toonud Maksuaruandes tärniga välja ka sellised tehingud, mille osas soovitakse tähelepanu juhtida, et klient nende olemusest maksustamise mõttes ise aru saaks ja need korrektselt deklareeriks. “Need võivad olla tehingud, mis pole standardselt tehtud, näiteks makseta väärtpaberikanded või korporatiivsed sündmused.”
Vaata kõiki uudiseid