02.04.2026
Koguni 57% Eesti tööealistest inimestest ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle kolme kuu, selgub värskest Emori uuringust. Kõigest ühe kuu jagu omavad sääste 30% Eesti tööealistest.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Janson sõnul peegeldavad tulemused Eesti inimeste haavatavust ootamatustele. “Inimlikult on mõistetav, et kiire hinnakasv avaldab säästmisvõimekusele survet. Leibkondade kuised eelarved on pingelised ja sageli tuleb olla loov, et leida võimalusi raha kõrvale panemiseks,” ütles Janson. Ometi on tema sõnul just turbulentsetel aegadel finantspuhvri olemasolu eriti oluline. Enamasti pole seda võimalik ehitada üleöö, vaid eeldab teadlikku planeerimist ja järjepidevust üle pikema perioodi. “Meelerahufondi loomisel ja raha kasvatamisel on edu vundament säästmisharjumuse kujundamine. See aitab hoida motiveerituna nii majanduse tõusu- kui langusperioodidel,” märkis Janson.
Uuringust selgus, et suurim on rahaline ebakindlus 35-49-aastaste seas. Sellesse vanuserühma kuuluvatest ei tuleks sissetuleku kadumisel üle kolme kuu toime 69% vastanutest. Seevastu 16-24-aastaste puhul on vastav näitaja 59%, 25-34-aastaste seas 61% ja 50+ vanuserühmas 47%. “Tulemused on kooskõlas sündmustega inimese elukaarel. Näiteks elavad nooremad inimesed sageli veel vanematega, mis vähendab survet rahakotile. Samal ajal on 35-49-aastaste hulgas enim lastega peresid, mis tähendab suuremaid väljaminekuid,” ütles Janson.
Meelerahufondi olemasolu on lisaks rahalise turvatunde kasvatamisele seotud ka vaimse tervisega. Janson soovitab esimese sammuna võtta luubi alla kuine eelarve, et saada täpne ülevaade sissetulekutest ning väljaminekutest. Seejärel saab paika panna konkreetse plaani, kuidas jõuda säästupuhvrini, millest saab vajadusel katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. “Tulevik on igaühe enda päralt ja kujundada. Isegi kui tänane seis on hapu, ei tohiks seda võtta paratamatusena ja käega lüüa. Tegu on üksnes stardipositsiooniga ja tulevikukindluse ehitamine on maraton, mitte sprint,” julgustas Janson.
Emori uuring näitas, et isegi kui inimene omab sääste, seisab raha tihti arvelduskontol või sularahana kodus. “Selliselt jäävad säästud inflatsiooni pureda ehk raha ostujõud langeb. Meelerahufondi loomiseks on hea võimalus seadistada regulaarsed ja automatiseeritud sissemaksed meelepärasesse kogumislahendusse, kus see teenib ka intressi,” ütles Janson.
Vaata kõiki uudiseid