10.04.2026
Eesti inimestest peab säästmist oluliseks 68%, kuid enamik paneb kõrvale vähem kui 10% igakuisest sissetulekust, selgub Emori uuringust.
LHV investorkogukonna juht Nelli Janson tõi välja, et vähem kui kümnendiku kuisest sissetulekust säästab 67% Eesti elanikest. Väikseim on säästumäär vanuserühmas 35-49, kuhu kuuluvatest inimestest paneb iga kuu kõrvale alla kümnendiku sissetulekust 71% uuringus osalenutest. 16-24-aastaste puhul on vastav näitaja 61%, 25-34-aastaste seas 64% ja 50+ vanuserühmas 66%. “Ehkki lõhe säästmishoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel väheneb visalt, on siiski põhjust optimismiks. Näiteks on Eestis sirgumas põlvkond rahatarkasid noori, kes enda tulevikku väga teadlikult planeerivad,” ütles Janson.
Säästmise ja investeerimisega pole kunagi liiga hilja alustada. Tähtis on järjepidevus, mis aitab finantspuhvrit tõhusalt kasvatada ka vanemas eas startides. Jansoni sõnul on oluline teadvustada peamiseid hirme, mis inimestel seoses investeerimisega on. “Uuringust selgus, et paljusid Eesti inimesi hoiab tagasi hirm raha kaotada ja vähesed teadmised raha kasvatamisest,” avas Janson. Ta märkis, et seoses investeerimisega levib endiselt palju müüte. Näiteks arvatakse, et sellega alustamiseks peab olema paks rahakott või põhjalikud teadmised finantsturgudest. “Tegelikult tasub alustada just väikeste summadega ja seeläbi kogemusi hankida. Ajaga tekib vilumus ja ühtlasi arusaam enda riskiisust,” ütles Janson.
Ühtlasi tuli uuringust välja, et raha ülejääk peale kindlate igakuiste väljaminekute tegemist on 50% Eesti leibkondadest kuni 500 eurot. See on märkimisväärne summa, mille kasutamist hästi planeerides on võimalik üle aastate ehitada oluline finantstagala. “Alustada tasub meelerahufondi loomisest, millest saab vajadusel katta ootamatud väljaminekud. Teisalt on investeerimine pikas vaates ainus võimalus oma raha kasvatada. Tähtis on leida tasakaal, kuidas jõude seisev raha enda heaks tööle panna,” sõnas Janson.
Uuringus vastas 55% mitte investeerivatest inimestest, et neil pole selleks lihtsalt raha. Janson tõdes, et toodete ja teenuste väga kiire hinnakasv on valusalt löönud Eesti elanike rahakotti. See on hea võimalus teha enda tarbimisharjumustele audit. “Näiteks eluaseme või tervisega seotud kuludest ei saa kõrvale põigelda, kuid samal ajal on hulk mugavuskategooriaid, kus peituvad tihti kokkuhoiuvõimalused. Sageli tunduvad kulud ühekordselt küll üsna väikesed, kuid neid kulutusi järjepidevalt tehes summad paisuvad. Olgu selleks näiteks igapäevane kaasaostetav kohv või sage taksoteenuse kasutamine,” ütles Janson.
Vaata kõiki uudiseid