31.10.2025
Koguni 28% Eesti noortest vanusevahemikus 18-29 ei tea, millises II samba fondis nad tulevikuks koguvad, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on Eesti noored enda rahaasjade korraldamisel aina nutikamad, kuid II sammas tekitab endiselt palju küsimusi. “Loomulikult ei mõtle noored pingsalt sellele, kuidas pensionipõlves võimalikult hästi elada - aega on selle kiire asjaga. Ometi on II sammas üks parimaid võimalusi enda tulevikukindluse kasvatamiseks ja aja enda kasuks tööle panemiseks,” ütles Vallistu. Noorte keskmisest madalam teadlikkus enda II samba fondivalikust viitab tema hinnangul sellele, et teema vajab suuremat läbipaistvust ja arusaadavust. “On tähtis, et iga noor leiab just endale kõige meelepärasema lahenduse II sambas kogumiseks. See hoiab motiveerituna üle pika perioodi ja kasvatab turvatunnet üle terve elukaare,” ütles Vallistu.
Suurema selguse loomiseks muutis LHV hiljuti ka enda II samba fondide nimesid - Julge, Ettevõtlik, Tasakaalukas ja Rahulik. “Saime aru, et eriti noored vajavad tulevikuks kogumisel suuremat kindlustunnet, mida toetab lihtsam ja teadlikum valik,” märkis Vallistu. Ta rõhutas, et noorte infotarbimine on hoopis teistsugune, mistõttu peavad ka fondide nimed andma kiirelt ja täpselt edasi nende sisu ning strateegia. “Noor ei peaks piltlikult kaardi ja kompassita pensionifondide maastikul orienteeruma. Ehkki II samba valikut saab pidevalt muuta, on tegemist kaaluka otsusega ja noor peab olema veendunud, et tema rahaga tehakse investeeringuid just talle sobiva riskitasemega,” sõnas Vallistu.
Ühtlasi vastas 27% uuringus osalenud 18-29-aastastest, et neil pole II sammast ehkki sellega liitumine on kohustuslik kõigile noortele. Endiselt levib müüt, et kui II samba valikut pole ise tehtud, siis järelikult ei kogune sinna ka raha. “Tegelikult määratakse kõigile noortele, kes on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid pole esimese palgamakse saamise ajaks veel II samba valikuavaldust esitanud pensionifond loosi teel,” selgitas Vallistu. Ta esines hiljuti esimese kursuse tudengitele ja palus tõsta käsi kõigil, kes on tööl käinud. Käed kerkisid terves saalis. “Seejärel palusin tõsta käsi neil, kes koguvad II sambas ja käsi jäi püsti umbes kümnendikul. See näitab ilmekalt, et teadlikkust on oluline tõsta,” ütles Vallistu.
Iga enda tulevikust hooliv noor võiks tunda huvi, kuhu tema II samba raha laekub. Küll peegeldab Vallistu hinnangul loosiklientide - ehk nende noorte, kes pole ise enda II samba valikuavaldust esitanud - arv läbi aastate seda, et väga paljud lasevad valiku teha enda eest riigil. “Kahjuks on väga palju näiteid, kus see ei lange absoluutselt kokku inimese enda riskiisu või talle meelepärase investeerimisstrateegiaga. Lisaks on ajalooliselt palju noori loositud koguma mõnda konservatiivsesse II samba fondi, mille oodatav tootlus jääb üle pika perioodi turu keskmisele alla. Kui enda II samba valikule mitte tähelepanu pöörata, võib see tulevikuks tähendada kümneid tuhandeid eurosid saamata jäävat tulu,” kirjeldas Vallistu.
Lisaks fondivalitsejate vahendatud lahendustele on võimalik enda II samba raha ka ise investeerida. Seda läbi pensioni investeerimiskonto ehk PIK-i, mis on osa II samba süsteemist. “Näiteks indeksifondi investeerimiseks pole tegelikult fondijuhti vaja, sest tegu on 100% automatiseeritud protsessiga,” avas Vallistu. Ta tõi välja, et PIK võimaldab endale luua portfelli, mis on väga sarnane populaarsete Eesti pensioniturul pakutavate indeksifondidega ja aktsiariskilt sarnane ka just noorematele mõeldud elutsüklifondidega. Küll saab II samba investor võrreldes hetkel Eesti kõige soodsama pensionifondiga nautida näiteks LHV PIK-is ligi kaks korda madalamaid tasusid.
Vaata kõiki uudiseid