08.12.2025
Värske Norstati uuring näitab, et kuigi Eesti noorte soov oma kodu osta on endiselt väga tugev, peab koguni 66% 20–30aastastest koduteekonna suurimaks takistuseks just sissemakse kokkusaamist. LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul sõltubki noorte tegelik valmisolek kodu osta sellest, kui varakult ja kui süsteemselt nad sissemakse kogumisega tegelevad.
Norstati uuringust selgub, et Eesti inimesed on kinnisvara usku: 89% 20-30aastastest noortest täiskasvanutest plaanib lähima 10 aasta jooksul oma kodu osta. Peamiseks takistuseks peab 66% noortest kodu omafinantseeringu kogumist, mis jääb nende hinnangul enamasti 10 000–20 000 euro vahele.
“Esimese kodu sissemakseks vajaliku summa kokkusaamine aga järjekindlat säästmist ning sageli mitme meetodi kombineerimist,” ütleb LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel. Norstati uuringust selgub, et valdav osa noortest (75%) plaanib sissemakse koguda igakuiselt säästes. Lisaks sellele toetub 32% investeerimisele, 28% teeb lisatööd ning 26% loodab pere toetusele. Teist pensionisammast plaanib kasutada vaid 4% noortest, mis võib Vatseli hinnangul viidata nii rahateadlikkusele kui ka sellele, et noortel ei ole sellesse veel kuigi palju raha kogunenud.
Säästmisvõimekus noorte seas varieerub oluliselt. Kolmandik on valmis sissemakse nimel kõrvale panema üle 300 euro kuus, kuid 17% suudab säästa kuni 100 eurot, 24% 100–200 eurot ning 22% 200–300 eurot. Uuring toob esile ka selge erinevuse eesti ja vene keelt kõnelevate noorte seas, mis peegeldab laiemat varanduslikku ebavõrdsust ning mõjutab otseselt seda, kui kiiresti on võimalik sissemakse kokku saada.
Vatseli kinnitusel on kodu omafinantseeringu kogumine enamikele noortele tegelikult jõukohane, kui see endale varakult eesmärgiks seada. “Korteri sissemakse kogumine nõuab järjekindlat säästmist. Esimese kodu peale tasub mõelda märksa varem, kui tegelik ostuplaan päevakorda jõuab. Koduostusoov võib tekkida ootamatult varakult ning seetõttu on mõistlik alustada säästmist juba täna, et hetkeks, mil oma kodu ostmine muutub reaalseks, oleks vajalik sissemakse vähemalt osaliselt olemas,“ selgitas Vatsel ja lisas, et tänapäeval pakuvad pangad erinevaid lahendusi, kuidas oma kulusid kontrolli all hoida.
LHV eraisikute finantseerimise juht tervitas ligi kolmandiku noorte soovi kodu sissemakseks investeerida, mis annab tõestust noorte kasvavast rahatarkusest. “Noorte tugevat motivatsiooni ja valmisolekut pingutada oma eesmärgi nimel, mis omakorda suurendab tõenäosust koduostuni jõuda ka keerulisemas majandusolukorras, ilmestab selgelt asjaolu, et 28 protsenti on valmis tegema lisatööd kodu sissemakse kokkusaamiseks.”
Uuringust selgunud tõsiasi, et üle veerandi noortest loodavad kodu ostmisel vanemate toetusele, näitab Vatseli sõnul ühiskonna jõukuse kasvu. “Tekkinud on nn põlvkondadeülene jõukus, mida vanemad oma lastele edasi annavad, võttes koos oma noore täiskasvanud lapsega koos kodulaenu, aidates tasuda omafinantseeringu eest või soetades neile esimese korteri.”
Vatsel rõhutab, et vanemate võimalused on erinevad ning rahaliste vahendite puudumine ei tähenda, et vanemad ei saaks oma last esimese kodu ostmisel toetada. “Lapsevanemate roll oma laste esimese kodu ostmise teekonnal võib olla suurem, kui esmapilgul paistab. Vanemad saavad olla eeskujuks ja suunata oma lapsi varakult raha säästma ja eesmärgipäraselt koguma hakkama,” selgitas ta.
“Uuringu tulemustest selgub, on noored motiveeritud pikaajalise eesmärgi nimel pingutama,” tõdeb Vatsel ja lisab, et kuna kõige raskem osa on just esimese sissemakse kogumine, muutub üha olulisemaks nii perede toetav roll kui ka teadlik lähenemine säästmisele ja investeerimisele.
Uuringu viis LHV tellimusel oktoobri lõpus ja novembri alguses läbi Norstat.
Vaata kõiki uudiseid