20.02.2026
LHV tellitud Norstati uuringust selgub, et Eesti inimeste säästud on viimastel aastatel vähenenud. Nii plaanib suur osa elanikest kasutada tänavust tulumaksutagastust igapäevaste kulutuste katmiseks. Raha kavatseb säästa, suunata III sambasse või muul moel investeerida 26% uuringus osalenutest.
“On selge, et Eesti inimeste igapäevane toimetulek on majanduse tõmbetuultes muutunud hapramaks,” kommenteeris LHV investorkogukonna juht Nelli Janson uuringu tulemusi. Küll näitab raha kogumine tagavaraks seda, et meelerahufondi olemasolu ja teadlikku tulevikukindluse planeerimist peetakse ebakindlas majanduskeskkonnas oluliseks. “Tulumaksutagastusest või maksuküüru kaotamisest tekkinud lisaraha investeerimine võimaldab laduda varasemast tugevamat finantsvundamenti. Rahaline puhver aitab toime tulla ootamatustega ja pakub kindlustunnet,” ütles Janson.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu hinnangul on tugeva finantstervise nurgakivi kogumine II ja III sambasse. Need pakuvad automatiseeritud ja maksusoodustusega investeerimisvõimalusi, mida Eesti inimesed üha aktiivsemalt ka kasutavad. “Tänaseks on enda isikliku panuse II sambasse tõstnud 4% või 6% peale juba üle 112 000 inimese. Ühtlasi on avatud ligi 188 000 III samba pensionikontot, kuhu on tehtud vähemalt ühekordne makse,” avas Vallistu. Ta rõhutas, et tulumaksutagastus on siiski ühekordne rahasüst. Pikaajalise tulemuse toob järjepidevus ja enda rahaasjadele regulaarselt tähelepanu pööramine. “Nii II kui III sammas on pikaajaliselt kogudes tulumaksuvabad. II sambasse toimub igakuine kogumine automaatselt ja nähtamatult palgast ja III sambasse tehtud investeeringutelt saab tulumaksu tagasi ehk sisuliselt on iga investeeritud euro juba 22 senti võitnud,” selgitas Vallistu, miks on III sammas üks atraktiivsemaid investeerimistooteid. Tema hinnangul on märgata trendi, et igal aastal on üha rohkem inimesi, kes enda tulumaksutagastuse just III sambasse kasvama panevad.
Uuringus osalenutest 45% vastas, et nende säästud ja investeeringud on viimase kolme aastaga vähenenud. Nende kasvamist märkis 26% vastanutest ja sääste või investeeringuid pole kunagi omanud 18% vastanutest. Olulised erinevused ilmnesid vanuserühmade lõikes. Nii on 18-29-aastaste seas enim neid, kelle säästud ja investeeringud on kasvanud (42%), samas kui 40-59-aastaste hulgas on säästud vähenenud igal teisel. “See peegeldab hästi hinnatõusu ja üldise majanduskeskkonna mõju leibkondade rahalisele kindlustundele. Ühtlasi on see märk, et teadlik finantsplaneerimine on varasemast olulisem,” märkis Janson.
Samuti selgub uuringust, et vanus mõjutab oluliselt seda, kuidas plaanitakse tulumaksutagastust kasutada. Näiteks 18–29-aastastest vastanutest plaanib raha kõrvale panna või investeerida 44%, mis on kõrgeim näitaja kõigi vanuserühmade seas. Seevastu 30–39-aastased suunavad teistest sagedamini raha kasvama just III sambasse. 50–59-aastased kasutavad omakorda tulumaksutagastust teistest vanusegruppidest sagedamini igapäevaste kulutuste katmiseks.
Jansoni sõnul on väga positiivne, et märkimisväärne osa noorematest inimestest kasutab tulumaksutagastust säästmiseks ja investeerimiseks. „Uuringu põhjal ongi sellel rindel kõige aktiivsemad just noored täiskasvanud. See annab märku, et rahatarkus ja pikaajaline planeerimine on nooremas põlvkonnas kanda kinnitamas,“ ütles ta. Janson kordas üle ka investeerimise põhitõe, et mida varem sellega alustada, seda parema tulemuse üle pika perioodi saavutab.
Eelmise aasta tuludeklaratsiooni saab esitada 16. veebruarist kuni 30. aprillini. Enammakstud tulumaksu tagastamine algab 5. märtsist.
Vaata kõiki uudiseid